Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. mai 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-10357
Tsiviilasi
OÜ Eurowood (pankrotis) pankrotihalduri Eve Selbergi hagi OOO Eurovud vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja võlgnevuse saamiseks 221 846 eurot 71 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. jaanuari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Eurowood (pankrotis) pankrotihalduri Eve Selbergi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant (hageja) OÜ Eurowood (pankrotis, registrikood 12032749) pankrotihaldur Eve Selberg (hageja), esindaja vandeadvokaat Madis Päts
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja (kostja) OOO Eurovud (registrikood 1114707000066), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo ja advokaat Artur Maljukov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 31. jaanuari 2019 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi.
2.Tunnistada kehtetuks OÜ Eurowood (pankrotis) ja OOO Eurovud vahel 1. juunil 2013 sõlmitud lepingud, millega pikendati 1. juuni 2012 laenulepingust nr 1 ja 20. oktoobri 2012 laenulepingust nr 2 tulenevate laenude tagastamise ja intresside tasumise tähtaegu 31. maini 2017.
Mõista OOO-lt Eurovud välja OÜ Eurowood (pankrotis) kasuks 221 846 eurot 71 senti.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OOO Eurovud kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Eurowood (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selberg (hageja) esitas hagi OOO Eurovud (kostja) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks OÜ Eurowood (pankrotis) ja kostja vahel
1.juunil 2013 sõlmitud kokkulepped 1. juunil 2012 sõlmitud laenulepingust nr 1 ja
20.oktoobril 2012 sõlmitud laenulepingust nr 2 tulenevate laenude tagastamise ja intressi tasumise tähtaegade pikendamiseks kuni 31. maini 2017, mõista kostjalt välja 1. juunil 2012 sõlmitud laenulepingu nr 1 alusel saadud laen 84 141 eurot 21 senti ja intressivõlg seisuga 3. juuni 2016 summas 14 859 eurot 34 senti ning mõista kostjalt välja 20. oktoobril 2012 sõlmitud laenulepingu nr 2 alusel saadud laen 119 200 eurot 4 senti ja intressivõlg seisuga 3. juuni 2016 summas 3646 eurot 12 senti. Äri- ja tootmistegevuse alustamiseks kaasas OÜ Eurowood (pankrotis) 2011. aasta sügisel uue osaniku S. Bobylevi ja otsustas omandada Vene Föderatsioonis registreeritud ja tegutseva 100% võlausaldajale kuulunud tütar- ja sidusettevõtte OOO Eurovud kaudu Vene Föderatsioonis Leningradi oblastis Kingisepa linnas paiknevad kinnisasjad koos nendel asuva puidutööstusega. Selle omandamiseks ja tööle rakendamiseks puudus nii võlausaldajal kui ka kostjal raha. Nende tehingute rahastamiseks laenas võlausaldaja osanik ja juhatuse liige S. Bobylev OÜ-le Eurowood (pankrotis) 11. novembril 2011 sõlmitud laenulepingu alusel intressita 10 000 000 rubla, laenu tagastamise tähtaeg oli 31. detsember 2013. Samal eesmärgil laenas S. Bobylev OÜ-le Eurowood (pankrotis) 11. novembril 2012 sõlmitud teise laenulepingu alusel täiendavalt veel 5 000 000 rubla, laenu tagastamise tähtaeg oli 30. detsember 2015. OÜ Eurowood (pankrotis) sai 2011. aasta lõpus toetust ka Ettevõtluse Arendamise SA-lt. Saadud raha arvel andis OÜ Eurowood (pankrotis) kostjale poolte vahel 1. juunil 2012 sõlmitud laenulepingu nr 1 alusel laenu 6 000 000 rublat aastaintressiga 6 %, laenu tagastamise tähtaeg oli 30. oktoober 2015. Lisaks andis OÜ Eurowood (pankrotis) kostjale 20. oktoobril 2012 sõlmitud laenulepingu nr 2 alusel täiendava laenu 8 500 000 rubla aastaintressiga 9% ja tagastamise tähtajaga 1. juuni 2014. Laene ega intresse kostja tasunud ei ole, samuti puuduvad laenulepingutest tulenevate kohustustuste täitmiseks OÜ-le Eurowood (pankrotis) antud tagatised. Kohustuste tagamata jätmine oli eelkõige põhjustatud sellest, et laenude andmise ajal moodustasid OÜ Eurowood
(pankrotis) ja kostja kontserni, nende majandustegevus oli sisuliselt üks äriline tervik ning mõlema äriühingu juhtorganite liikmed olid osaliselt kattuvad. OÜ Eurowood (pankrotis) igapäevase majandustegevuse juhtimisega tegeles Andrei Selivanov ainuisikuliselt. OÜ Eurowood (pankrotis) 2014. majandusaasta aruandest selgub, et OÜ Eurowood (pankrotis) lõpetas juba 2014. aastal oma jooksva majandustegevuse. Sellel aastal OÜ-l Eurowood (pankrotis) müügitulu puudus ja brutokahjumiks kujunes 36 338 eurot. Kirjeldatud olukord ei muutunud 2015. aastal ja vaatamata osanik S. Bobylevi püüdlustele laenatud summat tagasi saada, OÜ Eurowood (pankrotis) seda ei teinud ning keeldus S. Bobylevile ka teabe andmisest võlausaldaja tegevuse kohta. Viru Maakohtu 1. veebruari 2016 määrusega kuulutati välja OÜ Eurowood (pankrotis) pankrot ja nimetati pankrotihaldur. Pankrotimenetluse käigus selgus, et OÜ Eurowood (pankrotis) oli sõlminud 1. juunil 2013 täiendavad kokkulepped, millega pikendati laenulepingutest 1 ja 2 tulenevaid laenude tagasimaksmise tähtaegasid kuni 31. maini 2017. Samuti ilmnes pankrotiasja materjalidest, et OÜ Eurowood (pankrotis) on võõrandanud 25. detsembril 2014 Vene Föderatsioonis sõlmitud notariaalse lepinguga 100% osaluse OOO-s Eurovud Elena Tishkovale 80 000 rubla eest, kellel hagejale teadaolevalt varasemad ärilised seosed nii OÜ-ga Eurowood (pankrotis) kui ka kostjaga puudusid. Võlausaldaja (esindaja Anton Selivanov) ja kostja (esindaja Andrei Selivanov) sõlmisid
1.juunil 2013 kokkulepped laenulepingutest 1 ja 2 tulenevate laenude tagasimaksmise tähtaegade pikendamiseks kuni 31. maini 2017. Tehingus on poolte esindajatena tegutsenud lähikondsed isikud isa Andrei Selivanov ja poeg Anton Selivanov. Kostja esindajana tegutsenud Andrei Selivanov oli lepingu sõlmise hetkel nii OÜ Eurowood (pankrotis) kui ka kostja seaduslikuks esindajaks. OÜ Eurowood (pankrotis) ja kostja 1. juuni 2013 kokkuleppe sõlmimise ajal käsitatavad lähikondsetena PankrS § 117 lg 2 p-de 4 ja 5 tähenduses. 1. juuni 2013 kokkulepped on sõlmitud vähem kui 3 aastat enne ajutise halduri määramist ning sellega on pooled teadlikult kahjustanud OÜ Eurowood (pankrotis) võlausaldajate huve. Kostja teadis või pidi teadma, et nimetatud tehingutega kahjustati võlausaldajate huve, kuna tehingud põhjustasid OÜ Eurowood (pankrotis) püsivalt maksujõuetuks muutumise juba 2014. aastal. Laenulepingust 2 tulenev võlausaldaja nõue 8 500 000 rubla (119 200 eurot 4 senti) muutus koos laenusummalt arvutatud intressidega sissenõutavaks 1. juunil 2014. Seisuga 31. mai 2016 on võlausaldajal kostja vastu intressinõue 260 000 rubla (3646 eurot 12 senti). Laenulepingust 1 tulenev võlausaldaja rahaline nõue 6 000 000 rubla (84 141 eurot 21 senti) muutus koos laenusummalt arvutatud intressidega sissenõutavaks 30. detsembril 2015. Seisuga 31. mai 2016 on võlausaldajal kostja vastu intressinõue 1 059 600 rubla (14 859 eurot 34 senti).
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et PankrS § 110 lg 1 p-s 3 nimetatud eeldused on täitmata. Pankrotivõlgnik ei ole tehinguga teadlikult võlausaldajate huve kahjustanud. PankrS § 110 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kahjustati mitme võlausaldaja huve. Ühe võlausaldaja huvide kahjustamine või ühe võlausaldaja teisele eelistamine ei ole piisav PankrS § 110 kohaldamiseks. Laenu tagastamise tähtaja pikendamisega OÜ Eurowood vara ei vähenenud, seda ei ole kolmandale isikule üle antud alla turuhinna ega tasuta. Pankrotivõlgniku bilansis kajastub laenulepingust tulenev nõue vara (aktiva) poolel ja seda nii enne laenu tagastamise tähtaja saabumist, tähtaja saabumisel kui ka pärast tähtaja pikendamist. Seega ei saa laenu tagastamise tähtaja pikendamisega võlgniku pankrotivara väheneda. Laenu
tagastamise tähtaja pikendamisega on võlgniku pankrotivara suurenenud, kuna tähtaja pikendamise aja eest peab laenusaaja tasuma intressi. Puudub alus väita, et juhul, kui laenu tähtaega ei oleks pikendatud kuni 31. maini 2017, oleks kostja olnud võimeline tasuma OÜ-le Eurowood 1. juunil 2014 8 500 000 rubla ja 30. oktoobril 2015 6 000 000 rubla. Ei ole tõendatud, et hageja tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Teadlikkus on oma olemuselt võrdsustatav tahtlusega (VÕS § 104 lg 5).
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus jättis 31. jaanuari 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust ei määratud kindlaks. Hagi tagamine tühistati. Hageja tugines nõude esitamisel PankrS § 110 lg 1 p-le 3, mille kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamiseks tuleb kohtul tuvastada, et tehing oli tehtud vähem kui kolm aastat enne ajutise halduri nimetamist; tehing kahjustas võlausaldajate huve ja tehingu teine pool ehk kostja teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Vaidlust ei ole, et OÜ Eurowood (pankrotis) pankrotimenetlust alustati ja ajutine haldur määrati 3. novembril 2015. Vaidlusalused tehingud tehti 1. juunil 2013, seega alla kolme aasta enne OÜ Eurowood (pankrotis) pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamisest. Vaidlust ei ole, et laenulepingute pikendamise tehingu pooled on lähikondsed. Pooled vaidlevad selle üle, kas laenulepingute pikendamisega kahjustati OÜ Eurowood (pankrotis) võlausaldajate huve või mitte. PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel kehtetuks tunnistatav tehing peab kahjustama võlausaldajate tegelikke varalisi huve, mida tehinguga rikuti. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks tuleb hagejal tõendada, et tehingu tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses. PankrS § 109 lg-s 1 on silmas peetud pankrotimenetluse võlausaldajaid, kelle huvid peavad kohustuse täitmise tõttu olema kahjustatud tagasivõitmise hagi esitamise ajal. Seda saab muu hulgas järeldada sellest, et pankrotivara moodustamiseks tehakse toiminguid eesmärgiga rahuldada võlgniku vara arvel võlausaldajate nõuded (PankrS § 2 esimene lause). Üksnes juhul, kui võlgniku tehingutel või toimingutel on ka pärast pankrotimenetluse alustamist võlausaldajate huvidele negatiivne mõju, saab need tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Maakohus nõustus kostja vastuväitega, et pankrotivõlgniku bilansis kajastub laenulepingust tulenev nõue vara (aktiva) poolel ja seda nii enne laenu tagastamise tähtaja saabumist, tähtaja saabumisel kui ka pärast tähtaja pikendamist. Laenu tagastamise tähtaja pikendamisega ei ole OÜ Eurowood (pankrotis) pankrotivara vähenenud. Laenu tagastamise tähtaja pikendamisega on võlgniku pankrotivara isegi suurenenud, kuna tähtaja pikendamise aja eest peab laenusaaja tasuma intressi. Laenu tagastamise tähtaja saabumiseks suureneb pankrotivara laenusaaja intressi kohustuse võrra. Pankrotivara suurendamine ei saa aga olla kuidagi võlausaldajate huvide kahjustav.
OÜ Eurowood (pankrotis) osanike 12. septembri 2014 koosoleku protokollist nähtub, et võlausaldaja S. Bobõlev on osalenud OÜ Eurowood (pankrotis) osanike koosolekul ja koosoleku protokolli isiklikult allkirjastanud. Sergei Bobõlev huvid ei ole antud asjas laenu tagastamise tähtaja pikendamisega saanud kahjustada 12. septembril 2014 osanike koosolekul ei esitanud OÜ Eurowood (pankrotis) võlausaldaja ja osanik S. Bobõlev vastuväiteid sellele, et kostjaga sõlmitud laenulepinguid on pikendatud. S. Bobõlev nõustus, et tema laenujääki OÜ Eurowood (pankrotis) ees tuleb suurendada ja vormistada tagatis laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. OÜ Eurowood (pankrotis) ja kostja vahel 1. juunil 2013 sõlmitud lepingute muutmise kokkulepped olid suunatud ettevõtte majandusliku olukorra parandamisele ja ettevõtte tegevuse jätkamisele. Nimetatud tehingute arvelt ei ole pankrotivara vähenenud ega muul viisil võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust vähendatud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA SEISUKOHAD
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et OÜ Eurowood (pankrotis) pankrotivara ei vähenenud ning laenulepingu pikendamise kokkulepet ei saa seetõttu kehtetuks tunnistada. Kostja ei ole laenu ega intressi tasunud. See, kas tehinguga pankrotivara vähenes või suurenes, tuleb tuvastada eelkõige reaalseid asjaolusid arvestades, mitte lähtuda üksnes tehingu dokumendis kajastatud kokkulepetest. Puuduvad tõendid selle kohta, et OOO Eurovud oleks majanduslikult suuteline täitma täiendavaid kohustusi. Ka ei ole maakohus hinnanud apellandi väidet, et hoolimata arvestusliku intressi lisandumisest, oli laenulepingute pikendamise kokkuleppe reaalseks tagajärjeks OÜ Eurowood (pankrotis) püsiva maksejõuetuse saabumine, kuivõrd Sergey Bobyleviga sõlmitud laenulepingute täitmiseks OÜ-l Eurowood (pankrotis) raha puudus ning ainus või peamine allikas raha saamiseks oleks olnud OOO-lt Eurovud laekuv laenumakse. TsMS § 442 lg 8 kohaselt pidanuks maakohus eeltoodud faktiväidetele hinnangu andma, kuid ei teinud seda. Nendest faktiväidetest oleks selgunud võlausaldaja huvide kahjustamine PankrS § 110 tähenduses. Väär on maakohtu väide, et OÜ Eurowood (pankrotis) osanike koosolekul ei esitanud Sergey Bobylev vastuväidet laenulepingute pikendamise kohta, sest laenulepingud olid juba pikendatud ning selline vastuväide ei oleks omanud mingit õiguslikku tähendust. Nõuet oli võimalik rahuldada sõltumata sellest, kas laenulepingute pikendamise taotlused tunnistatakse kehtetuks või mitte. Nõue muutus kohtumenetluse ajal täies ulatuses sissenõutavaks.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. PankrS § 110 lg 1 p-i 3 eeldused ei ole täidetud. Ei ole tuvastatud, et tehingu tegid võlgniku lähikondsed. Tõendatud ei ole, et tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Pankrotivõlgnik ei ole tehinguga teadlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Ei ole tuvastatud, et tehinguga oli üldse võimalik kahjustada mitme võlausaldaja huve. PankrS § 110 kohaldamise eelduseks on aga asjaolu, et kahjustati mitme võlausaldaja huve.
Ühe võlausaldaja huvide kahjustamine või ühe võlausaldaja teisele eelistamine ei ole piisav PankrS § 110 kohaldamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 31. jaanuari 2019 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi, tunnistab kehtetuks 1. juunil 2013 sõlmitud kokkulepped laenu tagastamise tähtaegade pikendamise kohta ning mõistab kostjalt välja OÜ Eurowood (pankrotis) kasuks 221 846 eurot 71 senti. Ringkonnakohus jätab menetluskulud kostja kanda.
7.Hageja nõuab OÜ Eurowood (pankrotis) ja kostja vahel 1. juunil 2013 sõlmitud kokkulepete (tl 54-56, kd I) kehtetuks tunnistamist, millega pikendati 1. juunil 2012 sõlmitud laenulepingust nr 1 ja 20. oktoobril 2012 sõlmitud laenulepingust nr 2 tulenevate laenude tagastamise ja intressi tasumise tähtaegu kuni 31. maini 2017. Kokkuleppega muudeti kohustuse sissenõutavuse aega ehk seda, millal võib laenuandja nõuda laenusaajalt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 3 alusel tunnistab kohus kehtetuks tehingu, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 4 alusel tunnistab kohus kehtetuks tehingu, kui tehing tehti viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma.
8.Puudub vaidlus, et tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Laenude tagastamise pikendamise lepingud sõlmiti 1. juunil 2013 ja ajutine haldur nimetati 3. novembril 2015. Seega tehti tagasivõidetav tehing kolme aasta jooksul ajutise halduri nimetamisest. Maakohus tuvastas, et tehingu tegid lähikondsed. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 3), ning seda eeldust pole ümber lükatud. Seega on täidetud nii PankrS § 110 lg 1 p 3 koosseis.
9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et laenude tasumise tähtaegade pikendamine ei kahjustanud võlausaldajate huve. Laenu tagastamise tähtaegade pikendamine halvendas oluliselt OÜ Eurowood (pankrotis) maksevõimet, kuna sellepärast ei suutnud OÜ Eurowood (pankrotis) täita oma kohustusi. Kuigi 1. juuni 2013 kokkulepetega ei vähenenud OÜ Eurowood (pankrotis) bilansiline vara, halvenes sellega oluliselt äriühingu rahaline likviidsus. OÜ Eurowood (pankrotis) vara tulenes nii 2012., 2013. kui 2014. aastatel peamiselt kohustustest, mitte omakapitalist (tl 32-44, kd I). 2012. a lõpuks oli äriühingul omakapitali 5115 eurot, lühiajalisi kohustusi aga 306 451 eurot (tl 32, kd I). Sellises olukorras on laenude tagastamise tähtaja pikendamine võlausaldajate huvide teadlik kahjustamine, kuna OÜ-l Eurowood (pankrotis) puudus võimalus täita sissenõutavaks muutuvaid kohustusi muu vara arvelt. OÜ Eurowood (pankrotis) võttis tähtaegade pikendamisega ka märkimisväärse riski, et laene ei tagastata, kuna pikendatud tähtaegadega laenud olid tagamata.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et PankrS § 110 lg 1 p 3 kohaldamiseks peab olema kahjustatud mitme võlausaldaja huve. Nende sätete kohaldamiseks piisab, et kahjustati ühe võlausaldaja huve. On võimalik olukord, kus võlgnikul on vaid üks võlausaldaja. PankrS § 110
lg 1 p 3 ja p 4 tõlgendamine viisil, et sätted on kohaldatavad vaid mitme võlausaldaja huvide kahjustamisel, ei täida regulatsiooni eesmärki, milleks on võlausaldajate huvide kaitsmine. 1. juuni 2013 kokkulepped kahjustasid eelkõige võlausaldaja S. Bobõlevi huve. S. Bobõlevi huvide kahjustamine seisnes selles, et S. Bobõlevil ei olnud OÜ-l Eurowood (pankrotis) rahaliste vahendite puudumise tõttu võimalik rahuldada oma rahalist nõuet OÜ Eurowood (pankrotis) vastu, mis tulenes 11. novembril 2011 S. Bobõlevi ja OÜ Eurowood (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingutest. Juhul, kui laenu tagastamise tähtaega poleks pikendatud, oleks OÜ Eurowood (pankrotis) saanud kostjalt nõuda lepingu täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel ning saadud laenu arvel oleks võimalik olnud täita kohustusi S. Bobõlevi ees.
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et OÜ Eurowood (pankrotis) võlausaldaja ja osanik S. Bobõlev nõustus 12. septembri 2014 koosolekul (tl 175-176, kd I) 1. juuni 2013 kokkulepetega ning sellepärast ei ole võlausaldajate huve kahjustatud. 1. juuni 2013 kokkulepped olid koosoleku toimumise ajaks juba sõlmitud ning nende kokkulepete sõlmimist koosolekul ei otsustatud.
12.Hageja esitas koos tehingute kehtetuks tunnistamise nõudega ka nõude mõista kostjalt välja
1.juunil 2012 sõlmitud laenulepingu nr 1 alusel saadud laen 84 141 eurot 21 senti ja intressivõlg seisuga 3. juuni 2016 summas 14 859 eurot 34 senti ning mõista kostjalt välja
20.oktoobril 2012 sõlmitud laenulepingu nr 2 alusel saadud laen 119 200 eurot 4 senti ja intressivõlg seisuga 3. juuni 2016 summas 3646 eurot 12 senti. Seega on nõue kokku 221 846 eurot 71 senti ja see tuleb PankrS § 119 lg 1 alusel mõista kostjalt välja OÜ Eurowood (pankrotis) kasuks. Viivist hageja ei nõudnud.
13.Kuna hagi rahuldati, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.