Viru Maakohtu 15.03.2013. a määrusega kuulutati välja N S (endine perekonnanimi K, võlgnik) pankrot. Viru Maakohtu 28.11.2013. a määrusega lõpetati N S pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei piisanud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajatel jäi saamata nõuete katteks alljärgnevalt: * xxx OÜ – 1 350,39 eurot; * xxx AS – 63 119,70 eurot; * xxx AS – 291,14 eurot; * Tallinna kohtutäitur xxx – 559,56 eurot. Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks O S.
2.Viru Maakohtu 15.12.2015. a kohtumäärusega vabastati O S usaldusisiku ülesannete täitmiseks ning uueks võlgniku usaldusisikuks nimetati A S.
3.Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded 25.11.2016. a (II kd tl 68-71), 23.11.2017. a (II kd tl 72-77), 26.11.2018. a (II kd tl 87-115).
4.N S esitas 28.11.2018. a maakohtule avalduse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vastavalt PankrS § 175 lg 1 (II kd tl 115). N S märgib, et taotluse esitamise ajaks on tema kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat. Kohustustest vabastamise perioodil on ta oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
5.Võlgniku usaldusisik A S esitas 26.11.2018. a kohtule aruande, milles kinnitab, et N S ei omanud perioodil 28.11.2017. a kuni 12.04.2018. a sissetulekut ning õppis xxx 01.09.2014. a kuni 22.06.2018. a. Alates 12.03.2018. a asus võlgnik ajutiselt tööle. Alates 06.08.2018. a asus võlgnik tööle xxx sissetulekuga 700 eurot (bruto). N S kasvatab raske puudega alaealist last ja on ise osaliselt töövõimetu (xxx).
6.Võlausaldaja Tallinna kohtutäitur xxx ei nõustu N S esitatud taotlusega (II kd tl 130-132). Võlausaldaja leiab, et puudub alus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajale ei ole viie aasta jooksul pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest väljamakseid laekunud, mistõttu on võlausaldajal alust arvata, et võlgnik on süüliselt oma kohustusi rikkunud. Võlgnik õppis xxx päevases õppevormis aastatel 2014-2018. On ilmselge, et päevases õppevormis õppimine seab piirangud töökoha leidmisele ja kahjustab sellega võlausaldajate huve. Mõistlikku tulutoovat tegevust ning õppimist ei saa pankrotiseaduse mõistes pidada samaväärseteks tegevusteks. Puude raskusastme tuvastamise otsused kehtivad kuni 16.04.2020. a. Töövõime hindamise taotlus on esitatud alles 17.04.2018. a, st terviseseisundist tulenevad töötamise takistused on võlgadest vabastamise menetluse kestel tõendamata.
7.Võlausaldaja xxx AS ei nõustu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega (II kd tl 135-139). Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1, st kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik ei ole kuni 2018. aastani tegelenud tulutoova tegevusega ega saanud töötasu. Terviseprobleemid ei ole takistanud
võlgnikut aastaid kutsekoolis käia ega asuda sellest aastast tööle xxx. Võlausaldaja leiab, et võlgnik otsib vabandusi, et pääseda oma kohustuste täitmisest ning on jätnud olulise osa informatsioonist esitamata ega ole põhistanud oma seadustest tulenevate kohustuste täitmata jätmist. Kohtupraktika kohaselt, kui võlgnik ei ole kahe aasta jooksul võimeline teenima miinimumpalgast suuremat tulu või ei teeni üldse tulu, siis on see PankrS § 173 lg 1 tuleneva kohustuse rikkumine, mis on aluseks võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks (Pärnu Maakohtu 10.04.2014. a määrus tsiviilasjas 2-10-522396 ning Tartu Maakohtu 29.12.2016. a määrus tsiviilasjas 2-11-43706). Võlausaldaja hinnangul on võlgniku tegevus/tegevusetus süülise iseloomuga ning võlgnik on jätnud täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu poolt määratud kohustused.
8.Võlausaldajad xxx OÜ ja xxx AS kohtule oma seisukohti ei esitanud.
9.Viru Maakohtu 27.12.2018. a kohtumäärusega jäeti N S taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Kohus pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra – kuni 28. novembrini 2020. a.
10.N S esitas maakohtu 27.12.2018. a kohtumääruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas oma 21.03.2019. a määrusega maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule tagasi N S kohustustest vabastamise otsustamiseks.
11.N S esitas kohtu ettepanekul (II kd tl 197-198) tõendid asjaolude kohta, mis takistasid teda võlausaldajate nõudeid menetluse ajal tasuda (III kd). Kohus kuulas N S ära 15.05.2019. a.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud võlgniku taotluse, võlausaldajate arvamustega, kuulanud ära võlgniku ning hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab, et N S taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
13.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 2 teisele lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.
14.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist. PankrS § 2 teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.
15.PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.
16.Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on menetluse kestel tõesti käitunud nö vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi.
17.Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama
võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
18.Asja materjalidest nähtub, et N S on õppinud xxxskuses päevasel õppel xxx erialal alates 01.09.2014. a kuni 22.06.2018. a, sh 08.12.2016. a kuni 01.09.2017. a viibinud akadeemilisel puhkusel. Iseenesest loetakse, et erialase hariduse omandamine kohustustest vabastamise menetluse ajal aitab kaasa sellele, et võlgnik leiaks tööd ja saaks seeläbi võlausaldajate nõudeid täita. Võlgniku selgituste kohaselt puudus sel ajal, kui ta kutsehariduskeskuses õppis, võimalus õppida xxx eriala töökohapõhise õppe vormis. Võlgniku poolt kohtule esitatud tõendite kohaselt toimus 2014/2015 õppeaastal vastuvõtt xxx õppekavale kutsekeskhariduse baasil ning õppevorm oli statsionaarne, koolipõhine õpe.
19.Kohustustest vabastamise perioodil, so 28.11.2013. a kuni 28.11.2018. a on N S õppinud ning viibinud ka akadeemilisel puhkusel, õpingute lõpp oli 22.06.2018. a. xxx 12.10.2016. a käskkirja (II kd tl 75-76) kohaselt on N S akadeemilisele puhkusele lubatud tervislikel põhjustel. Perioodil 01.12.2015. a kuni 23.11.2016. a on N S saanud toetusi (peretoetused, õppetoetused, 45-60 eurot, II kd tl 70-71), millele ei ole võimalik sissenõuet pöörata TMS § 132 lg 2). Perioodil 22.11.2016. a kuni 22.11.2017. a on N S saanud 27.10.2017. a sõidukulude hüvitist 52,01 eurot (II kd tl 74). Perioodil 12.03.2018. a kuni 11.06.2018. a on N S töötanud xxx koordinaatorina brutotöötasuga 500 eurot kuus (II kd tl 108-109). N S on töötanud ajutiselt käsunduslepingute alusel xxx tasuga 200 eurot (perioodidel 23.03.29.03.2018. a, 05.04-11.04.2018. a, (II kd tl 96-98, 93-95). 27.06.2018. a on N S sõlminud töölepingu xxx, töölepingu kohaselt (II kd tl 110-113) asub töötaja tööle täistööajaga koolisöökla xxx ametikohale brutopalgaga 700 eurot. Perioodil 25.11.2017. a kuni 25.11.2018. a on N S saanud palka xxx 07.09.2018. a 566,23 eurot, 08.10.2018. a 609,42 eurot ja 08.11.2018. a 639,84 eurot (II kd tl 99-100). Võlgniku selgituste kohaselt on tema netopalk käesoleval ajal 620-640 eurot, ta saab pensioni 245 eurot, peretoetust 60 eurot, puude toetust 41,55 eurot, elatist lapsele 260 eurot ning lapse puude toetus on 80,55 eurot. Arvestades võlgnikut ja tema ülalpeetavat (tütar A B) on keskmine sissetulek ühe isiku kohta 658,55 eurot (630 + 245 + 60 + 41,55 + 260 + 80,55 : 2).
20.Kohus nõustub võlgnikuga, et tema võimalused tööjõuturul on tervisest tulenevalt piiratumad kui tööjõus tervel inimesel. Seeläbi on piiratud ka võlgniku võimalused leida tasuvat tööd ja teha võlausaldajatele väljamakseid. Asja materjalidest nähtub, et 11.05.2012. a lõpetati N Sga tööleping (tööandja AS xxx) töötaja terviseseisundi tõttu (II kd tl 3), 29.05.2012. a võeti N S töötuna arvele (III kd tl 5), 24.05.2013. a tuvastati N S tütrel A B raske puue kestusega 11.04.2013. a kuni 30.04.2016. a (III kd tl 6-7). Aastatel 2014 kuni 2019 on N S viibinud korduvalt ambulatoorsel ja statsionaarsel ravil, sh on talle teostatud operatsioone (III kd tl 22-23, 44-45, 49-50, 51, 60, 61-62, 65-66, 67, 69, 70, 71-72, 82-83, 91-92). 17.06.2016. a on N Sl tuvastatud osaline töövõimetus, töövõime kaotuse protsent 40%, põhjus üldhaigestumine, püsiva töövõimetuse kestus 26.05.2016. a kuni 31.05.2018. a (II kd tl 166167). N Sl esineb Sotsiaalkindlustusameti 26.04.2018. a otsuse järgi keskmine puue, ekspertiisiotsus kehtib 17.04.2018. a kuni 16.04.2020. a, raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud xxx kahjustustest, tal on raskendatud kõndimine, treppidest käimine, püstitõusmine ja istumine, töövõime on raskesti prognoositav pikemaks kui 2 aastaks, kuna taotleja on operatsiooni (diagnoos: xxx, III kd tl 101) ootel (III kd tl 73-76).
21.Asja materjalidest nähtub, et N S on kohustustest vabastamise menetluse ajal tasunud talle kohtu 28.11.2013. a määrusega (I kd tl 149-152) pandud pankrotimenetluse kulud summas 1 128 eurot (III kd tl 102-105).
22.Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Kuna kohus ei ole tuvastanud võlgniku süülist käitumist (Riigikohtu määrused 3-2-1-19-16 p 14; 3-2-1-46-13 p 11; 3-2-1-121-11 p 12), tuleb võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldada.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.