Muud › Muud hagiasjad

2-16-117769 eurot sularaha. Kostja ei vastuta toimepandud teo eest, kuna oli teo toimepanemise (sh ka erinevate hageja nõudel seletuskirjade kirjutamise) ajal otsusevõimetu tulenevalt pikaajalisest vaimsest vägivallast, mis tema suhtes pandi toime J.A. nimelise isiku poolt. Allpool esitab kostja kronoloogilises järjekorras asjaolud, millised viisid kostja omaksvõetud teoni. Detsembris 2015 tutvus kostja J. nimelise noormehega, kes osutas kostjale meeldivat tähelepanu ning võitis tema sümpaatia ja usalduse. Jaanuaris 2016 palus J. kostjalt abi temale sobiva korteri leidmiseks ning millist abi kostja J.le ka osutas. Koos leiti J.le ka sobilik korter asukohaga Xxxxxxxxxxx. Kogu oma käitumisega andis J. mõista, et on kostjast huvitatud, otsib tema heakskiitu ja tähelepanu. 19.01.2016. a palus J. kostjalt esimest korda laenu summas 100 eurot põhjendusega, et tal jääb nimetatud summa puudu üürimiseks leitud korteri eest küsitava üüri ja tagatise tasumiseks. Kostja andis 100 eurot J.le sularahas, milleks ta võttis Xxxxxxxxxxx linnas asuvas pangaautomaadist enda pangakontolt küsitud suuruses rahasumma. Raha väljavõtmise juures oli ka J., kellele kostja kohe sealsamas pangaautomaadi juures raha üle andis.25.01.2016. a palus J. uuesti kostjalt laenu summas 500 eurot põhjendusega, et tema isa tegi avarii ning selleks, et isal ei tekiks pahandusi, oleks vaja kannatanule maksta 500,00 eurot. Kostjal endal sellel ajahetkel küsitud suuruses raha ei olnud ning ta pöördus omakorda abi saamiseks onunaise E.N. poole. E.N. kandis 25.01.2016. a kostja kontole selgitusega „võlg“ 500,00 eurot, millise võttis kostja samal päeval Xxxxxxxxxxx asuvas pangaautomaadist välja ja andis sealsamas pangaautomaadi juures üle J.le. 10.02.2016. a palus J. uuesti kostjalt laenu summas 250 eurot põhjendusega, et tal on vaja maksta korteriüür, kuid tööandja ei ole temale veel töötasu seoses mingite probleemidega maksnud. Kostja küsimise peale, et millal J. laenuks võetud rahad tasub, sai kostja vastuseks, et kohe kui palga kätte saab. Kostja võttis küsitud raha välja Xxxxxxxxxxx asuvas pangaautomaadist ja andis sama päeva õhtul J.le. 08.03.2016. a teatas J. kostjale, et vormistas arvuti kaudu nende mõlema nimele Inbank AS-ga laenulepingu, et osta ühiseks kasutamiseks auto ning seetõttu palus J., et kostja läheks Xxxxxxxxxxx postkontorisse (asub Xxxxxxxxxxx) isikusamasust tuvastama. J. väitel oli tema enda isikusamasuse juba tuvastanud. Kostjal puudus igasugune ettekujutus selle kohta, et laen vormistati J. poolt ainult tema nimele kasutades tema ID-kaarti. Kostja hoidis oma ID-kaarti koos teiste dokumentidega1 sahtlis karbis (sh ka paroolid) ning järelikult J., sellel ajal kui kostja oli tööl, leidis kostja dokumendid ning ilma kostja teadmata vormistas kostja dokumentide alusel laenu. 09.03.2016. a viis J. kostja kõigepealt AS Sampo panka, et kostja suurendaks pangaautomaadist sularaha väljavõtmise päevalimiiti, peale mida võttis kostja Xxxxxxxxxxx asuvast pangaautomaadist välja 1000 eurot ja 900 eurot ning andis sealsamas pangaautomaadi juures üle J.le. 15.03.2016. a andis J. kostjale teada, et auto ostmiseks jääb natukene raha puudu ning on vaja laenu juurde võtta, milleks ta oli vormistanud laenulepingu AS-s LHV Finance. J. palus jälle kostjal minna ja Xxxxxxxxxxx postkontoris isikusamasus tuvastada. Kui kostja tundis huvi, kuidas võetud laenud tasutud saab, rahustas J. kostjat ning lubas, et tasub kõik laenud ise, kuna tema palk seda väidetavalt võimaldab. Kostja ei osanud sellel ajal veel midagi karta ja usaldas J.t, kusjuures kostja ei teadnud, et laenu vormistamine toimus järjekordselt ainult tema nimele ja tema ID-kaardiga. Laenu vormistamise päeval tuli kostja õhtusest vahetusest ja oli väsinud, mistõttu kostja J. palvesse ei süvenenud ja käis Xxxxxxxxxxx postkontoris ära ning tuvastas enda isikusamasuse. Kuna kostja pidi õhtul jälle tööle minema, tahtis ta puhata (magada), mispeale palus J., et kostja annaks oma pangakaardi tema kätte. J. põhjendas pangakaardi küsimist sellega, et siis ta saab raha välja võtta ja auto ära osta, kuna auto ostmisega on kiire, sest väidetavalt nii head autot nii odavalt enam ei saa. Kostja andis pangakaardi J.le ning ütles PIN-koodi. Kostja konto väljavõttest on näha, et J. on Xxxxxxxxxxxas asuvast pangaautomaadist võtnud 15.03.2016 raha välja kahes osas 1000 eurot ja 470 eurot. Ülejärgmine päev tuli J. väidetavalt ostetud autoga (mark Volkswagen, registreerimismärk kostja ei mäleta) ning tõi kostjale tagasi ka pangakaardi. J. oli jätkuvalt Lk 3 / 12

2-16-117769 sõbralik, viis kostja autoga tööle, nad käisid koos linnas ja kostja arvates nende suhe muutus järjest lähedasemaks ning usaldusväärsemaks. Kostja vabad päevad saadeti mööda ühiselt kas kostja või J. üürikorteris. 01.04.2016. a palus J. kostjalt laenuks 50 eurot kütuse rahaks. J. väitis, et vend oli ilma tema teadmata tema (st J.) pangakonto tühjaks teinud. Kuna kostjal endal sellist raha ei olnud, pöördus ta palvega saada raha onunaise poole. 01.04.2016. a kandiski E.N. kostja kontole selgitusega „bensiiniraha“ 40,00 eurot. Küsitud 50,00 eurot võttis J. välja Xxxxxxxxxxxas asuvas pangaautomaadist. Täna kostja mõistab, et J. tahtlikult ootas, kuni aeg on hiline, et siis oleks põhjus küsida pangakaart enda kätte ning siis „unustada“ see enda kätte. 06.04.2016. a teatas J. kostjale, et ta peab oma rahale järele minema Soome, kuna vend oli väidetavalt sinna „põgenenud“. Selleks vajas J. laenuks 300 eurot. Kostja kõigepealt keeldus, kuna J. ei olnud selleks ajaks temalt laenuks võetud summadest midagi tagasi maksnud ning kostjal endal nii suurt summat ka ei olnud, et J.le laenata. J. veenis kostjat, et ta toob kindlasti hiljem raha tagasi. Kuna kostjal endal nii suurt summat ei olnud, palus kostja järjekordselt oma onunaist E.N. ́t, et ta aitaks neid hädast välja. E.N. kandis 06.04.2016. a kostja kontole selgitusega „võlg protsendiga 270“ 200,00 eurot. Selleks, et J. saaks palutud 300 eurot, tegi kostja kasvuhoiuse kontolt nr XXXXXXXXXXX enda kontole nr XXXXXXXXXXX ülekande summas 98 eurot. J. võttis samal päeval Xxxxxxxxxxxas asuvas pangaautomaadist 300,00 eurot ka välja. Kuigi J. lubas võla tagasi maksta, ta raha ei toonud ja võlga ei maksnud ning võttis kostjaga ühendust uuesti mai algul. J. põhjendas pikemat eemalolekut muuhulgas ka sellega, et oli Xxxxxxxxxxx korteri üürilepingu lõpetanud ning tegelenud uue elamispinna otsimisega. J. selgituste kohaselt on ebamõistlik maksta korteriüüri, kui selle raha võiks pigem maksta pangale ja osta endale elamine. Väidetavalt oli J. ostnud kuskile Xxxxxxxxxxxsse maja. J. tõi kostjale tagasi ka pangakaardi. 03.05.2016. a andis J. kostjale teada, et tema konto on arestitud, kuna ta unustas lapsele elatist maksta ning kuna tal on vaja enda asjad korda ajada, ta vormistas AS-s Krediitpank Finants laenu. J. palus, et kostja läheks järgmine päev koos temaga panka laenu vormistamiseks vajalikke tuvastustehinguid tegema, mida kostja ka tegi. J. viis kostja 03.05.2016. a Magistraali kaubanduskeskusesse, kus asub ka Krediidipanga kontor ning ootas väljas autos, kuni kostja pangas vajalikud tuvastustoimingud ära tegi. 04.05.2016. a, kui raha laekus kostja kontole, läks kostja koos J.ga Xxxxxxxxxxxs, Xxxxxxxxxxx asuvasse pangaautomaati, võttis raha välja ja andis J.le. Siinkohal kostja kordab, et ta ei teadnud jätkuvalt, et internetis tema nimel laenude vormistamine toimub tema andmetega ja ainult tema nimel. Kostja teadis, et laenud vormistatakse nende mõlema nimele J. ID-kaardiga. 06.05.2016. a palus J. järjekordselt kostjalt pangakaarti, kuna väidetavalt oli tal vaja kinni maksta auto remont. J. enda konto oli väidetavalt jätkuvalt arestitud, kuid J. põhjendas kostjale seda sellega, et kui arest on peal, siis pärast selle maha võtmine ongi pikaajaline protsess. Kostjal endal analoogsed kogemused puudusid ja kostja ei teadnud ega ka kahtlustanud, et tegelikult J. talle järjepidevalt valetab. Kostja andis J.le pangakaardi ning samal päeval võttis J. pangaautomaadist, asukohaga Xxxxxxxxxxxas välja raha summas 650 eurot. 10.06.2016. a teatas J. kostjale, et ta soovib kostjalt laenata 200 eurot. Selleks ajaks oli kostjal tekkinud kahtlus, et J. ei kavatsegi võetud laenu kostjale tagasi maksta ning kostja avaldas selles osas oma pahameelt ja esialgu keeldus raha andmast. Kostja pahameel J.le ei meeldinud ning J. teatas, et kui kostja ei aita tal pangakontot lahti saada (mis oli väidetavalt järjekordselt arestitud, kuid kontol olevad suur summa raha), siis J.t nende ühiselt võetud laenud ei huvita ning ta lõpetab laenude tagasimaksete tegemise. Ilmselgelt hakkas kostja selle pärast muretsema, kuna kostja teadis, et võetud oli mitmeid laene ning kostjal endal ei olnud selliseid vahendeid, et laenumakseid üksi tasuda. Seega kostja allus J. provokatsioonile ning võttis küsitud raha välja Xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxxs asuvas pangaautomaadist ja andis J.le. 08.07.2016. a teatas J., et tema arve on jälle arestitud, kuna ta oli unustanud oma lapsele elatise tasuda ning palus 600 eurot laenuks. Kostja keeldus, mille peale hakkas J. Lk 4 / 12

2-16-117769 kostjat survestama, et kui kostja raha ei anna ja ei aita temal (st J.l) kontot aresti alt vabaks saada, siis ei maksa J. kostjale raha tagasi ja lõpetab krediidiasutustest võetud laenude tagasimaksmise. Kostja järjekordselt allus provokatsioonile, kuna kostjal oli hirm, et tema võetud laenusid5 tagasi maksta ei suuda. Kuna kostja oli tööl, siis J. võttis ise raha välja Xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxxs asuvas pangaautomaadist. Kostja ei mäleta enam mis asjaoludel, kuid mingil ajahetkel võttis J. kostja pangakaardi jälle enda kätte. Kuna kostjal oli vaja tasuda üüri ja kommunaalmakseid, palus kostja oma õde, et ta laenaks kostjale raha. U.A. tegi ülekande 22.07.2016. a summas 200,00 eurot, kuid enne, kui kostja jõudis minna panka, et raha välja võtta, võttis J. kostja pangakaardiga raha välja U.A.s asuvas pangaautomaadist.25.07.2016. a tegi U.A. kostja palvel uue ülekande summas 195,00 eurot, kuid järjekordselt, enne kui kostja jõudis minna panka, et raha välja võtta, võttis J. kostja pangakaardiga raha välja U.A.s asuvas pangaautomaadist. 28.07.2016. a õhtul 23.30 ajal hakkas J. kostjale helistama ja saatma sõnumeid, et temal on vaja 3500 eurot. J. väidete kohaselt oli tal läinud maja liisingumakse üks päev üle ning kohtutäitur oli tema konto järjekordselt arestinud. Väidetavalt olid liisingufirma võlanõudjad käinud J.t ähvardamas ning kui kostja J.t ei aita, siis saadab J. võlanõudjad kostja juurde ning kostja jääb kõigest ilma. Selleks ajaks oli kostja väga mures nende laenude tagasimaksete osas, mida kostja teadis, et J. oli koos temaga vormistanud, lisaks muretses kostja oma lähedaste pärast. J. teadis selleks ajaks täpselt, kuidas ja millega on võimalik kostjat manipuleerida. Kostja töö juurde tuli J. kella ühe paiku öösel (so 29.07.2016). Kostjal ei olnud kelleltki abi küsida ning kuna J. telefoni teel pidevalt ähvardas, et kui kostja teda ei aita, siis J. „teeb põrguks“ nii kostja ja kui tema lähedaste elu, võttis kostja lõpuks J. nõutud summa seifist ja andis J.le. Selle asjaolu osas esitab kostja kohtule taotluse tõendite kogumiseks. Videomaterjalidest peab olema nähtav, et kostja on raha üle andnud J.le. Öösel, kui J. töötles kostjat emotsionaalselt omakasu eesmärgil, lubas J. muuhulgas, et toob hommikuks raha tagasi, kuna väidetavalt pidi hommikul tulema Soomest laevaga J. onu, kes aitab J. hädast välja ning toob raha. Kostja poolt töö juures raha ootamine nähtub ka hagiavaldusele lisatud M.U. seletuskirjast, A.K. seletuskirjast ja M.V. seletuskirjast. Kostja südamest lootis, et J. toob raha tagasi ning kostja saab raha selliselt tagastada, et sellest kostjale pahandust ei tule. Raha võtmise ajaks oli kostja täielikult J. mõju all – kostjal oli häbi onunaise ees kellele ta oli võlgu, hirm laenude pärast ning kostja arvates oli ainuke isik, kes teda aidata sai - J.. Ka esimeses seletuskirjas kirjutas kostja enda väidetavast võlgnevusest (mitte J.st), saades selleks juhise J.lt, sest kui kostja helistas J.le ja ütles temale, et juhataja tuleb seoses töö juurest raha võtmisega tema juurde seletust küsima, J. andis korralduse, et mõelgu kostja midagi välja, peaasi, et teda ei nimeta. Majanduslikult vägivaldne sõltuvussuhe ei lõppenud kostja jaoks Xxxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx tankla kassast raha võtmisega. Kostja jätkas J. jaoks rahade laenamist. 04.09.2016. a võttis kostja raha kassast oma uuest töökohast Xxxxxxxxxxxx asuvast toidukauplusest. Kusjuures selle teo toimepanemise mõjutamiseks kasutas J. muuhulgas ära kostja tegu hageja juures. Kostja ei tea, kui kaua ta oleks J. mõju all olnud, kui kostja olukord ei oleks lõpuks jõudnud onunaiseni, kes ta Xxxxxxxxxxxxast Xxxxxxxxxxxxsse ära tõi. 27.09.2016. a esitas kostja politseisse avalduse. Kostja sai enda pangakonto väljavõttest teada, et J. on tema teadmata võtnud laenu: 07.04.2016. a Bondora AS-st ; 15.04.2016. a Coop Finants AS-st; 26.04.2016. a IPF Digital Estonia OÜ-st ja 29.04.2016. a Omaraha OÜ-st. Tänaseks on kostjale teada, et J. on kasutades kostja andmeid kostja nimel sõlminud: 14.03.2016. a OÜ-ga Koduliising laenulepingu nr 0387603146 summas 442,50 eurot OÜ-lt DLB Trading kauba soetamiseks, 05.04.2016. a Bigbank AS-ga järelmaksulaenulepingu nr 1609995/96tl summas 1283,42 eurot Shoppa OÜ-lt kauba soetamiseks , 01.05.2016. a Inbank AS-ga osamaksetega tasumise müügilepingu nr BAU07216 summas 1414,10 eurot Bauhof Group AS-lt kauba soetamiseks ja 23.09.2016. a säästukaart pluss kasutamise lepingu nr CNT0000080123. TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise Lk 5 / 12

2-16-117769 häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 13 lg 3 sätestab, et kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna. Hageja on hagis oma nõuet kostja vastu põhjendanud kostja võlatunnistusega (kostja seletuskirjad). Kostja märgib, et kostja oli sellel ajal J.A. mõju all ning seletuskirjade kirjutamise ajal puudus kostjal võime asjaolusid õigesti hinnata, sealjuures võime avaldada raha võtmise tegelikke asjaolusid. Kahetsusväärne on, et kuigi kostja töötas hageja juures alates jaanuarist 2014 (teo toimepanemise ajaks oli kostja töötanud hageja juures 2,5 aastat), hageja isegi ei proovinud tuvastada, mis tegelikult kostjaga toimub, vaid võttis vajalikud ja tema huvides seletuskirjad ning ütles töölepingu ülesse. Siinkohal on kohane märkida, et esimese 29.07.2016. a seletuskirja kirjutas kostja J. mõjutusel varjates tegelikku olukorda, teise - 30.07.2016. a seletuskirja kirjutas kostja kodus peale seda, kui M.U. palus tal kirjutada õige summa (kostja võttis kassast 3500 eurot) ning kolmanda seletuskirja kirjutas kostja kodus M.U. ja veel ühe naisterahva juuresolekul, kusjuures seletuskirja sisu ja summa (3700 eurot) öeldi temale ette. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluse käik

2-16-117769 tunnistanud omavoliliselt 3700,00 euro omastamist. Oma vastuses hagile võtab Kostja omaks aga mistahes viisil tõendamata ainult 3500,00 euro omastamise, mis teeb Hageja hinnangul selle väite põhjendamatuks. Sularaha puudujääk kassast oli 3700,00 eurot, mida tõendab Hageja raamatupidamise aruandlus. Vajadusel on Hagejal võimalik täiendavaid raamatupidamislikke dokumente tõendina kohtule esitada. Kostja heidab Hagejale ette seda, et Hageja ei proovinud tuvastada, mis tegelikult Kostjaga toimub. Hageja hinnangul on seegi väide alusetu. Kostja kolleegide seletuskirjadest nähtub üldine usalduslik suhe kolleegide vahel ning huvitumine Kostja ettepanekust enda tööajagraafiku välisel ajal tanklas viibimise kohta ning inkassatsioonitoimingute läbiviimise osas, samuti nt M.V. poolne nõustumus Kostja autoga koju viia, mitmed telefonikõned asjaolude selgitamise eesmärgil (mis küll enamuses küll jäid vastuseta) jms. Kuna Kostja valis ise mitte jagada oma tegevuse tagamaid, samuti võttis omavolilise sularaha võtmise seletuskirjades kirjalikult omaks siis ei ole alust Hagejale mittehuvitumist ette heita. Hagejaga sarnane mõistlik isik ei oleks samadel asjaoludel saanud mõista Kostja tegelikku tahet ja käitumise põhjendusi või kahtlustada teda varjamises ja valetamises. Hageja seisukohast vaadatuna ei ole ka oluline, millisel otstarbel ja kelle huvides Kostja võlatunnistuses märgitud summat kasutas. Kuivõrd Hageja ja Kostja vahel oli töösuhe ja leidis tuvastamist, et Kostja rikkus oma töösuhtest tulenevat kohustust (hoiduda tegudest, mis kahjustavad Hageja kui tööandja vara või on muul viisil hagejale kahjulikud) ning vastav Kostja tegevus põhjustas Hagejale otsese kahju ehk oli Hageja kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, siis lükkab Hageja tagasi Kostja ettepaneku loobuda oma nõudest Kostja vastu ja esitada tsiviilhagi kriminaalasja raames kolmanda isiku J.A. vastu. Hagejal puudub igasugune võimalus või oskus Kostja suhet vastava kolmanda isikuga hinnata, tegemist on kahe eraisiku vahelise probleemistikuga, mis antud asja raames Hagejat ei puuduta. Hagejal ei ole võimalust tõendeid koguda ja/või ümber lükata Kostja esitatud väiteid tema võimaliku otsustusvõimetuse osas. Hageja hinnangul ei ole see ka käesoleva hagi raames relevantne. Ka ei ole kriminaalasja raames leidnud tuvastamist Kostja väited vaimse vägivalla all kannatamise kohta, mistõttu ei soovi Hageja end vastava vaidlusega siduda. Küll aga esitab Hageja siinkohal vastuväite Kostja vastuses sisalduva väite osas, et kolmas isik J.A. tuli Kostja töö juurde 29.07.2016.a kella 1:00 paiku öösel, kui Kostjal polnud kelleltki abi küsida ja ta võttis sularaha seifist ning andis kolmandale isikule. Vastavalt 2016.a juuli tööajagraafikule oli Kostja Hageja juures tööl õhtuses vahetuses (s.t. kl 19:00-07:00) 26.07.2016.a ja 27.07.2016.a. Kostja mainitud kuupäeval, s.t. 29.07.2016.a (ühtlasi on see kuupäev, millal kassapuudujääk avastati) oli õhtuses vahetuses (s.t. kl 19:00-07:00) tööl C.K., kes on Hagejale suuliselt kinnitanud, et Kostja ei viibinud tanklas viidatud ajal, s.t. 29.07.2016.a kl 1:00. Kostja saabus 29.07.2016.a tanklasse (omaalgatuslikult tööajagraafikuväliselt) vahetult enne päevase vahetuse algust (s.t. kl 7:00), mis nähtub ka hagiavalduse lisas nr 2 olevast seletuskirjast. See omakorda tähendab, et Kostja vastuse punktis 5.19 sisalduv väide, justkui oleks 29.07.2016.a kl 1:00 Kostja tanklas üksinda abituna tööl olnud, ei vasta tõele. Kohtu soovil esitab Hageja täiendavalt kohtuasja materjalide juurde ka C.K. seletuskirja, mis eeltoodut kinnitab. Seoses asjaoluga, et C.K. töötas kõnealuses tanklas asendustöötajana suveajaks, ei olnud hetkel arvamuse avaldamiseks antud tähtaja raames võimalik kirjalikku kinnitust kätte saada, kuid nõusolek selle andmiseks on olemas. Tankla turvakaamerate videosalvestust antud kuupäevast ei ole võimalik kahjuks enam taastada, salvestised kirjutatakse u 30-päevase intervalliga üle, mida ka Kostja oma tööstaažist tulenevalt oleks pidanud teadma. Ühtlasi peab Hageja siinkohal oluliseks viidata võlatunnistuse olemasolule, mistõttu ei pidanud Hageja vajalikuks enne turvakaamerate videosalvestiste ülekirjutamist vastavat salvestist eraldi ei säilitada – puudus alus Kostja öeldus ja võlatunnistuses kinnitatus kahelda, kogutud tõendid kahju tekkimise tõendamiseks olid piisavad. Siinkohal juhib Hageja veelkord tähelepanu asjaolule, et ei ole võimalik, et turvakaamerad üldse 29.07.2016.a kl 1:00 oleksid saanud salvestada Kostja poolt sularaha Lk 7 / 12

2-16-117769 üleandmist kolmandale isikule (Kostja ei viibinud sellel hetkel kõnealuses tanklas). Olgugi, et Hageja ei avalda soovi Kostja ja kolmanda isiku J.A. vahelises õigusvaidluses osaleda ning ei loobu oma nõudest Kostja vastu, soovib Hageja siinkohal etteruttavalt, teadmata kohtu seisukohta kolmanda isiku kaasamise osas, viidata ka Riigikohtu tsiviilkollegiumi 07.12.2005.a otsusele nr 3-2-1-149-05, milles käsitleti mõnevõrra analoogset olukorda, kus tööandja varale põhjustati kahju ja selle eest vastutas kolmas isik, ei olnud töötaja varaline vastutus tööandja ees välistatud. Erinevuseks antud hagimenetluse asjaolude on näiteks see, et viidatud otsuses oli kolmanda isiku vastutus kohtuotsusega tuvastatud, antud asjas ei ole selge, kas menetlus on üldse algatatud. Viidatud kohtuasjas oli Kolleegium nõus, et kui kolmas isik rikub teatavaid õigusaktidest tulenevaid reegleid, mille tagajärjel tööandja kannatab kahju, siis võib kolmas isik vastutada viimasele õigusvastaselt tekitatud kahju eest, kuid ei ole välistatud töötaja varaline vastutus tööandja ees. Sellisel juhul saab olla tegemist saab kahju hüvitamise kohustusega mitme isiku poolt, mida reguleerib VÕS § 137. Kui tekkinud kahju eest vastutab lisaks kolmandale isikule ka töötaja, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt ning VÕS § 137 lg 2 järgi jaguneb vastutus nende omavahelises suhtes, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Korrates eelpool kinnitatut, lükkab Hageja tagasi Kostja ettepaneku loobuda oma nõudest Kostja vastu ja esitada tsiviilhagi kriminaalasja raames kolmanda isiku J.A. vastu. Hageja jääb oma hagi juurde.

Lk 8 / 12

2-16-117769

2-16-117769 Tegemist on sisuliselt tööandja raha vargusega. Kohus leiab, et tegemist on töölepingu p.7.1.2 rikkumisega s.t. A.A. on rikkunud kohustust hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja vara v. on muul viisil tööandjale kahjulikud.

2-16-117769 kohaselt tööandjale 29.07.2016 tuletas A.K. talle meelde, et tuleb inkassatsioon ära teha. A.A. tõusis toolilt püsti ja ütles, et ta võib mõlemad inkassatsioonid ära teha. Tema lubas. Ta nägi enda kassa inkassatsiooni pabereid seifis koos rahaga. Mingi hetk läks ta juhataja ruumi , et raha vahetada ja siis A.A. tegi uuesti peakassa inkassatsiooni. Küsis miks sa uuesti teed ja vastuseks tuli, et saadab kõik 50 eurosed ära. Tahtsin inkassatsiooni koti ja paberi peale ära kirjutada ja siis krabas A.A. hästi kiiresti selle tema käest ja ütles, et täidab selle ise. Kui ta kodus oli siis helistas M.U. ja küsis kus on inkassatsiooni rahad. Ütles, et need jäid temast seifi. Ta helistas A.A. `ele ja küsis kuhu ta pani inkassatsiooni paberid ja raha ning vastus tuli, et seifi. Ta palus A.A.`t töö juurest läbi minna. Kui A. ja M. tulid tema kodu juurde siis ta rääkis kogu loo ära ( I toimik tl. 23- 25). Töötaja A.K. 01.08.2016 seletuskirja kohaselt tööandjale töötas tema graafikujärgselt 29.07.2016 Xxxxxxxxxxx tanklas. Kella 13.00 paiku päeval tuli talle meelde , et on vaja teha inkasso ning ta ütles seda ka M.V.`le, kuna ka temal oli vaja teha inkassatsioon. Kabinetis oli samal ajal A.A., kes teatas , et tema võib aidata selle ära teha. Ta nägi seifis M. s.t. II kassa inkassatsiooni lehte ja kilekotti rahaga. Rohkem polnud tal seifi asja ja ta ei kontrollinud A. poolt raha lugemist. Hiljem sai aru, et see oli viga. Peale lõunat tuli G4S rahale järgi ning A. ja M. olid juba ära läinud ning kabinetis viibis M.. Ta ütles M.le, et ei leia teist kotti rahaga ja hakkasid seda otsima, kuid tulemusteta. Kui nad õhtul A. juurde läksid siis kuulsid A. esialgset versiooni rahavarguse kohta. M. palus kirjutada seletuskirja (I toimik tl. 21-22). A.A. ise tööandjalt omavoliliselt raha võtmise fakti tunnistab. 13.Kostja leiab, et ta oli raha võtmise ja tööandjale seletuskirjade andmise ajal otsusevõimetu vastavalt TsÜS § 13. TsÜS § 13 lg.1 tehing , mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire v. muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus) , on tühine, välja arvatud , kui isik kiidab heaks tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire v. muu asjaolu lõppemist heaks. Kostja ei ole kohtule tõendanud , et raha võtmise ajal v. seletuskirjade s.h. võlatunnistuse kirjutamise ajal oli otsusevõimetu, mis võib välistada tema teo tahtluse. Kohus selgitas kostjale määruses 08.02.2019 p. 4 , et kostjal on võimalik taotleda ekspertiisi tuvastamaks tema otsusevõimetust 29.07.2016, 30.07.2016 v. 01.08.2019. Kostja kohtupsühhiaatria- psühholoogia ekspertiisi määramist ei taotlenud. Kostja esitas kohtule kriminaalasjas 16231701629 Tartu Ülikooli Kliinikumis teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiakti nr.15231.08.2017.a. (I toimik tl. 185-189). Ekspert Tuuli Klens ja Ülle Luts arvamuse kohaselt A.A. ei põe vaimuhaigust , tal ei ole vaimutegevuse ajutist riket , ta ei ole nõdrameelne. Tal esineb nõrgamõistuslikkus kerge vaimse alaarengu kujul, mida iseloomustab vähene analüüsi ja arutlusoskus, emotsionaalne ja sotsiaalne ebaküpsus ja käitumuslikud raskused. A.A.`el ei esinenud 03.09.2016 ja 04.09.2016 seisundit, mis oleks mõjutanud olulisel määral isiku teadvust ja käitumist ning takistanud tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. A.A. oli 03.09.2016 ja 04.09.2016 võimeline aru saama oma tegude keelatusest, võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. A.A.`el ei esine isiksusehäireid. A.A.`el on iseloomulik mõningane kalduvus käituda ootamatult ja tagajärgi arvestamata ning ta on liigselt järeleandlik inimeste soovidele , kellest ta on sõltuv ja need jooned on ka mõjutanud tema käitumist. Antud ekspertiisiaktist nähtub, et A.A. 03.09.2016 ja 04.09.2016 ei olnud otsusevõimetu. Puudub alus arvata, et kostja antud juhul raha võtmise v. seletuskirjade kirjutamise ajal oli otsusevõimetu. Kostja ei ole sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud. J.A. on Xxxxxxxxxxxx Maakohtu otsusega 24.10.2018 süüdi mõistetud KarS § 199 lg.2 p.4 järgi, et ta tahtlikult kallutas A.A.t tahtlikule õigusvastasele teole, mis seisnes selles , et töötades Xxxxxxxxxxxxas , Akadeemia 24 asuvas kaupluses ning omab juurdepääsu Lk 11 / 12

2-16-117769 kaupluse kassale, 03.09.2016 kallutas A.A.`t võtma kaupluse kassast raha 500 eurot ja 04.09.2016 raha summas 300 eurot koos kahe Elisa kõnekaardiga väärtuses 20 eurot. Seejärel andis A.A. sularaha 800 eurot ja ühe kõnekaardi edasi J.A.le ning ühe kõnekaardi jättis endale (tl.170- 174). Kohtutoimikus oleva kohtuotsusega on tõendatud, et J.A. pani toime kriminaalkorras karistatavaid tegusid A.A.`e suhtes, kuid vaidlusaluse episoodi suhtes ei ole J.A.`t süüdi mõistetud ega karistatud KarS § 199 lg.2 p.4 järgi. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud E.N. andis kohtus ütlusi, et A.l oli pangakontol raha ja J.A. võttis need rahad ära. Samuti, et A. rääkis talle raha võtmisest AS Xxxxxxxxxxxx Oil kassast ja et J.A. oli käskinud selle raha võtta ning ähvardanud A.A.`t (II toimik tl. 43). Samas tunnistaja ise antud sündmusi ei ole näinud vaid teab A.A.`e enda ütluste järgi. Kostja taotles välja nõuda hagejalt turvakaamera salvestis 29.07.2016, millest nähtub raha üleandmine J.A.`le. Hageja on kohtule selgitanud, et tal ei ole võimalik antud salvestist enam esitada, kuna salvestised kirjutatakse umbes 30 päevase intervalliga üle. Samuti kuna kostja kirjalikult tunnistas raha võtmist ja lubas raha tasuda mistõttu hageja ei pidanud vajalikuks eraldi salvestist säilitada (I toimik tl. 106). Seega salvestis ei ole säilinud. Kui kostja A.A. võttis raha AS Xxxxxxxxxxxx Oil tanklast ja andis nimetatud raha edasi 3 iskule J.A.`le, on kostjal võimalik esitada hagi 3 isiku J.A. vastu raha tagasinõudes.

Lk 12 / 12

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.