2-18-13858 Conesco Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder hagi Fruit Xpress OÜ vastu tehingu tagasivõitmise nõudes
Tsiviilasja hind
16 697,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Conesco Eesti OÜ (pankrotis, registrikood 10902620) pankrotihaldur Kristo Teder (e-post: [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson (Advokaadibüroo Magnusson, e-post: [email protected]) Kostja: Fruit Xpress OÜ (registrikood 11471375, asukoht Niidu tee 1, Loo alevik, 74201 Jõelähtme vald, Harjumaa, epost: [email protected]), lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja advokaat Kadi Saluste (Advokaadibüroo LEXTAL, e-post: [email protected]; [email protected])
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
02.04.2019 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta Conesco Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder hagi Fruit Xpress OÜ vastu tehingu tagasivõitmise nõudes, tunnistada kehtetuks Conesco Eesti OÜ (pankrotis) poolt 12. märtsil 2014 toimunud rahaliste kohustuste täitmine Fruit Xpress OÜ-le summas 16 697,21 eurot, rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja Conesco Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder kanda.
3.Välja mõista hagejalt Conesco Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder kostja Fruit Xpress OÜ kasuks kostja põhjendatud menetluskulud summas 1 955 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda
eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue
1.Hageja palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Conesco Eesti OÜ (pankrotis) poolt 12. märtsil 2014 toimunud rahaliste kohustuste täitmine Fruit Xpress OÜ-le summas 16 697,21 eurot ning mõista välja Fruit Xpress OÜ-lt Conesco Eesti OÜ (pankrotis) pankrotivarasse kehtetuks tunnistatud rahaliste kohustuste täitmise tulemusel saadud 16 697,21 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Harju Maakohtu 24.03.2016 kohtumäärusega kuulutati välja Conesco Eesti OÜ (pankrotis) pankrot, pankrotihalduriks nimetati hageja Kristo Teder. Vahemikul 24.04.2009 kuni 21.10.2013 oli Conesco Eesti OÜ (pankrotis) ainuosanikuks xxx. Vahemikul 24.10.2002 kuni 24.10.2013 oli pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks M Ö ning alates 24.10.2013 J P, kes on alates 21.10.2013 ka pankrotivõlgniku ainuosanik. M Ö oli ajavahemikul 24.04.2009 kuni 21.10.2013 ka Conesco Eesti OÜ (pankrotis) ainuosanikuks olnud xxx (hilisema ärinimega U OÜ) juhatuse liige ja ainuosanik. Samuti on M Ö kostja juhatuse liige alates 14.04.2009 ja kostja ainuosanikuks olnud xxx OÜ juhatuse liige, asutaja ja ainuosanik. Conesco Eesti OÜ (pankrotis) oli kostja ainuosanikuks 02.12.2009 kuni 08.10.2014.
3.25.10.2013 ehk päev pärast seda, kui J P sai Conesco Eesti OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks, väljastas SEB Pank AS J P’ile autentimisvahendi, PIN-kalkulaatori numbriga xxx pankrotivõlgniku arvelduskontol XXX tehingute tegemiseks. Alates 25.10.2013 kuni 2013. aasta lõpuni ei nähtu pankrotivõlgniku arvelduskontol majandustegevusega seonduvaid ülekandeid, pankrotivõlgniku äritegevus oli sisuliselt lõppenud.
4.05.02.2014 tehti pankrotivõlgniku arvelduskontolt erinevate teenusepakkujate arvelduskontodele neli ülekannet kogusummas 1018,31 eurot, tehingutega kaasnes lisakulu 0,86 eurot teenustasude näol. 12.03.2014 tehti pankrotivõlgniku arvelduskontolt kostja Fruit Xpress OÜ arvelduskontole viis ülekannet kogusummas 16 697,21 eurot. J P’ile SEB Pank AS poolt väljastatud autentimisvahendiga on pankrotivõlgniku arvelduskonto XXX käsutamiseks SEB Pank AS-i internetipanka sisse logitud ajavahemikus 09.09.2013 kuni 08.02.2016 kahel korral: 05.02.2014 ja 12.03.2014. Mõlemal korral logiti internetipanka sisse Eestis registreeritud IP-aadressidelt. Conesco Eesti OÜ (pankrotis) arvelduskonto käsutamiseks omas M Ö A-allkirjaõigust ajavahemikul 30.10.2002 kuni 08.02.2016 ehk ligipääs pankrotivõlgniku pangakontole oli M Öil olemas nii 05.03.2014 kui ka 12.03.2014. M Ö, kes oli pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks enne J P’i juhatuse liikmeks saamist, on pankrotivõlgniku pangakontole ajavahemikus 09.09.2013 kuni 08.02.2016 sisse loginud 7415 korda.
5.Conesco Eesti OÜ-l (pankrotis) puudus majandustegevus ja käive pärast seda, kui J P sai 2013.a oktoobris pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks. Ainsad toimingud, mis tehti ajavahemikul J P’i juhatuse liikmeks ja osanikuks saamisest kuni pankrotivõlgnikule ajutise halduri määramiseni 16.02.2016, on J Pile väljastatud PIN-kalkulaatoriga pankrotivõlgniku arvelduskontolt SEB Pank AS-is tehtud ülekanded 05.02.2014 ja 12.03.2014. Isegi, kui need ülekanded on teostanud J P, mis ei ole eluliselt usutav, on ilmne, et pankrotivõlgnik ja kostja tegutsesid ühiselt teineteise kasuks ja pankrotivõlgniku teiste võlausaldajate kahjuks. Pankrotivõlglase kohustuste sissenõutavaks muutumise aeg ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kuna juhul, kui võlgnikul ei jätku vahendeid kõigi kohustuste täitmiseks, tuleb tal vastavalt seadusele esitada kohtule pankrotiavaldus. Hageja ei nõustu kostja väitega nagu selliste rahaliste kohustuste täitmine pankrotivõlgniku poolt toimus tavapärases majandustegevuses, kuna pankrotivõlgniku igasugune majandustegevus lõppes oktoobris 2013. a. pärast ainuosa J P’ile võõrandamist. M Öi subjektiivne huvi oli teenida kostja huve pankrotivõlgniku arvelt. Sisuliselt maksejõuetu pankrotivõlgniku arvelduskontolt teostati 12.03.2014 makseid vaid kostja arveldusarvele. Õiglane ja õige olnuks see, kui pankrotivõlgniku juhatuse liige M Ö esitanuks ainuosa variisikule J P’ile müümise asemel
kohtule võlgniku pankrotiavalduse, misjärel toimunuks kostja ja teiste võlgniku võlausaldajate nõuete esitamine, tunnustamine ja rahuldamine pankrotiseaduses sätestatud korras.
6.J P ei ole täitnud enda juhatuse liikme kohustusi, sh kohustust esitada registripidajale pankrotivõlgniku majandusaasta aruannet 2013. aasta majandusaasta kohta. Hagejal ei ole õnnestunud J P’iga ühendust saada, ta ei ole osalenud pankrotivõlgniku pankrotimenetluses ega andnud hagejale üle pankrotivõlgniku raamatupidamist, lepinguid ja muid dokumente. J P’i näol on tegemist vaid vormilise pankrotivõlgniku juhatuse liikmega ning pankrotivõlgniku faktilise juhina tegutses edasi M Ö, kes teostas või korraldas viidatud ülekannete teostamise pankrotivõlgniku arvelduskontolt nr XXX, kasutades selleks J P’ile 25.10.2013 väljastatud autentimisvahendit, PIN-kalkulaatorit numbriga xxx. Sellele viitab ka asjaolu, et maksete selgitused on maksekorraldustel eesti keeles, kuid J P ei ole isegi Eestiga seotud. M Ö, kellel oli internetipanga kaudu ligipääs pankrotivõlgniku arvelduskontole, sai enne J P’ile väljastatud autentimisvahendi kasutamist maksete tegemiseks veenduda raha laekumises pankrotivõlgniku arvelduskontole, et seejärel teha maksed või korraldada maksete tegemine pankrotivõlgniku arvelduskontolt.
7.Pankrotivõlgniku osa müügilepingu punkti 2.1. kohaselt on pankrotivõlgniku osa müüdud hinnaga 2700 eurot ning selle eest on tasutud sularahas. Hageja hinnangul viitab xxx poolt pankrotivõlgniku ainuosa müümine sularahas sellele, et ainuosa eest tegelikult raha ei tasutud ja nii müüja kui ka ostja olid teadlikud asjaolust, et pankrotivõlgniku majandustegevus on sisuliselt lõppenud ja ainuosa müümise eesmärgiks oli seega likvideerimiskohustusest vabanemine ning pankrotivõlgniku raamatupidamise, lepingute ja muu dokumentatsiooni kättesaamatuks tegemine pankrotivõlgniku võlausaldajatele ja tulevasele pankrotihaldurile.
8.Viidatud rahaliste kohustuste täitmisega kahjustati võlausaldajate huve. Pankrotivõlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud xxx nõue summas 70 527 eurot. Kui pankrotivõlgnik ei oleks teinud rahalist sooritus kostjale, oleks pankrotivõlgniku võlausaldajate nõuded rahuldatud suuremas ulatuses. Käesoleva tagasivõitmise hagi rahuldamisel suureneb pankrotivõlgniku pankrotivara ja xxx nõue saab rahuldatud suuremas ulatuses.
9.Tagasivõidetavad rahalised kohustused täideti 12.03.2014 ning pankrotivõlgnikule määrati ajutine pankrotihaldur 16.02.2016. Seega on tehingud tehtud kaheaastase tähtaja jooksul enne ajutise halduri nimetamist vastavalt PankrS § 113 lg 1 p 3. Kostja vastuväited
10.Kostja ei tunnista hagi, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
11.Hageja väide, et J Pi näol on tegemist vaid vormilise pankrotivõlgniku juhatuse liikmega ning pankrotivõlgniku faktilise juhina tegutses edasi M Ö, on tõendamata ega vasta tõele. 2013. aastal toimus pankrotivõlgniku osa müük ja juhatuse liikme vahetus, kuna raske majandusolukorra tõttu otsustas M Ö marjade jaekaubanduse sektorist väljuda ning keskenduda laia sortimendi pakkumisele xxx sektori klientidele. Seetõttu otsustas M Ö uue tegevussuunaga mittesobivad ühingud võõrandada. Lisaks pankrotivõlgniku osale võõrandas M Ö 2012. aasta lõpus Leedus registreeritud äriühingule ka teise kaudselt M Öile kuulunud (läbi xxx OÜ) äriühingu – xxx, mis Leedu kodanike juhtimisel tegeleb puu- ja köögivilja jaekaubandusele suunatud hulgimüügiga siiani. 21.10.2013 müüdi J Pile värskete marjade hulgimüügiga tegelenud pankrotivõlgniku osa. J Pi huvitas võimalus müüa Eestis Poola värskeid marju. Uutel ettevõtetel on raskendatud suurte jaekaubanduskettidega lepingute sõlmimine ning kuna võlgnikul olid kehtivad lepingud erinevate suurte jaekaubanduskettidega, oli see J Pile atraktiivne. Pankrotivõlgniku müügilepingu punktist
1.6.4.nähtub selgelt, et J P omandas pankrotivõlgniku osa eesmärgiga jätkata võlgniku majandustegevust. See, mis põhjustel J Pi äriplaan ei realiseerunud, ei ole kostjale teada. Ainuüksi asjaolu, et pankrotihaldur ei saanud ühendust J Piga, ei anna alust väita, et osa võõrandamine oli näilik ning J P näol oli tegemist variisikuga.
12.J Pile pankrotivõlgniku osa võõrandamise hetke seisuga olid kõik kostja nõuded pankrotivõlgniku vastu muutunud sissenõutavaks, kuid xxx nõuded ei olnud või olid muutunud sissenõutavaks oluliselt väiksemas ulatuses. Seega oli põhjendatud võlgnevuse tasumine esmalt kostjale. Samas ei ole teada, miks J P 12.03.2014 rahalised sooritused just selliselt tegi.
13.Kostja ei vaidle vastu, et 12.03.2014 laekus tema kontole võlgnikult Conesco Eesti OÜ (pankrotis) kokku 16 697,21 eurot, kuid hageja väide, nagu sellise ülekande oleks teinud M Ö, on tõendamata ja väär. Hagiavaldusele lisatud AS SEB Pank vastusest päringule nähtub, et 05.02.2018 maksete tegemise ajal on internetipanka sisse logitud nii J P kui ka M Ö PIN-kalkulaatoritega, kuid maksed on tehtud ajal, mil sisse oli logitud just J P PIN-kalkulaatoriga. 12.03.2014 maksete tegemise ajal on pankrotivõlgniku internetipanka sisse logitud üksnes J P PIN-kalkulaatoriga. Seega oli maksete teostajaks ilmselgelt J P. Hageja ei ole tõendanud, et keegi teine peale J Pi kasutas J Pi PIN-kalkulaatorit ning teostas võlgniku pangakontolt 05.02.2018 ja 12.03.2014 makseid.
14.Kostja ei ole Conesco Eesti OÜ (pankrotis) lähedane isik PankrS § 117 lg 3 mõttes. Vaidlusaluste soorituste tegemise ajal pankrotivõlgniku ja kostja juhatuse liikmetes ega osanikes kattuvust ei esinenud. Hageja ei ole toonud välja ühtegi muud alust (ühist majanduslikku huvi, teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks tegutsemist, juhtimisotsuste kooskõlastamist, koordineerimist vms) lähikondsuse määramisel kui üksnes asjaolu, et võlgniku ja kostja juhatuse liige ja kaudselt ka osanik kattusid umbes pool aastat enne vaidlustatavate soorituste tegemist. Igal juhul ei olnud kostjal võlgnikuga enam mingit seost pärast U OÜ (endise ärinimega xxx, kustutatud) poolt võlgniku osa võõrandamist 21.10.2013 ning M Öi juhatuse liikme volituste lõppu 24.10.2013.
15.Rahaliste soorituste aluseks olevad tehingud võlgniku ja kostja vahel on tehtud poolte majandustegevuses ning tavapärastel turutingimustel. Kõik kostja nõuded võlgniku vastu muutusid oluliselt varem sissenõutavaks võlausaldaja nõuetest. Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-21-09 (p 16), 3-2-1-50-17 (p 10) ja 3-2-1-58-03 (p 8) selgitanud, et ühe võlausaldaja eelistamist teistele ei saa pidada iseenesest teiste võlausaldajate kahjustamiseks. Lisaks ei ole tegemist võlausaldajate huvide kahjustamisega, kui tehing on tehtud vastavalt turutingimustele (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-30-17, p 14 ja 3-2-1-120-10, p 12). Muuhulgas on kostja seisukohal, et võlausaldaja xxx nõue on suures osas tõendamata ning alusetu.
16.Võlgnik Conesco Eesti OÜ (pankrotis) ei olnud maksejõuetu. Võlgniku osa J Pile võõrandamise seisuga ületas võlgniku vara võlgniku kohustusi. Kinnitus selle kohta, et võlgnik ei olnud osa võõrandamise hetkel maksejõuetu, sisaldus ka võlgniku osa müügilepingu punktis 1.5.6. ning seda kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgniku majandustegevust ei jätkatud ning igasugune majandustegevus lõppes hiljemalt 2014. aastal. Võlgnik oli maksejõuline ka rahaliste soorituste tegemise aja seisuga, kuivõrd võlgniku nõue Leedu kindlustusseltsi vastu ületas võlausaldaja ja kostja nõuet võlgniku vastu. Samuti ei muutunud võlgnik maksejõuetuks 12.03.2014 rahaliste soorituste tegemise tõttu. Eeltoodust tulenevalt puuduvad PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud alused tagasivõitmiseks. Kohtu põhjendused
17.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi
omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
19.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
20.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: Harju Maakohtu 24.03.2016 kohtumäärusega kuulutati välja Conesco Eesti OÜ (pankrotis) pankrot (tlk 8). Harju Maakohtu 16.02.2016 kohtumäärusega nimetati Conesco Eesti OÜ (pankrotis) ajutine pankrotihaldur (tlk 6). 12.03.2014 tehti pankrotivõlgniku arvelduskontolt kostja Fruit Xpress OÜ arvelduskontole viis ülekannet kogusummas 16 697,21 eurot (tlk 31-35). 24.10.2002 kuni 24.10.2013 oli pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks M Ö ning alates 24.10.2013 J P. M Ö oli ajavahemikul 24.04.2009 kuni 21.10.2013 ka Conesco Eesti OÜ (pankrotis) ainuosanikuks olnud xxx (hilisema ärinimega U OÜ) juhatuse liige ja ainuosanik (tlk 1216). M Ö oli kostja juhatuse liige alates 14.04.2009 ja kostja ainuosanikuks olnud xxx juhatuse liige, asutaja ja ainuosanik, tlk 17).
21.Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt palub hageja 12.03.2014 pankrotivõlgniku poolt teostatud rahaliste kohustuste täitmise kehtetuks tunnistamist PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel, väidetavalt kohustus täideti võlgniku lähikondsele. Kostja on pankrotivõlgniku lähikondne, kuna tal on PankrS §-s 117 lg 2 p 5 sätestatud tähenduses ühine oluline majanduslik huvi pankrotivõlgnikuga. PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksujõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. PankrS § 117 lg 2 p 5 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks lg 3 alusel ka lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Riigikohus on lahendis 2-16-18953 märkinud, et lisaks PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud erialuse eeldustele peavad tagasivõitmise hagi rahuldamiseks olema täidetud ka PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldised tagasivõitmise eeldused. Tulenevalt PankrS § 109 lg-st 1 on ka PankrS § 113 puhul rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Tagasivõitmise hagi rahuldamine on võimalik, kui kahjustatud on võlausaldajate tegelikke, mitte abstraktseid huve ning võlausaldajate huvide kahjustamine peab olema asjaoluna kindlaks tehtud.
22.Pooled vaidlevad selle üle, kas tagasivõidetavate maksete puhul on tagasivõitmise eeldused täidetud.
23.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et võlgniku ja kostja juhatuse liige ning kaudselt ka osanik kattusid umbes pool aastat enne vaidlustatavate soorituste tegemist. Kostjale rahalise soorituste tegemisega ei ole teise võlausaldaja huve kahjustatud.
24.Hageja väitel oli J. P vaid vormiliselt juhatuse liige, pankrotivõlgniku faktilise juhina tegutses edasi M. Ö, kes teostas või korraldas vaidlusaluste ülekannete tegemist. Kohus on rahuldanud
hageja taotluse tõendite kogumiseks, ning kohustanud xxx ja xxx väljastama teavet, mis on seotud IP aadressi kasutamisega. Kohtule taotletud teavet ei edastatud ning asjas ei ole teiste tõenditega tõendamist leidnud, et 12.03.2014 maksete tegemise ajal oleks pankrotivõlgniku internetipanka sisse logitud M. Öi PIN-kalkulaatoriga. Samuti ei ole tõendatud, et maksete teostajaks oli J P just M. Öi korraldusel või huvides.
25.Riigikohus on lahendis 3-2-1-43-07 märkinud, et ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Hageja väitel oli M. Öi subjektiivne huvi teenida kostja huve pankrotivõlgniku arvelt, sest sisuliselt maksejõuetu pankrotivõlgniku arvelduskontolt teostati makseid vaid kostja arveldusarvele ning, et ebausutav, on et need teostas J. P.
26.PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaldamiseks vajalik ajaline kriteerium on täidetud, sest võlgnikule määrati ajutine pankrotihaldur 16.02.2016 ning tagasivõidetav rahaline kohustus tehti 12.03.2014 ehk kaheaastase tähtaja jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kohtu hinnangul ei ole asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud PankrS § 113 lg 1 p 3 sätestatud vajaliku eeldusena, et kostja oleks võlgniku lähikondne ning, et võlgnik oleks muutunud maksejõuetuks tagasivõidetavate ülekannete tõttu ja võlausaldajate huve on kahjustatud. Ajutise halduri 08.03.2016 aruandest tulenevalt muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2014. aasta märtsiks, eelkõige põhjusel, et ei jätkatud majandustegevust. Kostja on esile toonud, et ainus võlausaldaja on xxx, kelle nõuded võlgniku vastu vastupidiselt kostja nõude osas, ei olnud 12.03.2014 sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole vastupidist väitnud, ega tõendanud, et võlgnik oleks eelistanud üht võlausaldajat põhjendamatult teisele. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et vaidlusaluste ülekanneteta oleksid võlausaldaja nõue pankrotimenetluses rahuldatud suuremas ulatuses. Seega asub kohus seisukohale, et võlgniku poolt teostatud ülekannetega ei kahjustatud teise võlausaldaja huve PankrS § 109 lg tähenduses. Menetluskulud
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
29.Kostja 29.04.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud summas 3398,42 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
30.Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi 30 tundi ja 42 minutit tunnihinnaga 80/115/150 eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja ajakulu 30 tunni ja 42 minuti ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja ajakulu 17 tunni ulatuses, mille kohus korrutab keskmise tunnitasuga 115 eurot, s.o summas 1955 eurot.
31.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 955 eurot.
32.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.