Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtunik Määruse koostaja
Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe
Tsiviilasja number
2-17-3765
Määruse tegemise aeg ja koht
07.juuni 2019, Pärnu
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
XX hagiavaldus CC vastu väljanõudmiseks kostja valdusest 3500,00 eurot
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx x-x, xxxxx xxxxx) Kostja: CC (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xx – x, xxxxx xxxxx, e-post xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teet Veer (e-post: [email protected]) 07.07.2019, osalesid XX, CC ja adv Veer
Kohtuistung
korteriomandi
katuse
2-17-3765
Pärnu Maakohtu menetluses on XX hagi CC vastu. Hageja 30.11.2018 täpsustatud nõude kohaselt taotleb välja mõista CC valdusest XX, L.L., T.P. ja Pärnu linn kaasvaldusesse Pärnu linnas xxx xxxxx x maaüksusel (katastriüksus nr xxxxx:xxx:xxxx) asuva hoone tuulekoja katus xxx xxxxx x maaüksuse piiridesse jäävas osas, s.t lisas 1 toodud fotol kollase värviga viirutatud ala ulatuses, sealjuures kohustada CCd viivitamatult eemaldama eelviidatud xxx xxxxx x maaüksuse piiridesse jäävalt tuulekoja katuse osalt kõik talle kuuluvad asjad ja kohustada CCd hoiduma vastava katuse osa valdamisest ja kasutamisest, sh rõduna, ka tulevikus. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et vaidlusalune rõdu kuulub aadressil xxxxx xxx asuva kostja korteriomandi reaalosa hulka või alternatiivselt, kui rõdu ei ole kostja korteriomandi osaks, on rõdu ehituslikult nii xxxxx xx kui xxx xx x kinnisasjadel asuvate ehitiste oluline osa ning seega kõigi xxxxx xx ja xxx xx x asuvate korteriomandite omanike ühises omandis. Eeltoodu alusel on kostja menetluse algusest peale olnud seisukohal, et hagi ei saa rahuldada ning nõue on perspektiivitu. Hagejat esindasid menetluses NJORD advokaadibüroo advokaadid Siiri Traat-McClelland ja Tavo Tiits. 06.06.2019 teatas adv Tiits NJORD Advokaadibüroo esindusõiguse lõppemisest. XX istungil kinnitas, et on nõus asja maakohtus lõpuni arutama lepingulise esindajata ning et tal on DAS Õigusabikindlustuse kaudu olemas advokaat juhuks, kui XX soovib kohtulahendi peale edasi kaevata. 07.juunil 2019 kohtuistungil sõlmisid pooled õigusrahu huvides kompromissi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: vaidlusalune rõdu/tuulekoja katus jääb edasi kostja ainukasutusse, kostja kohustub kasutama rõdu heaperemehelikult ja kõigi kaasomanike õigustatud huvisid arvestades, tagab tuleohutuse, hageja kinnistule kahjulike mõjutuste lähtumise kostja kasutuses olevalt rõdult; paigaldab rõdu piirdel katte nii, et sellelt ei jookseks sadeveed vihmaveerennist mööda; võimaldab hagejal vajadusel rõdu kaudu pääseda hageja korteriomandi katuse ja korstna juurde hooldus- ja remonditööde tegemiseks; hageja tasub pärast istungit päeva jooksul kostjale menetluskulude katteks 1500 eurot. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse määrusega lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde ning kokkuleppel välistasid kokkuleppe kinnitamise määruse peale edasikaebamise õiguse. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et 2(3)
2-17-3765 kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kokku leppinud, et hageja tasub kostjale menetluskulude katteks 1500 eurot ja ülejäänud kulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Hageja taotleb riigilõivu osalist tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohtutoimiku andmetel tasus DAS Õigusabikulude Kindlustuse AS hageja eest 09.03.2017 riigilõivu 300 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, tuleb tasutud riigilõivust pool ehk 150 eurot hagejale tagastada vastavalt tema taotlusele.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.