Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Ülejäänud osas jätta menetluskulude taotlus rahuldamata.

Tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused TsMS § 410 alusel kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. 07.05.2019 toimunud kohtuistungile kostjad ei ilmunud. Kohus oli teavitanud kostjaid 07.05.2019 istungi toimumisest ja A G (kostjate juhatuse liige) oli kutse kätte saanud 04.03.2019. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Käesolevas asjas leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud, mistõttu teeb kohus antud asjas tagaseljaotsuse.

2 (4)

TsMS § 413 lg 3 p 3 järgi kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kostjad on märkinud (tl 42 pöördel), et soovivad asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele KaMS § 14 lg 1 p 2 ja § 57 lg 1 alusel. Kostjaid tuleb kohustada lõpetama hageja kaubamärgiga „autorent1“ sarnase kaubamärgi „autorent1“ ja domeeniaadressi www.autorent1.ee kasutamine. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et riigilõiv summas 300 eurot on makstud õiges ulatuses ja tuleb kostjatelt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 02.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-115-14 on öeldud, et kohtud märkisid õigesti, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, miks 120 eurot tunnis ületav kostja lepingulise esindaja tunnitasu (s.o kuni 153 eurot ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Riigikohus on mõnes hilisemas lahendis teatud juhtudel pidanud mõistlikuks suuremat tunnihinda, kuid seda alati analüüsinud vastavalt kaasuse asjaoludele. Kuna eelpool mainitud Riigikohtu lahendi tegemisest on aega möödas, siis tuleb arvestada, et hinnad on vahepeal tõusnud. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks mitte rohkem kui 100 eurot. Lepingulise esindaja poolt teostatud toimingud: -

Hagi koostamine – 3 h – on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi, arvestades mh menetlusdokumendi sisu,

-

02.01.2019 vastuse koostamine kostjate vastusele – ei ole põhjendatud enam kui 1 h ulatuses,

3 (4)

-

Ettevalmistus 07.05.2019 istungiks – 1,5 h on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi,

-

07.05.2019 istungil osalemine – 0,13 h on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi.

Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud 5,63 h ulatuses summas 563 eurot. Kohus mõistab seega välja kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulu 863 eurot (riigilõiv 300 eurot + õigusabi 563 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.