Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja nõude aluseks on Credit Invest OÜ ja kostja 1 vahel sõlmitud laenuleping nr Ci201729424 7000 euro laenamiseks. Kostja 2 vastutus tuleneb 4.04.2024 sõlmitud käenduslepingust nr CiK2017294141. Nõue on loovutatud hagejale. Nõue on esitatud solidaarnõudena. Kostjale 1 on menetlusdokumendid saadetud äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil. Äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil 2(3)

saatmisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kinnitust ei nõuta äriühingu registrikaardile kantud elektronpostiaadressil kättetoimetamise korral. Kostjale 2 on dokumendid kättetoimetatud KÄPO-s 13.11.2024. Kostjad ei ole hagile vastanud. Menetlusosalisi on 26.02.2025 teavitatud kohtuniku vahetusest. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on 1345,54 eurot, millest 910 eurot on tasutud riigilõiv ja 435,54 eurot (km-ga) lepingulise esindaja kulu. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kulud koos käibemaksuga. Hageja kinnitab kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 910 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot. Kostjad tunnitasu määrale ega menetluskulu suurusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot, on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 2 tundi 33 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 357 eurot. Kohus ei nõustu hageja väitega, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd äriregistri teabesüsteemist nähtub, et hageja on käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslase number EE101310424), kuulub esindajakulu kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele ilma käibemaksuta, s.o summas 357 eurot. Eeltoodu alusel kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1267 eurot, millest riigilõiv 910 eurot ja esindajakulu 357 eurot (km-ta). Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Tali kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.