Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-13542/11
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.05.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 577

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-13542

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Anna Repnau hagi Koit Repnau vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 084/2017/2325

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Tsiviilasja number

2-17-13542

Menetlusosalised ja nende esindajad





Hageja Anna Repnau (isikukood XXX , aadress XXX ), lepinguline esindaja Allan Viirma (Õigusbüroo Viirma & Saar, Pärnu mnt 160A, Tallinn 11317, e-post [email protected]) Kostja: Koit Repnau (isikukood XXX , aadress XXX , e-post XXX )

RESOLUTSIOON

1.Jätta Anna Repnau hagi Koit Repnau vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 084/2017/2325 läbi vaatamata.

2.Tühistada Tartu Maakohtu 12. septembri 2017 hagi tagamise määrus, mille peatati täitemenetlus täiteasjas nr 084/2017/2325.

3.Määrus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale.

4.Menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Sarnased lahendid

Täitmine

3.mail 2019 esitas hageja hagi tagasivõtmise avalduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Ka TsMS § 4 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Neist sätetest tuleneb, et hagejal on õigus nii hagist loobuda kui ka hagi tagasi võtta. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni ning TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kuna hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu uuesti kohtusse. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Seega tühistab kohus 12. septembri 2017 hagi tagamise määruse, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 084/2017/2325. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostjal menetluskulude olemasolu, millest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal menetluskulud puuduvad ning kohus jätab menetluskulud kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik