S P hagi Kohtla-Järve Spordiselts Kalev vastu töövaidluses S P taotlus töövaidlusasja nr 4-1/288/18 läbivaatamiseks hagimenetluses
Hagihind
1 175,29 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
22.11.2018. a ja 30.04.2019. a
Menetlusosalised
Hageja:
S P (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx )
Kostja:
Kohtla-Järve Spordiselts Kalev (registrikood 80082561, asukoht: Järveküla tee 44, Kohtla-Järve)
Kostja seaduslik esindaja:
juhatuse liige M B, e-post: xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S P hagi Kohtla- Järve Spordiseltsi Kalev vastu osaliselt:
1.1.Välja mõista Kohtla-Järve Spordiseltsilt Kalev Svetalana P kasuks välislähetuse päevaraha brutosummas 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 44 senti.
2.Jätta S P võistlustel osalemisel kulutatud isiklike vahendite 254 euro ja avansiaruannete kohaselt saamata jäänud 441,29 euro nõuded rahuldamata.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S P (SP) esitas 12.02.2017. a töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Kohtla-Järve Spordiselts Kalev (Kalev) vastu, milles palus Kalevilt saamata jäänud töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist summas 1 641, 29 eurot ja kolme kuu kuupalga ulatuses hüvitist summas 1 200 eurot (3 x 670) ning viivist. Avalduse kohaselt töötas avaldaja Kalevis treenerina alates 04.01.2016. a sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel. Töölepingu kohaselt oli ette nähtud võistluste organiseerimine nii kohapeal kui ka väljasõiduga. Alates 2017. a oktoobrist avaldajast mitte sõltuvatest asjaoludest polnud tal võimalik teha ettemakse ega kulutuste tasumist, mis olid vajalikud tööprotsessi organiseerimiseks. Seega oli avaldaja sunnitud läbi viima ja osalema teistes linnades võistlustel. Kulutuste korvamiseks, mis olid seotud tööprotsessi läbiviimiseks vormistas avaldaja avansilised aruanded koos rahaliste dokumentidega, mis on õigeaegselt esitatud tööandjale. Tööandja keeldus töölähetustega seotud kulude hüvitamisest, tööandja kohtles avaldajat teiste treenerite ees ebaväärikalt. Tööandja on rikkunud oma kohustust avaldaja ees töötasu maksmisel, millega rikkus poolte vahel sõlmitud töölepingut. Tööandjal on avaldajale kompenseerimata töölähetusega seotud kulud 1 641,29 eurot perioodil august 2017. a kuni detsember 2017. a ja 1 200 eurot.
2.TVK rahuldas SP avalduse osaliselt, mõistis Kalevilt SP kasuks välja välislähetuse päevaraha brutosummas 268,44 eurot ning viivise summas 7,88 eurot. SP nõue muude välislähetustega seotud kulude 440 euro hüvitamiseks jäeti rahuldamata. SP loobus TVK istungil 1 200 euro nõudest.
3.SP (edaspidi ka hageja) esitas 12.06.2018. a Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kohus kohustas hagejal esitama kohtule korrektse, põhjendatud ja põhistatud hagiavalduse. Hageja esitas kohtule 10.07.2018. a hagiavalduse, milles palus vaadata hageja ja kostja vaheline töövaidlus läbi hagimenetluses ning kostjalt välja mõista 1 175,29 eurot töölähetuste kulude katteks (500 eurot on päevaraha Euroopa meistrivõistlustel osalemise eest, 234 eurot hageja poolt võistlustel osalemisel isikliku raha kulutamise eest ning avanssaruannetes (nr 20-26) toodud kulutused summas 441,29 eurot).
4.Kohus võttis 23.04.2018. a määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja 20 päeva vastuse esitamiseks.
5.Kostja esitatud vastuses haginõuet ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja rahalised nõuded ei ole põhjendatud. Kostja märgib, et kostja esitab hageja vastu 2 600 euro Kalevi vara tagastamise nõude (vastuhagi).
KOHTUISTUNGID
6.22.11.2018. a istungil selgitas hageja, et vastavalt töölepingule koosnes tema töö õppeprotsessist, spordiürituste organiseerimisest, läbiviimisest ja nendest osavõtmisest. Ürituste korraldamine ja osavõtt sõltus rahalistest võimalustest. Igal treeneril oli vormistatud tema nimeline arve, kuhu laekusid linna eelarvest rahalised vahendid. Kalevi meistrivõistlustel kasutas ta oma raha. Probleem tekkis siis kui ta nõudis kulutatud raha hüvitamist. Rumeenia võistluse kohta olid esitatud dokumendid, koostatud Kultuurikapitalile aruanne. Alates 01.01. 2018. a on hageja ja kostja vaheline töösuhe lõppenud. Kostjale oli esitatud päevaraha nõue, mis puudutas Rumeenia välislähetust. Päevaraha arvestab hageja 10 päeva eest 50 eurot päevas kokku 500 eurot. Päevaraha arvestuse kohta on MTA-l süsteem. Raha keelduti maksmast väitega, et treeneri elamist ei maksta välja. Kultuurikapitali taotluses on täpselt kirjas, et eelarve näeb ette öömaja eest tasumist. Rumeenia turniiril osalemiseks oli tehtud projekt. Kultuurikapital finantseeris võistlusel osalemist projekti raames 660 euroga, ülejäänud summad maksis hageja isiklikest vahenditest ja osa summa tööalaselt arvelt. Üldsumma Rumeenia turniiril osalemisel oli 1 700 eurot. Osales nimetatud turniiril tütre saatja ja treenerina. Ametlik treener tuli Tallinnast, kes ei töötanud SP tütrega. Iga treener määrab ise, kuhu ta sõidab ja mis kulutused tal on, see ei sega põhikulutusi, töötasu ja arvete maksmist. Kultuurikapitalile oli Kalevi poolt esitatud projekt mis Kultuurikapitali poolt rahastati 660 euro ulatuses, taotluse kohaselt oli 20 % spordiklubi omafinantseerimine. Spordiselts maksis 20% summas 390 eurot. Projekti esialgne nimetus oli N P osalemine EM–il ja seal on arvetatud ka hageja osavõtuga. Kultuurikapitali poolt on märgitud konkreetne majutus, erinevad tasud, lapsed kui ka täiskasvanud, kes on võistkonna liige. Taotluses on Kalevi kohustus 390 eurot, lapsevanemad 390 eurot, teise klubi toetus Tallinnasse ja tagasi sõiduks. Kultuurikapital finantseeris majutust, turniiri osavõtumaksu ja kõigist kuludest laste peale 160 eurot, ülejäänud kulud olid treeneri-saatja peale. Maleliidu poolt esitatud arves on märgitud: lend 330 eurot, transfer 60 eurot ja natuke üle 600 euro majutuse eest. Seega ei saa väita, et Kultuurkapital ei tasu majutuskulusid. Eelarvest nähtub, et raha küsiti konkreetse treeneri jaoks, kuna laps on võistkonna koosseisus siis tema majutus on tasuta. Hageja arvestas täpselt, palju tal on arvel raha, täpsete arvestuste pinnalt tegi hageja väljamaksed Kalevi arvele suuremas osas juulikuus hageja isiklikult arvelt. Avansiaruanded ajavahemikul 30.10.2017. a kuni 30.12.2017. a on tasumata summas 441,29 eurot. Aruanded on esitatud. 400 eurot oli tehtud tööalaselt arvelt. Raamatupidaja käest sai teada, kui palju on rahalisi vahendeid arvel. Detsembris oli arvel rohkem kui 700 eurot, mis võimaldasid maksta avansiaruanded. 30-31.12.2017. a jäi arvele solidaarosa, et maksta detsembrikuu töötasu. Avansiaruanded esitas hageja e-kirjaga ja seejärel originaaldokumendina. Kostja esindaja selgitas, et hageja poolt esitatud aruanded ei ole Kalev aktsepteerinud, kuna need kulud ei olnud planeeritud. Rumeenia sõiduga rikkus hageja finantstingimusi ja klubi põhikirja. Rumeeniasse sõiduks taotles Kalev raha sportlase jaoks, hageja kasutas enda kuludeks Kalevi raha, kuigi oli ette nähtud et kulud kannab ta enda vahenditest. Kokkulepe oli, et hageja kasutab raha oma tööalaselt arvelt ja on ka omafinantseerimine. Hageja tunnistas, et kasutas 390 eurot omavoliliselt ja lubas selle tagastada. Rumeeniasse sõitis hageja kaasa saatjana, kuna Eesti poolne treener oli juba olemas. Hageja võttis ainuisikuliselt vastu otsuse, et sõidab kaasa treenerina, sellest otsusest ta juhtkonda ei teavitanud. Päevaraha nõude esitas hageja peale töölepingu lõpetamist, enne tal selline nõue puudus. Kostjal ei ole kinnitatud lähetusse saatmise korda. Raamatupidamise eeskirjades on välja toodud, kuidas vormistada rahalisi kulutusi. Treeneril peab olema koostatud aastaplaan ja plaanist peab nähtuma rahalised vahendid, mis loodetakse aastas saada. Ürituste eelarve teeb treener oma lähetustest. Treener saab vaadata konkreetselt, kui palju on rahalisis vahendeid ja jagada seda vastavalt. Peale ürituse toimumist esitab treener arved koos kuludokumentidega. Juhatuse esimees vaatab esitatud dokumendid läbi ja saadab väljamaksmiseks raamatupidamisse. Treener otsustab kuhu on vaja sõita ja siis ta korraldab selle, kuid ta peab teadma millistest vahenditest tulevad rahalised vahendid. Kui raha ei jätku siis teeb ta Kultuurikapitalile taotluse või siis vanemad aitavad. Rumeenia sõidus on lähtutud hageja poolt esitatud dokumentidest. 20% on omafinantseering, spordiklubi ei pidanud Rumeenia projekti midagi panustama. Kultuurikapital toetas projekti 660 euroga ja ülejäänud pidi hageja ise maksma. Kultuurikapitali projekti ja eelarve koostas hageja. Projekti korrigeeriti koos hagejaga, projekti
allkirjastas ja saatis Kultuurikapitalile Kalevi juhatuse liige. Projektis oli taotletud sportlase kulud. Kultuurikapitalilt taotleti 950 eurot, saadi 660 eurot. Omafinantseerimine oli 390 eurot lapsevanemad, 390 eurot Kalev ja 28 eurot SK Valge Ratsu, omafinantseering oli 808 eurot. Projektijärgselt peab Kalev tasuma 390 eurot. Hageja pool olid esitatud aruanded 31.12.2017. a, selle seisuga olid üritused toimunud. Hageja soovib saada täiendavat tulu, korjas kokku kõik tšekid ja aruanded sooviga saada Kalevi arvelt tulu ja esitas avansiaruannetena. 31.12.2017. a esitatud aruanded käivad oktoobri ja novembrikuu kohta. Juhatus otsustas, et täiendavat finantseerimist aruannete osas ei toimu. Oktoobri aruandes märgitud kulutused ei olnud Kalevil plaanis. Treener koostab ürituste aasta plaani. Üritusi, mis ei ole plaanipärased, ei saa finantseerida kuna selleks puudub raha.
7.Kohus määras menetlusosalistele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks.
8.30.04.2019 kohtuistungil. a teavitasid menetlusosalised, et antud asjas ei ole võimalik kompromissi sõlmida. Pooled jäid esitatud tõendite ja seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidluskomisjoni materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
11.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 2 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas.
12.SP esitas kohtusse taotluse vaadata läbi tema avaldus Kalevi vastu hagimenetluses.
13.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses taotles SP Kalevilt saamata jäänud töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist summas 1 641,29 eurot, kolme kuu kuupalga ulatuses hüvitist summas 1 200 eurot (3 x 670) ja hüvitamise maksmisega viivitamise eest viivist.
14.TVK rahuldas SP nõuded alljärgnevas osas : - mõistis Kalevilt SP kasuks välja välislähetuse päevaraha brutosummas 268,44 eurot ning viivise summas 7,88 eurot; - SP nõue muude välislähetustega seotud kulude 440 euro hüvitamiseks jäeti rahuldamata; - SP loobus TVK istungil 1 200 euro nõudest (tl 49-52).
15.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures ajavahemikul 04.01.2016. a aastal sõlmitud töölepingu alusel kuni 02.01.2018. a.
16.Hageja palus välja mõista 1 175,29 eurot töölähetuste kulude katteks (500 eurot on päevaraha Euroopa meistrivõistlustel osalemise eest, 254 eurot hageja poolt võistlustel osalemisel isikliku raha kulutamise eest ning avanssaruannetes (nr 20-26) toodud kulutused summas 441,29 eurot)
17.Päevaraha nõue 500 eurot
17.1.. Töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg 2 p 1 ja p 3 sätestab, et töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi.
17.2.TLS § 40 lg 2 sätestab, et töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.
17.3.Töölepingu kohaselt asus hageja tööle treenerina, kelle tööülesandeks oli lepingu punkti 3.7 kohaselt organiseerida õpilaste võistlusi kohapeal ja väljasõitudega ning puhke- ja sportlikke laagreid.
17.4.Töötasu arvestati hagejale töölepingu kohaselt omavalitsustelt laekuvast pearahast, lastevanemate maksudest ja riigi toetustest vastavalt 5. kategooria tariifile (tl 28).
17.5.Lepingus ei ole reguleeritud töölähetustega kaasnevate kulude hüvitamist. Töölähetusega seotud kulud hüvitatakse vaid kulu tõendava dokumendi alusel. Samuti peab lähetusega seotud kulude hüvitamiseks ning päevarahade maksmiseks tegema tööandja vastava kirjaliku otsuse, kus on vaja ära tuua töölähetuse sihtkoht, kestus, ülesanne ja hüvitatavad lähetuskulud ja välislähetuse päevaraha määr.
17.6.Kohus nõustub TVK otsusega välislähetuse päevaraha väljamõistmise osas. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kuidas on korraldatud ja millise dokumendiga on reguleeritud tööandja poolt treenerite lähetusse saatmine ja millises ulatuses välislähetus päevaraha makstakse.
17.7.Kohus lähtub TLS § 40 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud välislähetuse päevaraha alamäärast, mis on 22,37 eurot päevas. Välislähetuse päevaraha tuleb välja mõista TLS § 40 lg 3 alusel summas 268,44 eurot.
18.254 eurot hageja poolt võistlustel osalemisel isikliku raha kulutamise eest
18.1.Hageja märgib, et ajavahemikul 04. kuni 15. september 2017. a viibis ta oma tütre N P treenerina Rumeenias Euroopa meistrivõistlustel.
18.2.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja viibis võistlusele treenerina või saatjana. Kostja esitas kohtule Euroopa noorte MV 2017 (U8-18) eelarve, millest nähtub, et kostja on märkinud hageja treeneriks. Kostja on eelarveliselt arvestanud, et hageja osales võistlustel treenerina (tl 117). Kohus arvestab asjaoluga, et kostja aktsepteeris hageja osalemist võitlustel, kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud ajavahemikul hageja puudus töölt või ei täitnud töökohustusi.
18.3.Eesti Maleliidu 05.07.2017. a arve nr 111 kohaselt koosenevad EM osalemiskulud kokku 1 694 eurot. Faktiliselt kulutati EM osalemiseks 1 574 eurot. Kultuurikapital rahastas projekti raamas Euroopa noorte MV-l osalemist 660 euroga, kostja hüvitas 660 eurot. Hageja kulutas isiklikest vahenditest 914 eurot, kandes Eesti Maleliidule 09. juulil 2017. a 600 eurot ja 10. juulil 2017. a 314 eurot. Seni on jäänud hagejale hüvitamata 254 eurot (1 574 – 660 - 660).
18.4.Hageja esitas kohtule Eesti Kultuurkapitali sihtotstarbelise toetuse lepingu nr M0317/02201. Lepingu punkti 2.1 kohaselt annab kultuurkapital saajale (Kalevile) sihtotstarbelise toetuse summas 660 eurot.
18.5.Lepingu punkti 2.2 kohaselt on toetuse kasutuse eesmärk N P osalemine Euroopa noorte meistrivõistlustel males Rumeenias vastavalt taotluses esitatud projektile ja eelarvele. Lepingu punkti 2.3 kohaselt on toetuse kasutamise aeg 20.08.2017. a kuni 30.10.2017. a (tl 62).
18.6.Eesti Maleliit on koostanud 05.07.2017. a arve nr 111 summas 1 694 eurot. Arve kohaselt on teenuse kirjelduseks Euroopa noorte MV Rumeenias 04-15. september 2017. a: - N.P (põhivõistlejana, kulud lennupilet 330 eurot, transfer 60 eurot, ECU tasu 65 eurot ja osavõtutasu 100 eurot) 555 eurot; - S.P (saatja, elamine (pluss /söömine 649 eurot, lennupilet 330 eurot, transfer 60 eurot, osavõtutasu 100 eurot, kokku 1 139 eurot (tl 61). SP on tasunud Eesti Maleliidule 10.07.2017. a arve nr 111 alusel 314 eurot ja 09.07.2017. a 600 eurot (tl 63-64). Maksekorralduse nr 134 kohaselt on Kalev 18.10.2017. a maksnud SP arveldusarvele 600 eurot, selgitusega avansiaruanne N 18/12.10.2017. a (S.P, Euroopa noorte MV Rumeenias, 4-15 september 2017, majutus) ja 30.10.2017. a maksekorralduse nr 1, ülekandega 60 eurot, selgitus sama mis maksekorraldusel nr 134 (tl 65-66).
18.7.Hageja esitas TVK-s edasi-tagasi lennupiletid, millest nähtub, et piletid on ostetud 13. juulil 2017. a summas 266,35 eurot (tl 42).
18.8.Hageja märgib, et kostja võlgneb talle 254 eurot tema poolt võistlustel isikliku raha kulutamise eest. Nõude aluseks märgib hageja Eesti Maleliidu arve nr 111, mis on koostatud summas 1 694 eurot (tl 61), kuid faktiliselt kulutati võistluses osalemiseks 1 574 eurot.
18.9.Kohus ei nõustu hagejaga. Eesti Maleliidu poolt 05.07.2017. a poolt väljastatud arvel märgitud summad saavad olla eelduslikud. Hageja ise märkis, et faktiliselt kulutati võistlusel 1 574 eurot.
18.10.Hageja on ostnud lennupiletid 13.07.2017 . amaksumusega 266,35 eurot (arvel märgitud 330 eurot). Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, millega ta tõendaks oma kulutusi nt söögile, majutusele jne. Hageja pangakontolt ei nähtu, et ta on nimetatud perioodil tasunud pangakaardiga teenuste eest. Kostja on hagejale teinud ülekandeid seoses võistlusel osalemisega 660 euro ulatuses ja Kultuurikapital 660 eurot. Hageja väidab, et kostja on talle jätnud 254 eurot maksmata. Hageja märgib, et tasus Eesti Maleliidule isiklikest vahendites 914 eurot Maleliidu poolt esitatud arve nr 111 alusel.
18.11.Vaidlust ei ole selles osas, et Kultuurikapital ja kostja on kandnud hagejale Euroopa noorte MV raames kokku 1 320 eurot (660 + 660). Arve kohaselt olid põhivõistleja kuludeks märgitud 555 eurot, seega on Kultuurkapitali poolt kantud ka hageja lennupiletite 330 eurot, osavõtutasu 100 ja transferi kulud 60 eurot. Hageja ei ole tõendanud oma söögi- ja elamiskulutusi Euroopa noorte MV-l.
19.Avanssaruannetes (nr 20-26) toodud kulutused summas 441,29 eurot
19.1.Hageja esitas kohtule avansiaruanded, mille kohaselt on kostja jätnud talle ajavahemikul 30.10.2017. a kuni 30.12.2017. a maksmata 441,29 eurot (tl 67-71). Hageja märkis, et nimetatud
kulud on kandnud ta seoses võistluste organiseerimise ja meenete ostmisega. Avansiaruanded on koostatud Kalevile hageja poolt.
19.2.Hageja taotlusel esitas kostja kohtule hageja poolt esitamata aruanded, milleks oli ka aruanne nr 23, hageja on märkinud nimetatud aruande summaks 120,30 eurot (tl 59).
19.3.Kohus juhib tähelepanu, et esitatud aruande summad erinevad kostja poolt esitatud aruandele ja 2 tšekile, mis on väljastatud 03.11.2017. a. Kostja poolt esitatud dokumendi kohaselt ei kattu hageja poolt märgitud summa. Kostja poolt esitatud aruandluse nr 23 kohaselt on hageja märkinud summa 192,30 eurot, millest 72 eurot turniiri osavõtumaks, 135 eurot auhindade jaotusleht ja šokolaad 57,30 eurot. Osavõtumaks 72 eurot on tasutud aruandluse kohaselt sularahas. 135 + 57,30 = 192,30 eurot, lisatud tšekkide kohaselt on kulutatud 38,10 + 65,70 = 103,80 eurot (tl 135-136). Hageja märkis summa 120,30 eurot, arusaamatuks jääb, millise valemiga arvutas hageja enda kuludeks 120,30 eurot.
19.4.Kohus märgib, et arvutused kuludokumendil peavad olema matemaatiliselt korrektsed. Aruandluse esitamisel tuleb täita seadusi ning järgida oma tegevuses head juhtimis- ja raamatupidamistava, milleks on ka korrektse aruandluse esitamise kohustus.
19.5.Hageja poolt esitatud Swedbank ja SEB pangakonto väljavõtetest ajavahemikul 01.08.201722.01.2018. a ei nähtu, et hageja oleks kandnud avansiaruannetes märgitud kulusid (tl 22-26). Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta on aruannetes märgitud kulud kandnud isiklikest rahalistest vahenditest. Hageja ei ole esitanud ka tšekke, mis kattuksid aruannetes märgitud summadele.
19.6.Hageja nõue ei ole tõendatud ega põhjendatud.
Menetluskulude jaotus 20 Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
22.Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.