2-19-3675/7 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud M M avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik alates 01.02.2019. a töötu. Võlgnikul puudub vara ja tema sissetulekuks on Töötukassa poolt määratud töötukindlustushüvitis, samal ajal on võlgnikul võlg laenuandjatele üldsummas 55 728,59 eurot. Nimetatud maksekohustuse täitmiseks võlausaldajale võlgnikul puuduvad võimalused nii käesoleval hetkel kui ka tulevikus, kuna võla summa võlgniku jaoks on liiga suur. M M ei näe reaalseid võimalusi teenida nii suuri summasid selleks, et võlausaldaja nõuet rahuldada. Avaldaja palub algatada M M suhtes pankrotimenetlus ja välja kuulutada M M, kui füüsilisest isikust võlgniku pankrot ning algatada M M kohustustest vabastamise menetlus. 15.04.2019. a nimetas kohus M M ajutiseks halduriks Oliver Ennoki. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada M M pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 53,10 eurot, teadaolevate kohustuste maht on 51 376,65 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek Töötukassa hüvitis ca 662,16 eurot (kuni 10.06.2019. a). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik hakkas eraisikuna laenu võtma selleks, et toetada raskustes ja kahjumlikult tegutsenud x OÜ majandustegevust. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud suurtes summades võetud tarbimis- ja kiirlaenud, mida võlgnik pärast töö kaotamist veebruaris 2019. a ei suutnud enam tagastada. Võlgniku maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib võlgnikul olla nõue x OÜ vastu seoses äriühingule ülekantud summadega, mille selgitusega on „lühiajaline krediit“.

Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude 8 töötunni eest kokku summas 900 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 900 eurot (lisandub käibemaks). Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad PankrS § 150 alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.