Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-117019/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.05.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1275

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

BB Finance OÜ11306564(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.05.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-117019

Tsiviilasi

BB Finance OÜ hagi A B vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

636,82 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: BB Finance OÜ (registrikood 11306564, asukoht Pronksi tn 19, 10124 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (epost: [email protected]); Kostja: A B (isikukood xxxx, registrijärgne elukoht xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt A B hageja BB Finance OÜ kasuks kostja ja BB Finance OÜ vahel 22.12.2017 sõlmitud laenulepingust nr 2101763177 tulenev põhivõlgnevus 474,41 eurot, intress 14,98 eurot, võla sissenõudmiskulu 5 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 33,48 eurot.

3.Mõista kostjalt A B hageja BB Finance OÜ kasuks välja alates 27.03.2019 kuni põhinõude (474,41 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt (474,41 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 440,93 euro ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused  Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.  Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.  Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.  Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata võla sissenõudmiskulu 5 euro, kahju hüvitise 30 euro ning kohtutäituri vahendusel makseettepaneku kättetoimetamise kulu 36 euro nõudes.  Hageja taotleb lepingu kehtivuse ajal kostjale edastatud võlateatiste eest kaasnenud kahju 10 euro väljamõistmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla 2 (4)

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Seega lepingu kehtivusajal saadetud ühe meeldetuletuskirja eest on põhjendatud sissenõudmiskulu 5 eurot. Ülejäänud 5 euro osas ei ole nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt VÕS § 1132 lg-st 2 p-st 1 nõuab hageja sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist summas 30 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole tegemist sissenõudmiskuluga VÕS § 1132 lg 2 p 1 mõttes. Hageja edastas võlgnevuse menetlemiseks oma koostööpartnerile Inkassokeskus OÜ-le. Kuigi VÕS § 115 lg 1 alusel on teatud tingimustel professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluses hüvitatav (vt Riigikohtu 09.09.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29), ei tähenda see seda, et samas korras oleks hüvitatavad inkassofirma kaasamisega seotud kulutused. Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu rikub inkassobüroo kaasamine võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-15654). Hagiavalduse kohaselt edastas hageja seoses nõude mittetäitmisega hageja nõude sissenõudmiseks oma volitatud esindajale Inkassokeskus OÜ-le, kelle poolt teostatud teenuste eest (võlateatised) on hageja kandnud kulu 30 eurot. Hagist ei selgu, millist teenust ja millise tunnihinnaga inkassofirma osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas inkassoteenuse kasutamine vaidluse lahendamisele kaasa. Seetõttu tuleb hageja kahju hüvitamise nõue kostjalt 30 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Hageja on taotlenud välja mõista kostjalt kohtutäituri vahendusel makseettepaneku kättetoimetamise kulu 36 eurot. Tegemist on menetluskulu nõudega, mille rahuldamise saab kohus otsustada menetluskulude kindlaksmääramise raames. Seega tuleb hagi nimetatud nõude osas jätta rahuldamata. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 88% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 12% ulatuses hageja ja 88% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 125 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot. Kohtule nähtuvalt on hageja menetluskuluks ka kohtutäituri vahendusel makseettepaneku kättetoimetamise kulu 36 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 51 alusel kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus leiab, et kohtutäituri vahendusel makseettepaneku kättetoimetamise kulu 36 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Seega on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 161 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 141,68 eurot (s.o 161-st eurost 88%). Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi 3 (4)