Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 4. juuni 2019
Tsiviilasja number
2-18-9403
Tsiviilasi
Kristel Kallase avaldus VALGA KASE KORTERIÜHISTU
19.aprilli 2018 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. märtsi 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VALGA KASE KORTERIÜHISTU määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): VALGA KASE KORTERIÜHISTU (registrikood: 80310737); volitatud esindaja Stefani Isotamm Vastustaja (avaldaja): Kristel Kallas (isikukood: XXXX)
1.Jätta VALGA KASE KORTERIÜHISTU määruskaebus rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 13. märtsi 2019 määrus menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta menetluskulud maakohtus VALGA KASE KORTERIÜHISTU kanda.
3.3.Jätta menetluskulud maakohtus VALGA KASE KORTERIÜHISTU kanda.
3.4.Mõista välja VALGA KASE KORTERIÜHISTULT Kristel Kallase kasuks menetluskulud maakohtus, s.o riigilõiv 50 eurot.
4.Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud VALGA KASE KORTERIÜHISTU kanda. Kristel Kallasele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Kristel Kallas (avaldaja) esitas 18. juunil 2018 avalduse VALGA KASE KORTERIÜHISTU (puudutatud isik, korteriühistu) 19. aprilli 2018 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku kokku kutsumisel, läbiviimisel ja otsuste vormistamisel rikuti korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) sätteid. Koosoleku kutses oli 3 päevakorrapunkti: 1) 2017. majandusaasta aruande arutelu ja kinnitamine; 2) revisjoni akt 2017. aasta majandustegevuste kohta; 3) maja remont. Kutses polnud infot, kuidas on võimalik tutvuda aastaaruandega. Enne koosoleku toimumist võttis avaldaja telefoni teel ühendust juhatuse esimehega sooviga näha dokumente. Avaldajale kinnitati, et aruanne pole veel valmis. Avaldaja ei saanud koosolekul osaleda. Hääletuse tulemusi ei protokollitud. KrtS § 20 lg 3 järgi kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb koosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Koosoleku kutses ei olnud nimetatud dokumentidega tutvumise korda. Aruanded polnud 19. aprillil 2018 toimunud koosoleku toimumise hetkeks valminud, kuid protokolli kohaselt on see koosoleku poolt kinnitatud ja protokolli on kantud valeandmed. Ka 18. juunil 2018 ei olnud veel võimalik aruannetega tutvuda. Koosoleku kutses ei märgitud, et toimub hääletamine täiendava laenukohustuse üle. Trepikodade remont ei ole kaasomandi eseme korrashoiuks vajalik muudatus. Juhatus ületas volitusi ja võttis ühistult nõusolekut saamata elanikele täiendava laenu.
2.Korteriühistu vaidles avaldusele vastu. KrtS §-s 20 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Teade koosoleku toimumise aja ja koha kohta oli tehtud kõigile ühistu liikmetele kättesaadavaks, samuti oli kättesaadav 2017. aasta bilanss. 19. aprilli 2018 üldkoosolekul ei otsustatud laenukohustuse võtmist. Korteriühistu liikmel ei ole õigust nõuda
üldkoosolekult või kohtult, et tagatakse piiramatu ligipääs kõigile korteriühistu dokumentidele. On arusaamatu, millise üldkoosolekul vastu võetud otsuse tühistamist avaldaja täpsemalt soovib. Nimetatud üldkoosolekul võeti vastu erinevaid otsuseid. Korteriühistu tunnistas, et 19. aprilli 2018 üldkoosoleku kutse vormistamisel ja avaldamisel esines puudusi, kuid ainult puuduste esinemine ei ole aluseks otsuse tühistamisele, vaid tuleb vaadata, kas ja kui oluline rikkumine oli. Üksnes olulised rikkumised saavad olla otsuse tühisuse aluseks. Avaldaja küll viitab erinevatele puudustele, kuid jätab need tõendamata. Majandusaasta aruande dokumentatsiooniga oli võimalik soovi korral tutvuda enne koosolekut ja korteriühistu ülejäänud liikmed olid teadlikud, kus oli võimalik dokumentidega tutvuda.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus rahuldas 13. märtsi 2019 määrusega avalduse, tuvastas korteriühistu
19.aprilli 2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse, jättis avaldaja menetluskulud solidaarselt asjast puudutatud isikute kanda ning puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd avaldaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, ei määranud maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise teatest nähtub (tl 7), et üldkoosolekul arutatakse järgmisi küsimusi: 2017. majandusaasta aruande arutelu ja kinnitamine; revisjoni akt 2017. aasta majandustegevuste kohta ja maja remont. 19. aprilli 2018 üldkoosoleku protokollist nähtub (tl 7–8), et ühistu esimees andis ülevaate 2017. aasta tegevuse kohta, samuti võetud laenust ja laenu tagasimaksmise graafikust pangale. Revisjoniakti kohta täiendavaid küsimusi ei esitatud. Nõustuti 2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamisega. Päevakorra p 3 all on olnud arutlusel esikute remont, mis on toonud kaasa kohustuse maksta täiendavalt 11 200 eurot ning kuivõrd rahaline seis ei võimalda kogutud haldustasudest seda summat maksta, tuleb raha juurde korjata. Otsustati see summa jagada võrdselt korterite vahel, seega 11 200 eurot jagatud 60 korteri vahel teeb igale korteriomanikule maksmiseks 186 eurot 67 senti, mis tuleb ehitajale ära maksta septembriks. Raamatupidaja näitab arvetel selle eraldi real. Seega peaks iga korteri nelja kuu arvetel olema eraldi reaga summa 46 eurot 67 senti. Sellise lahenduse poolt olid 35 korteriomanikku, vastu oli 3. Korteriomanike seas tekitas pahameelt, et juhatuse esimees ei informeerinud elanikke esikute remondist. Avaldaja on õigesti esile toonud, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti KrtS § 20 lg-t 3, kuivõrd korteriühistu liikmetele ei olnud teatatud üldkoosoleku kokku kutsumise teates, millal ja kus on võimalik tutvuda majandusaasta dokumentidega. Avaldaja on edastanud 7. juunil 2018 e-posti aadressile [email protected] taotluse saada majandusaasta aruanne (tl 9). Sellele e-kirjale kohtusse pöördumise ajaks avaldaja vastust ei saanud. Korteriühistu ei ole ümber lükanud avaldaja väidet, et majandusaasta aruanne oli valmis enne üldkoosoleku toimumist või et pärast 7. juuni 2018 e-kirja edastati majandusaasta aruanne avaldajale tutvumiseks. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse KrtS § 29 lg 1 alusel. Kokkukutsumise korra rikkumine on piisav alus otsuse tühisuse tuvastamiseks. Otsuse tühisuse toovad kaasa eelkõige raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada (Riigikohtu 14. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21). Koosoleku kokkukutsumise nõuete all peetakse silmas eelkõige koosoleku kokkukutsumise teate edastamisele, koosoleku päevakorra määramisele, koosoleku toimumise aja ja koha osas või põhikirjaga kehtestatud nõudeid (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn. Juura 2010, lk 151).
Maakohtu hinnangul on praegusel juhul rikutud korteriühistu liikme õigust tutvuda enne üldkoosoleku toimumist majanduskavaga ning seetõttu osaleda kaalutud otsuse vastuvõtmisel üldkoosolekul. Maakohus nõustus avaldajaga, et korteriühistu ei kutsunud seaduse nõudeid järgides kokku 19. aprilli 2018 üldkoosolekut, mistõttu on üldkoosolekul vastu võetud otsus kinnitada 2017. majandusaasta aruanne tühine. Avaldaja vaidlustab ka koosoleku päevakorra p-i 3. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates on päevakorra p 3 all märgitud „Maja remont“. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul otsustati suurendada korteriomanike kohustusi, jagades puudujääva 11 200 eurot korteriomanike vahel. Maakohtu hinnangul ei tule praegusel juhul kohaldada KrtS § 38, kuivõrd asjaoludest nähtuvalt on korteriühistu juba varasemalt otsustanud esikute remondi üle. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et esikute remont on täiendavalt kaasa toonud kohustuse maksta 11 200 eurot ning kuivõrd rahaline seis ei võimalda kogutud haldustasudest seda summat maksta, tuleb raha juurde korjata. Maakohus leidis, et selliselt käitudes on korteriühistu rikkunud KrtS § 41 lg-t 4, mis näeb ette, et kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Praegusel juhul on täidetud KrtS § 41 lg 4 alus, sest majandusaasta jooksul ilmnes, et majanduskava ei taga kõiki kulusid ning pärast 11 200 tasumist ei olnud tagatud korteriühistu püsiv maksevõimelisus. Tekkinud olukorras tulnuks korteriühistu juhatusel koostada uus majanduskava ja kutsuda kokku korteriomanike erakorraline üldkoosolek uue majanduskava kehtestamiseks. Kui majanduskava tuleb üldkoosolekul arutamisele tuleb sellest korteriomanikke teavitada KrtS § 20 lg 3 alusel koos infoga, kus on võimalik majanduskavaga tutvuda. Kui eelnimetatud infot ei ole korteriomanikele edastatud, on üldkoosolekul vastu võetud otsused KrtS § 29 lg 1 alusel tühised. Kuivõrd maakohus tuvastas, et korteriühistu rikkus 19. aprilli 2018 üldkoosoleku kokku kutsumise korda üldkoosolekul vastu võetud otsuse p 2 suhtes, tuvastas maakohus ka 19. aprilli 2018 üldkoosoleku p 3, millega võeti vastu otsus jagada 11 200 eurot korteriomanike vahel, tühisuse.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Korteriühistu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus täies ulatuses, teha uus määrus, millega jätta rahuldamata avaldaja nõue üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole korteriühistu koosoleku läbiviimisel ja otsuse vormistamisel korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätteid rikkunud. Koosoleku kutsel olnud tekst oli puudulik, kuid nimetatud puudus ei ole selline, mis tooks kaasa otsuse tühisuse. Maakohus loetleb, millised on raskemad sisu- ja protseduurivead, mis toovad kaasa otsuse tühisuse, kuid jätab põhjendamata, miks kohus leiab, et korteriühistu poolt liikmetele edastatud üldkoosoleku kutse just sellist viga sisaldas. Poolte vahel ei ole vaidlust, et avaldaja ei oleks teadnud, millal koosolek toimub. Samuti ei ole vaidlust selles, et oleksid esinenud asjaolud, millised oleksid takistanud avaldaja osalemisõiguse teostamist või rikkunud tema õigust osaleda koosolekul ja hääletada. Seetõttu raskemaid sisu- ja protseduurivigu üldkoosoleku kokkukutsumisel esinenud ei ole. TsÜS § 38 lg 2 annab täiendava tühisuse aluse juhuks, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine on oluline. Nimetatud sätte eesmärk on välistada otsuse
kehtetus väheolulise rikkumise tõttu. Otsuse tühistamise toovad kaasa vaid raskemad sisu- ja protseduurivead (Riigikohtu 14. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21). Majandusaasta aruande dokumentatsioon oli valmis ning korteriühistu liikmetel oli võimalus sellega ka tutvuda. Korteriühistu teised liikmed on kinnitanud, et nad vaatamata kutses esinenud puudusele olid teadlikud dokumentidega tutvumise võimalustest ja kohast enne kõnealuse üldkoosoleku toimumist ning, et neil oli võimalus tutvuda majandusaasta aruande dokumentatsiooniga. Korteriühistu esitas selle kohta korteriühistu liikmete kirjalikud kinnitused. Maakohus jättis nimetatud kinnitused tähelepanuta. Kuivõrd üldkoosoleku kutses esinenud viga ei olnud selline, mis oleks kaasa toonud otsuse tühisuse, siis puudub alus üldkoosoleku otsuste tühistamiseks, sh maja remondi küsimuses. Korteriühistu selgitab täiendavalt, et remonttööde käigus ilmnesid asjaolud, mille edasilükkamine oleks suurendanud korteriühistu liikmete kulutusi oluliselt. Isegi kui mingi otsus on tühine või mingit protseduuri on rikutud, on korteriühistu liikmetel võimalus see soovi korral parandada ja otsus heaks kiita. Antud juhul olid kõik korteriühistu liikmed peale avaldaja üldkoosoleku päevakorra kolmanda punkti (maja remont) tegudega heaks kiitnud (st tasunud kokkulepitud maksed).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Tegelikkusele ei vasta määruskaebuse väide, nagu oleks korteriühistu liikmetel võimalik tutvuda majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega. KrtS § 21 lg 3 sätestab, et otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Üldkoosolekul ei toimunud hääletamist, et vastu võtta otsustused päevakorra punktide kaupa.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks avalduse rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse määruskaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata menetluskulude jaotuse osas ja teeb selles osas uue lahendi, millega jätab menetluskulud maakohtus korteriühistu kanda (TsMS § 656 lg 2 ja § 659). Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud korteriühistu kanda.
7.Vaidlustatud otsus on vastu võetud 19. aprilli 2018 üldkoosolekul, seega alates 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtivuse ajal. Vaidlusaluse üldkoosoleku päevakorras oli 3 punkti, s.o 2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamine, revisjoni akt 2017. aasta majandustegevuse kohta ning maja remont. Kõik kolm päevakorrapunkti võeti üldkoosoleku otsusega vastu (tl 7–8). Kuigi avalduse põhjendustest ei tulene päevakorra p 2 vaidlustamist, on avaldaja vaidlustanud kogu otsuse (tl 32 pöördel). Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et korteriühistu koosoleku läbiviimisel ja otsuse vormistamisel ei ole rikutud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätteid. Korteriühistu ise kinnitab määruskaebuses, et koosoleku kutsel olnud tekst oli puudulik. KrtS § 20 lg 3 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Seega vaidluse all ei ole asjaolu, et korteriühistu on KrtS § 20 lg-st 3 tulenevat nõuet rikkunud (tl 32 pöördel, 50 pöördel), s.o üldkoosoleku kutse vormistamisel ja avaldamisel esines puudusi.
Üldkoosoleku kutsel / teatel ei olnud infot majanduskava aruandega tutvumise aja ega koha kohta, samuti puudus info dokumentidega tutvumise korra kohta (tl 7).
8.KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Avaldaja ei ole KrtS § 29 lg 1 alusel otsust heaks kiitnud. KrtS § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut KrtS §-s 29 sätestatud erisustega. Iseenesest õige on korteriühistu määruskaebuses esitatud väide, et TsÜS § 38 lg 2 järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Korteriühistu hinnangul ei ole antud juhul tegemist olulise rikkumisega, mis annaks aluse otsuse tühisuse tuvastamiseks. Korteriühistu poolt viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt (3-2-1-76-14, p 21) on olulised rikkumised TsÜS § 38 lg 2 järgi eelkõige sellised, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Korteriühistu on seisukohal, et avaldaja ei ole tõendanud rikkumise sellist olulisust, mis annaks aluse lugeda otsus tühiseks. Avaldaja väitel ei olnud üldkoosoleku toimumise ajaks majandusaasta aruanne veel valmis. Ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et avaldaja ei saanud enne koosoleku toimumist majandusaastaaruandega tutvuda, mõjutab oluliselt tema võimalust saada teada koosolekul toimunust. Korteriühistu vaidles vastu avaldaja väitele, et majandusaasta aruanne polnud valmis. Tõendeid aastaaruande valmimise aja kohta kohtule esitatud ei ole. Korteriühistu poolt esitatud korteriühistu liikmete kinnitused ei tõenda, et ka avaldaja oli teadlik, kus saab majandusaasta aruandega tutvuda ning milline on dokumentidega tutvumise kord. Korteriühistu ei ole ümber lükanud avaldaja väidet, et enne üldkoosolekut võttis avaldaja ühendust korteriühistu juhatuse liikmega sooviga tutvuda majandusaasta aruandega, kuid talle kinnitati, et see pole veel valmis.
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ka otsuse / päevakorra p 3 tühisuse tuvastamise osas. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et praegusel juhul ei tule kohaldada KrtS § 38, kuivõrd korteriühistu on juba varasemalt otsustanud esikute remondi üle. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et esikute remont on täiendavalt kaasa toonud kohustuse maksta 11 200 eurot ning kuivõrd rahaline seis ei võimalda kogutud haldustasudest seda summat maksta, tuleb raha juurde korjata. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et selliselt käitudes on korteriühistu rikkunud KrtS § 41 lg-t 4, mille kohaselt kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Korteriühistu üldkoosoleku kutses ei olnud päevakorrapunktina toodud välja, et üldkoosolekul tuleb arutlusele majanduskava või mõni majanduskava olulistest osadest. Päevakorra p 3 pealkirjast „maja remont“ ei ole võimalik aru saada, et plaanitakse otsustada maja remondiga seonduvate kulude jagamist korteriomanike vahel. Samuti ei olnud üldkoosoleku kutses viidet
selle kohta, kus on korteriühistu liikmetel võimalik tutvuda plaanitavate võimalike majanduskulude muudatustega, mille kohta otsustus vastu võeti. Seega, kuna korteriühistu üldkoosoleku kutses ei olnud päevakorra punktina näidatud, et üldkoosolekul võetakse vastu otsuseid, mis puudutavad korteriomanike kohustuste jaotust majandamiskulude kandmisel, siis ei olnud üldkoosolek õigustatud sellekohaseid otsuseid vastu võtma. Kuna majandamiskulude arvestuse põhimõtted on korteriühistu majandamiskava olulisteks osadeks, siis on korteriühistu üldkoosoleku läbiviijad rikkunud oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korda ning otsustus majandamiskulude kohta on KrtS § 29 lg 1 alusel tühine. Avaldaja ei ole nimetatud otsustust heaks kiitnud.
10.Maakohus jaotas menetluskulud ning jättis avaldaja menetluskulud solidaarselt asjast puudutatud isikute kanda ning asjast puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnkohtu hinnangul tuleb maakohtu määrus TsMS § 656 lg 2 alusel tühistada ning teha asjas uus lahend, millega jätta maakohtu menetluskulud korteriühistu kanda. Ringkonnakohus märgib, et antud tsiviilasjas on üks puudutatud isik, s.o korteriühistu. Seega on maakohtu resolutsioon menetluskulude jaotuse osas on ebaselge ega vasta tsiviilasja materjalidele. TsMS § 172 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-s 150 sätestatule. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 172 lg-te 1 ja 2 alusel põhjendatud jätta menetluskulud maakohtus korteriühistu kanda. Maakohus andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni
6.märtsini 2019 (tl 65). Avaldaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohus pidanud sellises olukorras juhinduma TsMS § 174 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on avaldaja tasunud riigilõivu 50 eurot avalduselt ning 50 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt, kokku 100 eurot. Maakohus jättis 24. juuli 2018 määrusega taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks rahuldamata ning rahuldas 13. märtsi 2019 määrusega avalduse. TsMS § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad menetluskulud maakohtus korteriühistu kanda ning korteriühistult tuleb mõista avaldaja kasuks välja avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud korteriühistu kanda (TsMS § 171 lg 1). Avaldaja kinnitas 28. mai 2019 menetlusdokumendis, et ei esita menetluskulude nimekirja. Avaldaja esitas vastuse määruskaebuse ise e-posti vahendusel, seega puuduvad avaldajale hüvitatavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.