2-17-11646/7 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank AS – EE221700017003510302. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

2-17-11646 TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. AS Fecotr esitas 02.08.2017 kohtule hagiavalduse T P ́i vastu, milles palub tuvastada poolte vahel 03.11.2016 sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtivus. Kohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid aadressil xxx. Dokumendid on kohtule tagastatud märkega „hoiutähtaja möödumisel, saaja viibib pikemat aega mujal, ei ela Eestis“. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks xxx. Nimetatud aadressile edastatud menetlusdokumendid on kohtule tagastatud selgitusega, et dokumente polnud võimalik kostjale kätte toimetada. Muid andmeid kostja võimaliku elu- või asukoha kohta kohtule teada ei ole. Harju Maakohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid ka e-posti aadressidel xxx, xxx ja xxx. Kostja ei ole edastatud menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.04.2019 avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 92 lg 5 kohaselt tehingu teinud isik ei või

2-17-11646 tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Hageja on kohtule esitatud hagis palunud tuvastada poolte vahel 03.11.2016 sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtivus. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 03.11.2016 sõlmitud kokkuleppest, millega pooled leppisid kokku, et hageja loobub 20 404.58 euro suuruse nõude pööramisest kostja vastu ja kostja loobub mistahes varalisest jaotisest, mis tekib juhul, kui saavutatakse OÜ xxx täiendav likvideerimine ja likvideerimise tulemusena jääb jaotatavat vara. 24.11.2016 määrusega otsustas Harju Maakohus viia läbi OÜ xxx likvideerimismenetluse ja määrata likvideerijaks M A. OÜ xxx kinnistu õnnestus müüa hinnaga 38 000 eurot. Kinnistu hinnale viidates asus kostja väitma, et 03.11.2016 leping on heade kommete vastasuse tõttu tühine ning nii või teisiti olevat ta selle sõlminud vaid pettuse ja eksimuse tõttu – väidetavalt ei teadnud ega pidanudki kostja teadma kinnistu võimalikku turuväärtust. 19.05.2017 esitas kostja hagejale avalduse 03.11.2016 lepingu tühistamiseks. Hageja on seisukohal, et 03.11.2016 leping on endiselt kehtiv ja täidetav ning selle tühistamiseks kostja poolt puuduvad mistahes eeldused. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi. Eeltoodust tulenevalt tuleb tuvastada hageja ja kostja vahel 03.11.2016 sõlmitud nõuete loovutamise lepingu kehtivus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1470 eurot, millest riigilõiv moodustab 700 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud moodustavad 770 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust kokku 7 tundi tunnitasu määraga 110 eurot tund. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud 1 tunni kliendiga nõupidamiseks, olukorra analüüsimiseks, asjaolude ja eesmärgi selgitamiseks ning 6 tundi hagiavalduse koostamiseks. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja keerukust ja hagiavalduse mahtu (sisuliselt 5 lehekülge), siis tuleb asjaolude väljaselgitamise ja hagiavalduse koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks pidada kokku 5,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr (s.o 110 eurot tund) on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud kokku 605 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1305 eurot (riigilõiv 700 eurot + lepingulise esindaja tasu 605 eurot).