Tartu, 3. juuni 2025 Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post [email protected])
Tsiviilasja nr
2-25-819
Tsiviilasi
Bondora AS hagi X.C Z. vastu 826 euro 80 sendi ja viiviste saamiseks
Hagi hind
1123 eurot 97 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post XXX ) Kostja X.C (isikukood XXX, xxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, epost XXX)
Asja lahendamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bondora AS 16.01.2025 hagi X.C Z. vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista X.C Z. Bondora AS kasuks välja põhivõlg 826 eurot 80 senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (826 eurot 80 senti) alates 14.05.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud X.C Z. kanda ning määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus.
Mõista X.C Z. Bondora AS kasuks välja menetluskulud 460 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (460 eurot) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja võib TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS (hageja) esitas 16.01.2025 hagi X.C Z. (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla ja viivised, tuginedes sellele, et pooled olid sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes ning hageja on kostja lepingurikkumise tõttu lepingu kehtivalt üles öelnud.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.05.2020 tarbijakrediidilepingu nr BL2025111 (leping), mille alusel väljastas hageja kostjale samal päeval krediidisumma 4000 eurot. Laenulepingu eritingimustes leppisid pooled kokku, et laenusumma on 4253 eurot, millest on arvestatud maha lepingu sõlmimise tasu 253 eurot, kuid mille puhul on tegemist tagastamata põhiosa nõudega ning mille kostja peab tasuma. Lepingu järgi oli intress 24,13% aastas, haldustasu 4% aastas, krediidikulukuse määr 41,70% aastas. Leping oli tähtajaline, selle kestus oli 36 kuud ja krediit tuli tagastada 36 osamaksega iga kuu 13. kuupäevaks, viimane tagasimakse 13.04.2023.
1.2.Hageja märkis, et ta soovib menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) esitada nõude hagejale selliselt, et ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid. Hageja selgitas, et kostja on hagejale tagastanud 3173 eurot 20 senti, mille hageja arvestab põhiosa katteks, seega on põhinõue 826 eurot 80 senti (4000 – 3173,20). Tegemist on tähtajalise lepinguga, viimase osamakse tasumise tähtpäev oli 13.05.2023. Seda arvestades nõuab hageja viivist alates 14.05.2023.
1.3.Hageja palus hagiavalduse ja 21.05.2025 hagi täpsustuse kohaselt lõpptulemusena kostjalt välja mõista põhivõlg 826 eurot 80 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 14.05.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 460 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 180 eurot õigusabikulud. Samuti palus hageja välja mõista seadusjärgse viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2.Tartu Maakohus võttis hagi 03.02.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohtute infosüsteemi andmetel sai kostja menetlusse 2
võtmise määruse ja hagimaterjalid TsMS § 326 kohaselt kätte 23.03.2025 postkasti jätmisega, sest ta ei viibinud kohal. Kostjal tuli esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 14.04.2025. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. Hageja oli esitanud hagiavalduses taotluse, milles palus juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, rahuldada hagi TsMS § 407 lg-st 1 ja 2 tulenevalt tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on palunud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle viivitamata tagatiseta täidetavaks, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtaja jooksul hagile või kui ta ei ilmu kohtuistungile. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata hagis märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
5.Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda ning määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja on esitanud hagiavalduses ja 12.05.2025 kohtule esitatud vastuses menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista menetluskulud 460 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja õigusabikulu 180 eurot (km-ta).
6.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 460 eurot (280 + 180). Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõttes menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikud ja põhjendatud.
7.Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-219796/80, p 17 jj).
8.Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 1,5 tundi, tunnitasu oli 120 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi ning juristi tunnitasu määr 120 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot ning tegemist on tüüphagiga. Hageja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega TsMS § 176 lg 5 mõttes ning tõi välja, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on kulud õigusabile esitatud ilma käibemaksuta TsMS § 174 lg 10 3
arvestades. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud käibemaksuta.
9.Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.