2-19-105088/5 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja andis kostjale 24.10.2017 digitaalselt allkirjastatud äriruumi üürilepingu (leping) alusel tasu eest kasutada äriruumi asukohaga xxx. Lepingu p 2.2 kohaselt jõustus leping 01.11.2017 ja sõlmiti tähtajaliselt kuni 01.11.2018. Lepingu p 3.1 kohaselt anti 01.11.2017 kostjale üle ka äriruumi valdus, võtmed ning sissepääsu kiip. Lepingu p 4.2 järgselt kohustus kostja tasuma hagejale äriruumi kasutamise eest igakuiselt üüri summas 190 EUR, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 4.4 järgselt kohustus kostja tasuma igakuiselt ka proportsionaalse osa kolmanda korruse kontoriruumide üld- ja kommunaalkuludest. Lepingu p-de 4.4.1 kun 4.4.3 kohaselt on üld ja kommunaalkuludeks, mida kostja kohustub tasuma: kü kommunaalkulude arved (sh elektrienergia, küte, vesi- ja kanalisatsioon, prügivedu, ventilatsioon, üldkulu, territooriumi korrashoid, üldvalve, halduskulu, maja remondireserv, jt kü poolt esitatavad kulud); korruse üldpindade (sh koridoride, nõupidamisruumide, tualettide jt üldkasutatavate ruumide) koristusteenuse- ja tarvikute kulu; maamaksu ja kindlustustasu. Lepingu p-dest 4.5 ja 4.6 tulenevalt kohustus kostja tasuma äriruumi üüri hageja poolt väljastatud arve alusel jooksva kuu 15-ks kuupäevaks ning üld- ja kommunaalkulud jooksva kuu 20-ks kuupäevaks. Lisaks äriruumi üürilepingule sõlmis kostja hagejaga lepingu lisana 24.10.2017 ka üüritava ruumiga samas hoones asuva majaaluse parkimiskoha üürilepingu ning kohustus selle alusel al 2017 november tasuma hagejale igakuiselt jooksva kuu 15-ks kuupäevaks ka üüri parkimiskoha eest summas 30 EUR, millele lisandub käibemaks. Hageja koostas, allkirjastas ja edastas kostjale viimase palvest tulenevalt üürilepingu lisa parkimiskoha kasutamiseks, mille kostja jättis omaltpoolt küll allkirjastamata, kuid andis selle tingimustele oma nõustumuse kaudse tahteavaldusega, tasudes parkimiskoha valduse kättesaamisest 01.11.2017 parkimiskoha üüri eest neljal järjestikusel kuul, s.o 2017 november kuni 2018 veebruar (k.a). Kuna kostjal tekkis

2-19-105088 äriruumi- ja parkimiskoha viie kuu üüri (2018 aprill, juuni, juuli, august ja september) ning kolme kuu üld- ja kommunaalkulude (2018 juuli, august ja september) võlgnevus ning kostja ei tasunud võlgnevust ka vaatamata hageja korduvatele nõuetele, ütles hageja üürilepingu ja selle lisa 01.10.2018 üles. Ülesütlemisest tulenevalt lõppes leping ja selle lisa lepingu p-de 8.2 ja 8.5 alusel koheselt 01.10.2018. Hageja tasaarveldas kostja poolt tasutud tagatisraha summas 380 EUR, 2018 aprilli kuu üüri arvega nr 671 täies ulatuses summas 264 EUR ja 2018 juuni kuu üüri arvega nr 759 osaliselt summas 116 EUR. Kostja ei ole tasunud ruumide ja parkimiskoha 2018 juuni üüri arvet nr 759 (11.06.18) summas 148 EUR, juuli üüri arvet nr 802 (13.07.18) summas 264 EUR, augusti üüri arvet nr 847 (15.08.18) summas 264 EUR ja septembri üüri arvet nr 898 (14.09.18) summas 264 EUR ning üld- ja kommunaalkulude arvetest 2018 juuli arvet 832 (31.07.18) summas 90,52 EUR, augusti arvet nr 882 (31.08.18) summas 87,37 EUR ja septembri arvet nr 928 (30.09.18) summas 90,31 EUR, kõik kokku põhisummas 1208,20 EUR, ka vaatamata hageja korduvatele pretensioonidele. Kuna kostjal puudub soov vaidluse kohtuväliseks lahenduseks, ei jää hagejal üle muud, kui esitada nõuded käesoleva hagiavaldusega. Hageja palub: välja mõista kostjalt hageja võlgnevus põhisummas 1208,20 EUR; viivis summas 56,84 EUR; sissenõudmiskulu summas 40 EUR; 4) jätta menetluskulud täies ulatuses AskJob OÜ kanda; 5) märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 200 eurot ja õigusabikulud 311,66 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 311,66 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 511,66 eurot (200+311,66).