Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja VahurPeeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. november 2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-13858
Kohtuasi
Osaühingu
CONESCO
EESTI
(pankrotis) pankrotihaldur Kristo Tederi hagi Fruit Xpress OÜ vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. mai 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu CONESCO EESTI (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Tederi apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
16 697 eurot 21 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühingu CONESCO EESTI (pankrotis) (registrikood 10902620) pankrotihaldur Kristo Teder, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Kostja Fruit Xpress OÜ (registrikood 11471375), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Kadi Saluste ja vandeadvokaat Magnus Braun
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24. mai 2019. a otsus muutmata.
2.Jätta Osaühingu CONESCO EESTI (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Tederi apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühingu CONESCO EESTI (pankrotis) kanda.
4.Mõista Osaühingult CONESCO EESTI (pankrotis) Fruit Xpress OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1053 eurot 33 senti. Maksta nimetatud summa Fruit Xpress OÜ-le välja 6. septembril 2019 laekunud menetluskulude tagatise arvel.
2-18-13858 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühingu CONESCO EESTI (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Kristo Teder (pankrotihaldur, hageja) esitas 17. septembril 2018 Harju Maakohtule Fruit Xpress OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada kostjale 16 697 euro 21 sendi suuruse rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise korras kehtetuks ning mõista kostjalt nimetatud summa pankrotivarasse. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kuulutas Harju Maakohus 24. märtsil 2016 välja võlgniku pankroti ja määras pankrotihalduriks Kristo Tederi. Võlgnik oli kuni 8. oktoobrini 2012 kostja ainuosanik ning kostja juhatuse liige oli QQ. 8. oktoobril 2012 sai kostja ainuosanikuks Fruit Invest OÜ, kelle ainuosanik ja juhatuse liige oli QQ. Võlgniku ainuosanik oli kuni 21. oktoobrini 2013 CONESCO Holding OÜ, kelle ainuosanik ja juhatuse liige oli samuti QQ. Alates 21. oktoobrist 2013 on võlgniku ainuosanik CC, kes on alates 24. oktoobril 2013 kantud äriregistrisse ka võlgniku juhatuse liikmena.
25.oktoobril 2013 väljastas SEB Pank CC-le võlgniku pangakontol tehingute tegemiseks PINkalkulaatori (autentimisvahendi). Alates 25. oktoobrist 2013 kuni võlgnikule ajutise halduri määramiseni ei olnud võlgnikul majandustegevust. Ainukesed pangaülekanded, mis sel ajavahemikul CC-le väljastatud autentimisvahendit kasutades tehti, olid 5. veebruaril 2014 erinevatele teenusepakkujatele tehtud ülekanded kokku 1018 eurot 31 senti ning 12. märtsil 2014 kostjale tehtud viis ülekannet kokku 16 697 eurot 21 senti. Nimetatud kuupäevadel on panka sisselogimine toimunud Eestis registreeritud IP-aadressidelt. CC oli üksnes formaalselt võlgniku juhatuse liige. Tegelikult juhtis võlgnikku endiselt QQ, kellel oli kuni ajutise halduri nimetamiseni juurdepääs võlgniku pangakontole ning kes tegi ülalnimetatud ülekanded või korraldas nende tegemise, kasutades CC-le väljastatud autentimisvahendit. Kuna CC on Poola kodanik, siis ei ole eluliselt usutav, et ta reisis Eestisse ülekandeid tegema. Samuti ei osanud ta Eesti keelt, kuid ülekannetele on selgituseks märgitud „Lepingulise nõude teatis“ ja „Arved“.
1.2.Kostjale rahalise kohustuse täitmine tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 113 lg 1 p 3 alusel kehtetuks tunnistada. Kostjale on tehtud ülekanded vähem kui kaks aastat enne võlgnikule ajutise halduri nimetamist. Arvestades võlgniku ja kostja varasemaid seoseid, on kostja võlgniku lähikondne. Võlgnik ja kostja tegutsesid ühiselt teineteise kasuks ja võlgniku võlausaldajate kahjuks. Võlgnik muutus kostjale ülekannete tegemise järel maksejõuetuks ning ülekannetega kahjustati võlgniku teise võlausaldaja huve. Võlgniku pankrotimenetluses on
2-18-13858 tunnustatud Eternal Investments OÜ (võlausaldaja) nõue 70 527 eurot. Kui võlgnik ei oleks teinud kostjale rahalist sooritust, saaks võlausaldaja nõue rahuldatud ca 10 000 euro ulatuses, hagi rahuldamata jätmise korral raugeb võlgniku pankrot, sest võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja kinnitas, et võlgnik kandis tema pangakontole 12. märtsil 2014 kokku 16 697 eurot 21 senti, kuid ülekandeid ei teinud QQ. Kostja ei ole tõendanud, et keegi teine oleks kasutanud CC autentimisvahendit.
2.2.Kostja ei ole võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 3 tähenduses, sest tehingu tegemise ajal kostja ja võlgniku juhatuse liikmed ega osanikud ei kattunud. Hageja ei ole toonud esile, et kostjal oli võlgnikuga muu majanduslik ühishuvi. QQ võõrandas võlgniku osaluse puu- ja köögiviljade ning marjade turu madalseisu tõttu, sh võõrandas ta ka teise kaudselt talle kuulunud puu- ja köögiviljadega tegeleva osaühingu Viljade Maailm OÜ osaluse Leedu ühingule. CC-l oli huvi müüa Eestis Poola värskeid marju ning võlgnikul olid kehtivad lepingud suure kaubanduskettidega, mis huvitas CC. Kostjale ei ole teada, miks CC ei jätkanud võlgniku majandustegevust.
2.3.Kostjale kohustuste täitmine ei kahjustanud võlausaldajate huve, sest võlgnik ja kostja sõlmisid rahaliste soorituste aluseks olnud tehingud poolte majandustegevuses tavapärastel turutingimustel. Samuti olid kohustused muutunud enne osaluse võõrandamist sissenõutavaks.
2.4.Võlgnik ei olnud osaluse võõrandamise ajal maksejõuetu ega muutunud ka ülekannete tegemise tõttu maksejõuetuks. Võlgnikul oli nõue kindlustusandja vastu 24 292 euro saamiseks ja kohustus tasuda hagejale 17 079 eurot 91 senti. Ilmselt tasus CC teenuseosutajatele ja kostjale raha pärast kindlustushüvitise saamist. Võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõue muutus hiljem sissenõutavaks ning on osaliselt põhjendamatu. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 24. mai 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis võlgnikult kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1955 eurot.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
Harju Maakohus määras 16. veebruari 2016. a määrusega võlgnikule ajutise halduri; Harju Maakohus kuulutas 24. märtsi 2016. a otsusega välja võlgniku pankroti;
12.märtsil 2014 tehti võlgniku pangakontolt kostjale viis ülekannet kogusummaga 16 697 eurot 21 senti;
24.oktoobrist 2002 kuni 24. oktoobrini 2013 oli võlgniku juhatuse liige QQ; alates 24. oktoobrist 2013 on võlgniku juhatuse liige CC; QQ oli alates 24. aprillist 2009 kuni 21. oktoobrini 2013 võlgniku ainuosanikuks olnud CONESCO Holding OÜ (Ursamajor OÜ) juhatuse liige ja ainuosanik; QQ oli alates 14. aprillist 2009 kostja juhatuse liige ja kostja ainuosanikuks olnud Fruit Invest OÜ juhatuse liige, asutaja ja ainuosanik.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on küll rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud ajaline kriteerium täidetud, st kohustus täideti kahe aasta
2-18-13858 jooksul enne võlgnikule ajutise halduri nimetamist, kuid asjas ei ole tõendatud, et kostja on võlgniku lähikondne, et võlgnik muutud ülekannete tõttu maksejõuetuks ning et ülekannetega kahjustati võlausaldajate huve. Asjas ei ole tõendatud, et 12. märtsil 2014 oleks internetipanka sisselogitud QQ autentimisvahendiga, ega see, et CC tegi makseid QQ korraldusel või huvides. Ajutise halduri aruande kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2014. a märtsis eelkõige põhjusel, et võlgnik ei jätkanud majandustegevust.
3.3.Ülekannetega ei ole kahjustatud võlausaldajate huve PankrS § 109 tähenduses. Hageja ei ole vaielnud vastu kostja vastuväitele, et pankrotimenetluses tunnustatud nõue ei olnud
12.märtsi 2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole tõendanud, et võlgnik oleks üht võlausaldajat põhjendamatult teisele eelistanud. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et vaidlusaluste ühekanneteta oleks võlausaldaja nõue rahuldatud pankrotimenetluses suuremas ulatuses. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vaidlust lahendades asjas esitatud tõendid hindamata, asjaolud tuvastamata ja järeldused nõuetekohaselt tegemata, mistõttu on kohtuotsus põhjendamata. Tõendeid nõuetekohaselt hinnates oleks maakohus pidanud jõudma järeldusele, et kostja on võlgniku lähikondne. Maakohus jättis tuvastamata, kas võlgnik oli enne
12.märtsi 2014 maksejõuline. Seejuures pidi kostja tõendama, et ülekannete ajal oli võlgnik maksejõuline. Maakohus tuvastas vääralt, et 12. märtsi 2014. a seisuga ei olnud pankrotimenetluses tunnustatud nõue sissenõutavaks muutunud. Seda asjaolu tuvastades jättis maakohus hindamata võlausaldaja nõudeavalduse koos lisadega, millest nähtub, et nõue oli 4300 euro 79 sendi ulatuses sissenõutav. Sissenõutavad olid tegelikult ka üürihinna vahe hüvitamise nõue ja kahju hüvitamise nõue. Seega eelistas võlgnik ülekandeid tehes üht võlausaldajat teisele. Maakohus asus vääralt ja vastuolus Riigikohtu praktikaga seisukohale, et võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks ei piisa sellest, et võlausaldajate nõuded oleksid ülekanneteta rahuldatud suuremas ulatuses. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist.
2-18-13858
7.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et praegusel juhul ei saa võlgniku 12. märtsi 2014. a makseid kui rahalise kohustuse täitmist tunnistada PankrS § 109 lg 1 ja § 113 lg 1 p 2 alusel kehtetuks, sest kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamise eeldused ei ole täidetud. Kohus tunnistab PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale kehtetuks, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Riigikohus on selgitanud, et lisaks PankrS §-le 113 kui tagasivõitmise erialuse eeldustele peavad tagasivõitmise hagi rahuldamiseks olema täidetud ka PankrS § 109 lg‐s 1 sätestatud üldised tagasivõitmise eeldused, sh on rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18957, p 12,
10.aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18953, p-d 13.3 ja 13.4; 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-17, p-d 10 ja 11). Seega pidi hageja hagi rahuldamiseks tõendamata, et rahaline kohustus täideti kahe aasta jooksul enne võlgnikule ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele ning rahalise kohustuse täitmine kahjustas võlgniku võlausaldajate huve. Nende asjaolude tõendatuse korral pidi kostja omakorda tõendama, et võlgnik oli maksete tegemise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu (vt ka Riigikohtu 30. septembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18957, p 14).
8.Kuigi praegusel juhul tegi võlgnik vaidlusalused ülekanded kahe aasta jooksul enne võlgnikule ajutise halduri nimetamist, ei ole hageja suutnud tõendada, et võlgnik tegi need ülekanded oma lähikondsele, st kostja oli ülekannete alusel raha saades võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 või 3 tähenduses. Juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks on PankrS § 117 lg 2 p 5 järgi mh füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. PankrS § 117 lg 3 järgi võib kohus lugeda juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks ka PanknrS § 117 lg-s 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Riigikohus on leidnud, et lähikondsena, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, tuleb käsitada isikuid, kelle tegutsemist majandussuhetes saab vaadelda võlgnikuga ühiste huvide tõttu majanduslikus mõttes kooskõlastatuna. Seejuures peab ühine majanduslik huvi olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks (vt Riigikohtu 9. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-07, p 11 ja 20. mai 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-03, p 23). Lisaks on Riigikohus märkinud, et juhul, kui makse tegelikku majanduslikku sisu hinnates on võimalik järeldada, et teisele äriühingule tasumine oli võlgniku juhatuse liikmele või osanikule, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest, majanduslikult kasulik, saab lähikondsuse hindamisel samastada PankrS § 117 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud isiku ja tema kontrollitava äriühingu ning lugeda äriühingu PankrS § 117 lg 3 alusel võlgniku lähikondseks (vt Riigikohtu 30. septembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18957, p 17). Praegusel juhul tõi hageja esile ja tõendas äriregistri väljavõtetega, et kuni 8. oktoobrini 2012 oli võlgnik kostja ainuosanik ning seejärel, alates 8. oktoobrist 2012 kuni 23. juulini 2014, oli kostja ainuosanik Fruit Invest OÜ, kelle ainuosanik ja juhatuse liike oli QQ. Seega oli kostja vaidlusaluste rahaülekannete tegemise ajal QQ kontrolli all. QQ oli kuni võlgniku osaluse võõrandamiseni 21. oktoobril 2013 ka võlgniku juhatuse liige ja CONESCO Holding OÜ, kelle ainuosanik ja juhatuse liige oli samuti QQ, oli võlgniku ainuosanik. Seega oli ka võlgnik kuni
2-18-13858 osaluse võõrandamiseni QQi kontrolli all. Pooled ei vaidle selle üle, et 21. oktoobril 2013 võõrandas CONESCO Holding OÜ osaluse ning võlgniku ainuosanikuks sai CC, kes kanti
24.oktoobril 2013 ka võlgniku juhatuse liikmena äriregistrisse. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et võlgnik tegi vaidlusalused ülekanded 12. märtsil 2014, s.o pärast seda, kui QQ kontrolli all olnud CONESCO Holding OÜ võõrandas talle kuulunud osaluse. Seega saanuks kostjat pidada kuni 21. oktoobrini 2013 võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 tähenduses. Vaidlusaluste maksete tegemise ajal aga kostjal ja võlgnikul enam selliseid seoseid ei olnud. Hageja väitel korraldas QQ ka pärast osaluse võõrandamist faktiliselt võlgniku tegevust, kuid hageja ei ole suutnud seda kohtumenetluses tõendada. Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud selliseid asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et QQ ja CC olid omavahel seotud muude suhete kaudu, kui osaluse võõrandamine, et nad tegutsesid kooskõlastatult, ning et neil oli ühine majanduslik huvi, s.o huvi tegutseda ühiselt kostja huvides ja võlgniku või tema võlausaldajate kahjuks. Samuti ei ole hageja suutnud tõendada, et vaidlusalused ülekanded tegi QQ ise või tema korraldusel CC. Hoolimata sellest, et QQ-l säilis võlgniku pangakontole juurdepääs ka pärast osaluse võõrandamist CC-le, ei ole QQ vaidlusaluseid ülekandeid enda autentimisvahendiga teinud. Ülekanded on tehtud CC-le väljastatud autentimisvahendiga. Kuigi hageja on toonud esile asjaolud, mille kohaselt ei saanud CC neid ülekandeid teha (ülekannete eestikeelsed selgitused olukorras, kus CC ei mõistnud eesti keelt, ning ülekannete tegemiseks Eesti IPaadressilt internetipanka logimine, olukorras, kus ei ole usutav, et Poola kodanik viibib Eestis), viitavad need sellele, et ülekanded võis CC asemel teha keegi teine, kuid neist ei saa kohus järeldada, et ülekanded tegi QQ. Asjaolu, et võlgnik oli varem QQ kontrolli all, ning ka kostja oli tema kontrolli all, võib küll anda alust oletusteks, et QQ-l oli huvi teha võlgniku arvel endaga seotud äriühingule ülekandeid, kuid see ei ole piisav, et tuvastada, et ülekanded tegi QQ ise või CC tema korraldusel.
9.Eelnevat arvestades ei ole hageja suutnud kohtule tõendada, et võlgnik tegi vaidlusalused ülekanded oma lähikondsele PankrS § 117 lg-te 2 või 3 tähenduses, mistõttu jättis maakohus põhjendatult hagi rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks rahuldamata. Kuna kostjat ei saa pidada võlgniku lähikondseks, ei saaks kohus hagi rahuldada ka siis, kui ülekanded oleksid kahjustanud võlausaldajate huve PankrS § 109 lg 1 tähenduses. Samuti ei ole tähtsust sellel, kas võlgniku võlausaldaja nõuded olid muutunud ülekannete tegemise ajaks sissenõutavaks ning kas võlgnik oli või muutus ülekannete tegemise tagajärjel maksejõuetuks. Lisaks märgib kolleegium, et isegi kui kohus tunnistab rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise korras kehtetuks, ei pruugi võlausaldajad sellest tegelikult kasu saada, kui soorituse saajal tekib PankrS § 119 lg-te 1 ja 4 järgi võlgniku vastu võlgnikule üleantu väärtusele vastav nõue, mille rahuldamist ta saab pankrotimenetluses nõuda. Sellises olukorras hagi esitamine ei pruugi olla majanduslikult otstarbekas (vt Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18953, p 14).
10.Neil põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
2-18-13858
12.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepinguliste esindajate kulud 1847 eurot 33 senti (käibemaksuta). Nimekirjade kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 15 tundi 6 minutit, sh esialgse vastuse ja tagatise taotluse esitamiseks 2 tundi 36 minutit, vastuse koostamiseks 12 tundi 10 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 20 minutit. Kolleegiumi hinnangul on kostja esindajate apellatsioonimenetluses tehtud toimingud olnud kostja õiguste ja huvide kaitseks põhjendatud ja vajalikud, kuid toimingutele kulunud aeg on osaliselt ülepaisutatud. Arvestades seda, et kostja esitas menetluskulude katteks tagatise määramise taotluse ka maakohtule, võis kogenud advokaadil kuluda apellatsioonimenetluses korduva taotluse koostamiseks 1 tund. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ning mahtu võis kolleegiumi hinnangul kogenud vandeadvokaadil või advokaadil kuluda vastuse koostamiseks 6 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud 20 minutit on vastavuses menetlusdokumendi sisuga. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja lepinguliste esindajate tunnitasu vandeadvokaadil 150 eurot ja advokaadil 115 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi ja advokaadi keskmist tasumäära.
13.Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajatele kokku 1053 eurot 33 senti (115+900+38,33), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kuigi kostja taotles TsMS § 177 lg 4 järgi menetluskulude hüvitiselt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivise väljamõistmist, ei ole see praegusel juhul põhjendatud, sest kostja menetluskulud hüvitatakse kohtuotsuse jõustumise järel hageja poolt kohtu deposiiti makstud menetluskulude tagatise arvel.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.