2-18-8896/17 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Menetluskulude jaotus 6.1 Jätta kostja OÜ Tallinna Õigusbüroo menetluskulud hageja A Ši kanda. 6.2 Mõista A Šilt menetluskuludena OÜ Tallinna Õigusbüroo kasuks välja 807,98 eurot (käibemaksu ei lisandu). 6.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Šil tasuda OÜ Tallinna Õigusbüroole käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud A Š esitas 29.03.2018.a Tööinspektsiooni Tallinna Töövaidluskomisjonile avalduse Tallinna Õigusbüroo OÜ vastu nõuetega välja mõista koondamishüvitis summas 1898.34 eurot, töötasu perioodi 01.03.2018.a kuni 12.03.2018.a eest summas 648.34 eurot, töötasu 2017.a oktoobri eest summas 601.66 eurot ja puhkusehüvitis 183.36 eurot. Töövaidluskomisjon lahendas 11.05.2018.a otsusega A Ši nõuded ja rahuldas nõude välja mõista töötasu ajavahemiku 01.03.2018.a kuni 12.03.2018.a eest summas 648.34 eurot. A Š esitas 27.07.2018.a kohtule avalduse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 01.12.2014.a töölepingu OÜ-ga Tallinna Õigusbüroo ja asus tööle juristina. Töölepingu p.4.1 kohaselt on töötaja põhipalk 1500 eurot (neto) kuus. Vastavalt töölepingu p. 4.2 võib tööandja maksta töötajale lisatasu. 12.03.2018.a teatas kostja töölepingu lõpetamisest koondamisega alates samast kuupäevast 12.03.2018.a. Töölepingu lõppemisel tasus tööandja 1500 veebruari kuu töötasu, koondamishüvitise 1500 eurot ja täiendavalt 500 eurot. Hageja nõuded kostja vastu on välja mõista 639.64 eurot (bruto) saamata töötasu, 1918.93 eurot hüvitis koondamisest vähem etteteatatud aja eest ja 353.72 eurot puhkusehüvitise katteks; tagasiulatuv viivis saamata töötasult 26.73 eurot, koondamishüvitiselt 39.26 eurot ja puhkusehüvitiselt 7 eurot; määrata, et saamata töötasult, koondamishüvitiselt ja puhkusehüvitiselt tuleb tasuda edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on hagejale kõik summad, mida hagejal oli õigus saada, välja maksnud. Viimati tasus kostja hagejale töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud summa. Hageja väited, et sai töölepingu lõppemisel lisatasu 500 eurot, ei vasta tõele. Tegemist oli oktoobri 2018.a eest vähemmakstud töötasuga. Hageja väited, et sai töölepingu lõpetamisest alles 12.03.2018.a teada, ei ole usutavad. Hageja on isiklikult allkirjastanud 12.02.2018.a. töölepingu lõpetamisest etteteatamise teate. Hageja puhkusetasunõue on segane. Hageja väidab, et ei kasutanud 2018.a puhkust, kuid siis tekib küsimus, millal hageja teenindas neid oma kliente, kes polnud kostja kliendid. Hageja ei tohiks kohtus esitada nõudeid, mida ta töövaidluskomisjonis ei esitanud.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Töövaidluse lahendamise seaduse § 59 lg 3 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. Hageja esitas töövaidluskomisjonis nõuded: 1) Välja mõista hüvitis koondamisest vähem etteteatatud aja eest summas 1898.34 eurot; 2) Välja mõista töötasu 2017.a oktoobri eest summas 601.66 eurot; 3) Välja mõista puhkusehüvitis 353.72 eurot. Hageja esitas kohtus nõuded 1) Välja mõista hüvitis koondamisest vähem etteteatatud aja eest 1918.93 eurot; 2) Välja mõista oktoobri 2017.a töötasu 639.64, 3) Välja mõista puhkusehüvitis suuremas summas kui 183.36 eurot; 4) Välja mõista tagasiulatuv viivis saamata töötasult 26.73 eurot, koondamishüvitiselt 39.26 eurot ja puhkusehüvitiselt 7 eurot; 5) Määrata, et saamata töötasult, koondamisest vähem etteteatamise hüvitiselt ja puhkusehüvitiselt tuleb tasuda edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni. Kohtu arvates on kõik kohtule esitatud nõuded lubatavad, kuna töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 9 kohaselt töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Hageja võib valida, kas pöördub töövaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Hageja töötas kostja juures juristina 01.12.2014.a sõlmitud töölepingu alusel juristina, töötasuga 1500 eurot neto ehk 1918.93 bruto. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sai töölepingu ülesütlemisest koondamise tõttu teada 12.02.2018.a või 12.03.2018.a. Hageja väidab vastavalt, et märtsis ja kostja väidab, et veebruaris. Hageja tunnistaja N väidab, et hageja oli koos temaga 12.02.2018.a Pärnu Maakohtus istungil kuni umbes 16.20. Eeltoodule tuginedes väidab hageja, et ta oli 12.02.2018.a Pärnus istungil ja tal ei saanud 12.02.2018.a olla tööandja juures büroos kohtumist, kus teatati töölepingu ülesütlemisest. Kostja tunnistaja V väidab, et kostja juhatuse liige V V näitas talle 12.02.2018.a dokumenti, kus oli teade ja lühike tekst, kaks lauset, et lõpetatakse A Ši tööleping ning allkirjastamise kohad, allkirjastamist tunnistaja ei näinud. Eeltoodule tuginedes väidab kostja, et teavitas hagejat töölepingu ülesütlemisest 12.02.2018.a. Kohtule on esitatud kirjalik tõend, millest nähtuvalt on 12.02.2018.a koostatud teade, et OÜ Tallinna Õigusbüroo ütleb A Šiga sõlmitud töölepingu üles koondamise tõttu TLS 89 lg 1 alusel. Teade on allkirjastatud V V ja A Ši poolt. Kuna kirjalikust tõendist on näha, et koondamisteade on poolte poolt allkirjastatud 12.02.2018.a, siis loeb kohus tõendatuks, et hagejale teatati 12.02.2018.a toimuvast koondamisest. Kohus ei saa esitatud kirjaliku tõendi põhjal võtta muud seisukohta, kui see, et kui koondamisteade oleks esitatud mõnel muul kuupäeval, siis oleks dokumendile ka märgitud muu kuupäev.

Kohtule on esitatud kirjalik tõend ka selles, et 12.03.2018.a on lepitud kokku pooltevahelise töölepingu lõppemises koondamise tõttu alates 12.03.2018.a. Hageja väited selles, et tööandja esitas talle mõelmad dokumendid koos 12.03.2018.a ning hageja allkirjastas mõlemad dokumendid samal päeval, ei ole eluliselt ega ka tõenditele toetudes, usutavad. Asjaolu, et hageja oli 12.02.2018.a kohtuistungil Pärnus kuni kl 16.20, ei välista büroos käimist hommikupoole. TLS § 97 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt võib tööandja üks kuni viis tööaastat kestnud töölepingu üles öelda vähemalt 30 kalendripäevase etteteatamistähtajaga. TLS § 100 lg 1 kohaselt maksab tööandja töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja rikkunud teatatud töölepingu lõpetamisest teatamise tähtaega. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hagejal ei ole nimetatud hüvitise õigust, kuna etteteatamistähtaega ei rikutud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude hüvitise saamiseks koondamisest vähem etteteatatud aja eest summas 1918.93 eurot. Hageja väidab, et kostja tasus talle oktoobri 2017.a töötasu 10.11.2017.a summas 1000 eurot, mis on neto 500 euro võrra vähem, kui töölepingus ettenähtud. Hageja nõue oktoobri 2017.a eest on 639,4 eurot bruto (neto 500). Kostja väidab, et tasus nimetatud summa hagejale töösuhte lõppemisel. Hageja nimetatud nõue ei ole põhjendatud. Töölepingu lõppemisel on kostja hagejale tasunud 3500 eurot 13.03.2018.a, mis töölepingu lõppemise kokkuleppe kohaselt on veebruari töötasu 1500 eurot, koondamishüvitis 1500 eurot ja täiendavalt 500 eurot. Hageja väidab, et 500 eurot oli lisatasu. Hageja selline väide ei ole tõendamist leidnud. Pooled ei vaidle, et novembris 2018.a sai hageja töötasu 1500 euro asemel 1000. Eeltoodust tulenevalt on loogiline, et puuduva 500 eurot sai hageja kostjalt töösuhte lõppemisel. Hageja nõue on puhkusehüvitis 353.72 eurot. Hageja väidab, et 2018.a ta puhkusepäevi ei kasutanud ning tal on õigus saada hüvitist nelja puhkusepäeva eest, iga päeva eest 88,43 eurot. Hageja puhkusehüvitise nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja töötas kostja juures kuni 12.03.2018.a. Töölepingu p 6.1 kohaselt on hageja puhkus 28 päeva. 12.märtsiks 2018.a oli hagejal tekkinud õigus 5 puhkusepäevale. Kohus kasutab puhkusetasu väljaarvutamisel kalkulaatorit https://www.kalkulaator.ee/et/puhkusekalkulaator. Andmete (bruto palk 1918.93 eurot, töösuhte lõppemine 12.03.2018.a) sisestamisel ilmneb, et 2018.a eest on hagejal õigus saada puhkusekompensatsiooni summas 162.37 eurot. TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Pooltevaheline tööleping lõppes 12.03.2018.a, kostja ei ole käesoleva ajani hagejale puhkusekompensatsiooni välja maksnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja taotleb viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates nõude tekkimisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutav viivis puhkusekompensatsioonilt on 3 eurot 24 senti. Kohus mõistab välja hagi esitamise ajaks sissenõutava viivise ning edasise viivise.

Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on hagis esitanud nõudeid summas 2985.28 eurot (sh hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuded). Praeguses otsuses on kohus rahuldanud hagi osaliselt ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja puhkusekompensatsiooni 162,37 euro ulatuses. Lisaks on kohus kostjalt välja mõistnud viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras puhkusekompensatsioonilt 162,37 eurolt alates 12.03.2018.a kuni nõude kohase täitmiseni. Seega on kohus hagi rahuldanud umbes 5,5% ulatuses (s.o 165,57 (sh viivis kuni hagi esitamiseni) jagatud 2985,28 euroga). Kohus jätab hageja menetluskulud 5,5% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 94,5% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on 11.04.2019.a kohtuistungil esitanud endapoolse menetluskulude nimekirja. Kostja palub määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 720 eurot (käibemaksuta), millele lisandub tasu 11.04.2019.a kohtuistungil kostja esindamise eest. Kostja taotlusest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi 8 h tunnises ajamahus, millele lisandub 11.04.2019.a kohtuistungi kestvus 1,5 h. Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 90 eurot/h (lisandub käibemaks). Võttes arvesse tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahtu ja asja keerukust, siis on kostja õigusabikulud täies ulatuses põhjendatud. Kostjale on õigusabi osutatud järgmiselt: • 23-24.01.2019.a kliendiga suhtlemine, materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs 2,5 h; • 30-31.01.2019.a kliendiga suhtlemine, tõendite kogumine, taotluse koostamine ja kohtule esitamine 2,5 h; • 04.02.2019.a hageja 01.02.2019.a menetlusdokumendiga tutvumine ja õiguslik analüüs 0,5 h; • 18.02.2019.a kohtuistungiks (19.02.2019.a) ettevalmistumine 1 h; • 19.02.2019.a kohtuistungil esindamine 1 h; • 10.04.2019.a kohtuistungiks (11.04.2019.a) ettevalmistumine 0,5 h; • 11.04.2019.a kohtuistungil esindamine 1,5 h (vastavalt 11.04.2019.a kohtuistungi protokollile). Kohtu hinnangul on kostjapoolne ajakulu eelnimetatud toimingutele põhjendatud, vaatamata sellele, et pooled on asja eelnevalt arutanud ka töövaidluskomisjonis. Riigikohus on märkinud, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind; vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 06.05.2014.a lahend asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Antud juhul on kostja esindajakulud proportsioonis hagis esitatud nõudesummaga. Kohtu hinnangul ei saa antud asjas teha etteheiteid ka kostjale osutatud õigusabiteenuse tunnihinnale, s.o 90 eurot/h (käibemaksuta).