X, X, X, X, X, X ja X kaebus Eesti Töötukassa 22.07.2021 otsuse nr 321000195 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebajad – X (kuni 13.05.2021 X), X, X, X, X, X ja X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Harju Maakohtu 19.02.2021 määrus asjas 2-21-560“, „Korralduse nr 16 seletuskiri“, „Korralduse nr 411 seletuskiri“, „Korralduse nr 417 seletuskiri“, „Korralduse nr 427 seletuskiri“, „Korralduse nr 462 seletuskiri“, „Keskmine brutopalk toidu ja joogi serveerimine“, „Keskmine brutopalk muu teenindus“, „Keskmine brutopalk kõik tegevusalad“.
Jätta X, X, X, X, X, X ja X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.05.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebajate nimed tähemärkidega.
1.Terav Pipar OÜ (alates 19.02.2021 pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas 29.03.2021 Eesti Töötukassale (vastustaja) avalduse tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks X (kuni 13.05.2021 nimega X), X, X, X, X, X ja X (kaebajad).
3-21-1936
2.Vastustaja jättis 22.07.2021 otsusega nr 321000195 töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 22 lg-te 1 ja 11 alusel kaebajatele tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata. Põhjendused:
2.1.Terav Pipar OÜ on äriregistrisse kantud 17.07.2020. Töölepingute kohaselt on töötajad asunud tööle osaühingus ajavahemikul 01.11.-10.12.2020. Kokku lepitud töötasu netosummad on vahemikus 1000-3000 eurot. Seejuures on 1000 euro suurune netotöötasu kokku lepitud vaid ühel töötajal, teistel on kokku lepitud töötasu netosummad vahemikus 1800-3000 eurot. Samas nähtub pangakonto väljavõttest ja 2020. a detsembrikuu sularaha tehingute väljavõttest, et osaühingul ei olnud ligilähedaseltki selliseid sissetulekuid, mis võimaldaksid neid töötasu summasid töötajatele maksta. Võttes arvesse 2020. a kriisist tulenevat olukorda toitlustuses, ei ole sellised töötasu kokkulepped ka eluliselt usutavad.
2.2.Läbimüügiaruande kohaselt oli juuli-november 2020 läbimüük kokku 114 030,40 eurot, kuid see summa ei ole usaldusväärne, sest äriühing ei ole registreerinud end käibemaksukohustuslasena. Käibemaksukohustuslaseks mitte registreerimine ei tõenda otseselt käibe puudumist, küll aga näitab see ettevõtte ning tema poolt esitatud dokumentide ja selgituste usaldusväärsust. Kui ettevõtte käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot, tekib tal kohustus registreerida ennast Maksu- ja Tolliametis (MTA) käibemaksukohustuslasena ning seda kohustust ei võta ära ka asjaolu, et MTA saab ise kontrolli käigus ettevõtte käibemaksukohustuslasena registreerida.
2.3.Samuti nähtub töötamise registri andmetest, et esimesed töötajad on tööle asunud alates 01.11.2020. Samas on osaühing tegutsenud ja omanud läbimüügiaruannete alusel müügitulu juba 2020. a juulikuust. Jääb arusaamatuks, kuidas toitlustusvaldkonnas tegutsev osaühing teenis tulu ilma töötajateta. Peamine tulu ongi teenitud läbimüügiaruannete kohaselt perioodil, kui osaühingul töötajaid ei olnud (juuli-oktoobri 2020 läbimüük summas 107 179,15 eurot ja novembri 2020 läbimüük summas 6851,25 eurot). Terav Pipar OÜ selgitused poolfabrikaatide vahenduse ja kojumüügi osas on paljasõnalised, kuna lisatud ei ole tõendeid. Samuti ei ole antud selgituses räägitud Terav Pipar OÜ tegevustest, vaid üldiselt toitlustusvaldkonna ettevõttetest ja toodud näiteid, millises valdkonnas nad võivad veel tegutseda.
2.4.Kuigi X on töötanud osaühingus töölepingu kohaselt alates 01.11.2020 ja esitanud töötasu nõude vaid 2020. a detsembrikuu kohta, ei ole MTA andmetel talle kordagi Terav Pipar OÜ poolt töötasu makstud. Kassa väljamineku orderi kohaselt on 10.12.2021 X välja makstud töötasu netosummas 2500 eurot, kuid vastavat väljamakset ei ole deklareeritud MTA-s. Samuti on vastustaja pöördunud 19.07.2021 X esindaja poole, et esitataks X pangakonto väljavõte, mis võiks tõendada eeltoodud väljamakse toimumist (nt sularaha sissemakse kontole), kuid pöördumisele ei ole vastatud.
2.5.Terav Pipar OÜ poolt maakohtule 13.01.2021 esitatud pankrotiavalduses, mille on allkirjastanud juhatuse liige X ei ole välja toodud tema enda nõuet osaühingu vastu. Pankrotiavalduse esitamisel tuleb võlgnikul esitada võlanimekiri, kus märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende nõuded. Asjaolu, et X ise juhatuse liikmena enda töötasu nõuet pankrotiavalduses välja ei toonud, viitab sellele, et tal puudus nõue osaühingu vastu.
2.6.Kuna ülaltoodud asjaoludest tulenevalt, ei ole Terav Pipar OÜ poolt esitatud dokumendid usaldusväärsed, siis ei ole tõendatud ka töötajate nõuete olemasolu ja suurus.
3.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 22.07.2021 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi. Põhjendused:
3.1.Terav Pipar OÜ alustas majandustegevusega 2020. a juuli lõpus, olles restorani Loo Jang, hiljem Bao Yam operaatorfirma Rotermanni kvartalis. Äriühing kasutas algselt restorani
2(14)
3-21-1936
opereerimisel renditööjõudu, kuid pärast tegevuse käivitamist otsustati kvaliteetse teenuse osutamiseks võtta töölepingute alusel tööle pädevad töötajad. X asus 01.11.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.11.2020 peakokana töötasuga 2500 eurot kuus netosummana. X asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 vanemkokana töötasuga 1800 eurot kuus netosummana. X asus 10.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 10.12.2020 restorani juhina töötasuga 2500 eurot kuus netosummana. X asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 vanemteenindajana töötasuga 1800 eurot kuus netosummana. X asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 vanemteenindajana töötasuga 1800 eurot kuus netosummana. X asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 teenindajana töötasuga 1000 eurot kuus netosummana. X asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 arendusjuhina töötasuga 3000 eurot kuus netosummana.
3.2.Covid-19 viiruse levikuga kaasnenud piirangute ja majanduslanguse tõttu tekkis Terav Pipar OÜ-l võlgnevus restoraniruumide rendileandja ees, mistõttu ütles rendileandja lepingu alates 17.12.2020 üles ja keelas juurdepääsu ruumidele, seetõttu ei olnud äriühingul enam võimalik restorani opereerimisega jätkata. Äriühingul tekkisid võlgnevused kolmandate isikute ees, mida ta ei olnud võimeline äritegevuse lõppemise tõttu täitma. Harju Maakohus kuulutas 19.02.2021 määrusega asjas nr 2-21-560 välja Terav Pipar OÜ pankroti.
3.3.Äriühingu maksejõuetuse tõttu jäi töötajatel töötatud aja eest saamata töötasu jm hüvitised, mistõttu esitasid nad äriühingu pankrotihaldurile nõudeavaldused saamata jäänud summade osas. X jäi netosummana saamata 8055,94 eurot, X jäi netosummana saamata 5603,98 eurot, X jäi netosummana saamata 7701,18 eurot, X jäi netosummana saamata 4670 eurot, X jäi netosummana saamata 4670 eurot, X jäi netosummana saamata 3113,34 eurot ja X jäi netosummana saamata 14 005,71 eurot. Äriühingu pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas vastustajale avalduse töötajatele tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks, mille vastustaja jättis 22.07.2021 otsusega rahuldamata.
3.4.Vastustaja otsus on õigusvastane, sest aluseid töötajatele tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata jätmiseks ei esine. Vastustajale esitatud tõendite ja tööandja selgituste põhjal on üheselt tõendamist leidnud, et töötajatel on töösuhtest tulenev nõue Terav Pipar OÜ vastu ja taotletavad summad on põhjendatud. On ilmne, et töötajad ei töötanud restoranis tasuta. Vastustaja seisukoht, et esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed, ei põhine tegelikel asjaoludel ja on ekslik. Vastustaja ei ole esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid.
3.5.Vaatamata asjaolule, et avalike andmete põhjal oli Eestis 2020. a keskmine brutokuupalk 1448 eurot ja töötajatega kokku lepitud töötasu summad olid mõnevõrra suuremad keskmisest vastava sektori (teenindus) avaldatud palga summadest, ei ole vastustaja arvestanud tööandja selgitusi. Tööandja selgitas, et käesoleval juhul olid töötasud kokku lepitud sellises suurusjärgus seetõttu, et tööandja eeldas töötajatelt täiendavate tööülesannete täitmist, st töötajatele langes suurem töökoormus kui tavapäraselt – varasemalt tegutses antud ruumides restoran, kus töötas üle 30 töötaja (400 m2 pinda, 100 istekohta, 2 korrust), tööandja äriplaan nägi ette samal pinnal sama mahu teenindamise vaid 13 töötajaga, mis ilmselgelt pani kõikidele töötajatele ka suurema töökoormuse (ja lisakohustused). Teenindaja ja vanemteenindaja täitsid ka nõudepesija ja baarmeni ülesandeid. Peakokk vastutas kogu köögi toimimise eest, tooraine, tarnijad, tooraine hindade optimeerimine, köögi meeskonna valimine, sh meeskonna väljaõpe, menüüde koostamine, kalkulatsioonide tegemine, saatelehtede programmi sisestamine, inventuuride tegemine, materiaalne vastutus tooraine ja köögi palgafondi eest. Vanemkokk täitis vajadusel ka nõudepesija ja abi ülesandeid ning aitas vajadusel teenindajaid, peakoka puudumisel vastutas ta kogu köögi tooraine,
3(14)
3-21-1936
meeskonna, toidu kvaliteedi, puhtuse ja jooksvate küsimuste eest. Restorani juht (vastutas täielikult kogu restorani toimimise eest) asendas vajadusel teenindajaid ja pidi olema kõikide küsimuste lahendamisel kättesaadav 24/7. Kõigi nimetatud ülesannete näol oli tegemist lisakohustustega, mis eeldasid vastavas summas töötasu suurendamist, st neid lisakohustusi arvestati töötasu kokkuleppimisel. Arendusjuhi osas on tööandja selgituste põhjal ilmne, et selle töötaja pädevust, olulisust ja töömahtu arvestades ei saa kokkulepitud töötasu kuidagi pidada tavapärasest suuremaks. Tegemist oli töötajaga, kes pidi välja mõtlema ja läbi viima kõiki tegevusi, mille eesmärgiks oli teha restoran tuntuks ja nähtavaks ning tekitada klientide nö kordusoste läbi stabiilselt kvaliteetse toidu ja teeninduse (sh imago/logo väljatöötamine, sisulise menüü loomine koos peakokaga, kodulehe loomine, Fb turunduse pidev suunamine, erinevate kontseptsioonide väljatöötamine, nt enda kojuveo süsteem, päevapakkumiste kontseptsioon, ürituste korraldamine-planeerimine, meeskonna struktuuri loomine ja optimeerimine, uute teenuste ja toodete väljatöötamine jne). Eelnevat silmas pidades on ilmne, et töötajate poolt taotletavad ja töölepingutes kokkulepitud töötasu summad on põhjendatud.
3.6.Tööandja eeldas, et restorani käibest laekuvad rahasummad on enam kui piisavad töötasude maksmiseks. Varem tegutses neis ruumides ligi 4 aastat edukalt restoran, mille käive oli ca 1-1,2 miljonit eurot aastas. Tööandja äriplaan nägi ette samades ruumides vähemalt sama suure käibe saavutamise, kuid seda oluliselt väiksemate tööjõukuludega (2020. a lõpus oli palgafond vaid ca 14 400 eurot). Tööandjal ei olnud võimalik ette näha, et koroonaviiruse levikuga kaasnenud piirangud jätkuvad ja turistide saabumine ei taastu. 2020. a sügisel püsis Eestis õigustatud ootus, et toitlustusasutused saavad edaspidi ilma piiranguteta tegutseda. Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale õnnestus tööandjal ka perioodil juuli-detsember 2020 saavutada käibe summaks keskmiselt ca 20 840 eurot kuus. Tööandja selgitas vastustajale, et enne töölepingute sõlmimist kasutati renditööjõudu. Käibemaksukohustuslasena registreerimise fakt iseenesest ei tõenda käibe olemasolu või puudumist.
3.7.X 2020. a novembri eest töötasu summas 2500 eurot maksmist tõendavad kassa väljamineku order ja X kirjalik selgitus.
3.8.Asjaolu, et tööandja pankrotiavalduses ei ole märgitud X nõuet tööandja vastu, ei muuda sellist nõuet olematuks.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi varasemate põhjenduste juurde, lisades täiendavalt järgmised põhjendused:
4.1.Äriühingu pangakonto väljavõttest ja 2020. a detsembri sularaha tehingute väljavõttest nähtub, et osaühingul ei olnud selliseid sissetulekuid, mis võimaldanuks viidatud töötasusid töötajatele maksta. Osaühingul ei ole tegutsemise algusest kordagi olnud pangakontol rohkem kui 3000 eurot. Valdav osa ajast on rahalisi vahendeid olnud kordades vähem. Ka 2020. a detsembrikuu sularaha tehingute väljavõttest selgub, et summad jäävad vahemikku 74-1265 eurot. Kaebajad ei ole oma väidete kinnitamiseks lisanud ühtegi tõendit. Vastustajale esitatud dokumentides väidetavaid laekumata suuri käibeid ei nähtu.
4.2.Võttes arvesse 2020. a Covid-19 kriisist tulenevat olukorda toitlustusasutustes, ei ole kaebajatega sõlmitud töötasu kokkulepped ka eluliselt usutavad. Töölepingud sõlmiti ajavahemikus 01.11.-10.12.2020. Avalikest andmetest nähtub, et Vabariigi Valitsus kiitis 10.11.2020 heaks meetmed, mida rakendada töökohtadel, kodus ja pereringis, ühistranspordis ning teistes avalikes kohtades, et piirata üha laialdasemaks muutuvat koroonaviiruse levikut,
4(14)
3-21-1936
kuna olukord Eestis oli kriitiline ja haiglaravil viibivate patsientide arv kasvas kiirelt (korraldused hakkasid kehtima 16.11.2020, sh maskikandmise kohustus, 2+2 reegel, teenindussaalides gruppidel piirangud, ajaline piirang). Alates 28.11.2020 hakkas kehtima 50% täituvuse piirang (piirangud Harjumaal ja Ida-Virumaal). Alates 05.12.2020 hakkas kehtima toitlustusettevõtetes viibimise piirang kl 22.00-06.00. 28.12.2020–17.01.2021 pidid toitlustusettevõtted sulgema klientidele uksed kohapealseks ajaveetmiseks, külastajatele pidid olema suletud kõik ettevõtte müügi- ja teenindussaalid. Seega ei vasta tõele kaebajate väide, et tööandjal ei olnud võimalik ette näha koroonaviiruse levikuga kaasnevaid piiranguid. Juba enne töölepingute sõlmimist tõusis koroonaviirusesse nakatunute arv ja novembri keskpaigas hakati kehtestama piiranguid, mis tähendab, et kriitilisemaks läks olukord juba enne seda. Ka X selgitas oma kirjas, et enne sügise lõppu oli olukord ebastabiilne. Samas hakati uut meeskonda komplekteerima ajal, mil juba kuulutati Vabariigi Valitsuse poolt välja uusi piiranguid. Seega X selgitus, et olukord hakkas justkui paremaks minema, on vastuolus sellega, mis tegelikult riigis toimus.
4.3.Renditööjõu kasutamise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit.
4.4.Üheski töölepingus ei ole sätestatud, et töötajatelt oodatakse täiendavate tööülesannete täitmist kokku lepitud töötingimustena. Töölepingutes on sätestatud töö tegemise ajaks 40 tundi nädalas, st täistööaeg. Kui täiendavate tööülesannete täitmise vajadus oli teada enne töölepingute sõlmimist, siis tulnuks see seal ära reguleerida. Väide, et täiendavate tööülesannetega arvestati juba töölepingu sõlmimisel töötasu suurust arvestades, ei ole tõendatud. Isegi vaatamata täiendavate tööülesannete täitmise vajadusele ei olnud tööandjal lihtsalt võimalik selliseid töötasusid mitte mingil juhul tagada juba töölepingute sõlmimisel. Varasemalt samades ruumides tegutsenud restoraniga võrdlemine ei ole asjakohane. Tegemist on teise äriühinguga ja võrdlus ei tõenda, et suuremad töötasud lepiti kokku just sellise suure töömahu tõttu. Samuti on kaebaja viidatud käive perioodist enne pandeemia levikut. Kaebajad ei ole oma väiteid tõendanud.
4.5.Vastustaja pöördus 24.09.2021 päringuga rendileandja poole. Rendileandja US Real Estate OÜ esindaja X suuliste selgituste kohaselt oli rentnikul maksmise probleeme juba ammu ja rentnikku hoiatati korduvalt rendilepingu lõpetamise eest. Seega ei olnud tegemist ootamatu lepingu lõpetamisega. Lisaks kinnitas rendileandja, et kaebajatele ei keelatud juurdepääsu ruumidele, lubati võtta kõik isiklikud asjad, sh kogu dokumentatsioon. Seega nähtub, et Terav Pipar OÜ-l ei tekkinud võlad rendilepingu lõpetamise tõttu, vaid töötasude maksmiseks ei olnud rahalisi vahendeid juba töölepingute sõlmimisest alates.
4.6.Terav Pipar OÜ ei ole vaidlusalusel perioodil maksnud ühtegi riiklikku maksu. X on väidetavalt makstud tasu 2500 eurot 2020. a novembrikuu eest, kuid töötasu ei ole MTA andmetel deklareeritud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebajad vaidlustavad vastustaja otsust, millega jäeti neile tööandja maksejõuetuse hüvitis määramata. Hüvitis jäeti määramata, sest vastustaja hinnangul ei ole kaebajate töösuhe Terav Pipar OÜ-ga leidnud usaldusväärselt tõendamist.
6.Töötuskindlustuse eesmärgiks on mh töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral (TKindlS § 2). TKindlS § 19 p 1 järgi on tööandja selle seaduse tähenduses maksejõuetu, kui kohus on tööandja pankroti välja kuulutanud. Praeguses asjas ei ole vaidluse all, et Harju
5(14)
3-21-1936
Maakohus on kuulutanud 19.02.2021 määrusega asjas nr 2-21-560 välja Terav Pipar OÜ pankroti1.
7.TKindlS § 20 lg 1 järgi hüvitatakse tööandja maksejõuetuse korral töötajale järgmised tasud: 1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu; 2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu; 3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. Kaebajad taotlevad saamata jäänud töötasu hüvitamist, hüvitist kasutamata jäänud puhkusepäevade eest ja koondamishüvitist. Tegemist on tasudega, mille hüvitamist on TKindlS § 20 lg 1 järgi õigus nõuda.
8.TKindlS § 22 lg 11 järgi jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22.10.2008 direktiivi nr 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral art 12 punkti a järgi on liikmesriigil õigus kehtestada regulatsioon, vältimaks kuritarvitusi hüvitise määramisel.
9.Eelnevast tulenevalt on vastustajal õigus ja kohustus avalduse saamisel sisuliselt kontrollida, kas tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmise õiguslikud ja faktilised eeldused on täidetud. See hõlmab õigust koguda vajadusel oma algatusel TKindlS-is otsesõnu nimetamata tõendeid ja neile oma haldusaktides tugineda (TKindlS § 1 lg 3, haldusmenetluse seaduse § 6). Muu hulgas võib vastustaja vajaduse korral tuvastada, et avalduse esitanud isiku ja tema väidetava tööandja vahel puudub töösuhe, mis välistab hüvitise maksmise. TKindlS kaitseb tegelikust, mitte näilikust töösuhtest tulenevaid õigusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2019 otsus asjas nr 3-19-46, p 12; 28.06.2019 otsus asjas nr 3-19-15, p 11).
10.Vastustaja põhjendustest võib järeldada, et vastustaja arvates ei ole kaebajatel töösuhet Terav Pipar OÜ-ga olnud, st nende töölepingud olid näilikud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi lg 2 järgi on näilik tehing tühine.
11.Kohtu hinnangul on olulised järgmised daatumid: Äriregistri andmetel registreeriti Terav Pipar OÜ äriregistris 17.07.2020. Kaebajate poolt esitatud töölepingute kohaselt asus X tööle 01.11.2020, X, X, X, X ja X asusid tööle 01.12.2020 ning X asus tööle 10.12.2020 (pankrotihalduri 29.03.2021 avalduse järgi algas ka X töösuhe 01.12.2020). Kaebajate selgituse kohaselt ütles restoraniruumide rendileandja ruumide rendilepingu alates 17.12.2020 üles ja piiras ruumidele juurdepääsu. Kaebajate esitatud dokumendi „Terav Pipar arvestus“ kohaselt lõppes kõigi kaebajate töösuhe 01.01.2021, v.a X, kelle töösuhe lõppes 15.01.2021 (pankrotihalduri 29.03.2021 avalduse järgi lõppes ka X töösuhe 01.01.2021). Harju Maakohtu 19.02.2021 määrusest asjas nr 2-21-560 nähtub, et Terav Pipar OÜ esitas maakohtule pankrotiavalduse 13.01.2021. Vastustaja poolt kohtule edastatud Terav Pipar OÜ pankrotiavalduse2 kohaselt põhjendas äriühing pankrotiavaldust
Kohtu poolt juurde võetud dokument „Harju Maakohtu 19.02.2021 määrus asjas 2-21-560“. Vastustaja esitatud lisa 9.
6(14)
3-21-1936
Covid-viiruse tõttu seatud riiklike piirangutega, mis takistasid toitlustusasutust lahti hoida, äriplaani teostada, tulu teenida ja kohustusi täita.
12.Vastustaja arvates ei ole usutav, et tööandja sõlmis kaebajatega töölepingud olukorras, kus kehtisid Covid-piirangud. Seega tuleb täpsemalt uurida, millised Covid-piirangud toitlustusettevõtete suhtes perioodil november 2020 kuni jaanuar 2021, aga ka enne seda kehtisid ning kas ja mis ulatuses said need Terav Pipar OÜ ettevõtlust piirata.
13.Covid-viirus hakkas Eestis levima 2020. a alguses. Vabariigi Valitsus kuulutas 12.03.2020 korraldusega nr 76 välja eriolukorra. Eriolukord lõpetati Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korraldusega nr 168 alates 18.05.2020. Eriolukorra meetmed kehtestati Vabariigi Valitsuse 13.03.2020 korraldusega nr 77. Need ei kehtestanud toitlustusasutuste suhtes mingeid piiranguid. Ka see korraldus kaotas kehtivuse 18.05.2020. Alates 18.05.2020 hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korraldus nr 172, mis kehtestas avalikus kohas liikumisele 2+2 reegli (hiljem hajutatuse nõude), kohustas toitlustusettevõtteid selle reegli täitmist kontrollima ja desinfitseerimisvahendite kättesaadavuse tagama (p 2). Samuti keelati klientidel toitlustusettevõtetes kohapeal söömine alates kl 22.00 kuni sulgemiseni. Lubatud oli toidu kaasaostmine (p 3). Piirang kehtis kuni 31.05.2020. Nimetatud korraldus tunnistati kehtetuks alates 19.08.2020. Alates 18.05.2020 hakkas kehtima ka Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korraldus nr 171, millega kehtestati riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õigus kl 22.00-10.00. Piirang kehtis kuni 31.05.2020. 19.08.2020 hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldus nr 282 (korraldus nr 282), millega kehtestati järgmised piirangud: Korralduse nr 282 p 9 seadis alates 19.08.2020 toitlustusettevõtetele kohustuse tagada inimeste hajutatus, desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine. Vabariigi Valitsuse 12.11.2020 korraldusega nr 411 muudeti korralduse nr 282 nõudeid alates 16.11.2020. Senise hajutatuse nõude asemel hakkas toitlustusettevõtete müügivõi teenindussaalides kehtima 10+2 reegel. Samuti ei olnud klientidel lubatud viibida toitlustusettevõttes kella 00.00-06.00, v.a toidu kaasaostmise eesmärgil (korralduse nr 282 p 91). Vabariigi Valitsuse 12.11.2020 korralduse nr 411 seletuskirja3 järgi ei olnud hajutamise nõue enam viiruse leviku tõkestamiseks piisav. Uute piirangute eesmärk oli maandada Covid-19 haiguse leviku riske. Piirangud olid vajalikud, kuna viiruse levik Eestis oli kiiresti tõusnud. Terviseameti 11.11.2020 hinnangul oli Eestis koroonaviiruse laialdase leviku tõttu tervishoiualane hädaolukord. Öise kohapealse toitlustusteenuse osutamise piirangu eesmärk oli võimaldada ettevõtetel jätkata tegutsemist, kuid vältida inimeste koondumist õhtusel ajal siseruumides. Vabariigi Valitsuse 23.11.2020 korraldusega nr 417 muudeti korralduse nr 282 nõudeid alates 24.11.2020 ja lisati nõue, et toitlustusettevõtte siseruumides tuleb kanda maski (korralduse nr 282 p 91 ap 11). Vabariigi Valitsuse 23.11.2020 korralduse nr 417 seletuskirjas4 põhjendati uusi piiranguid Covid-haiguse leviku vähendamise vajadusega. Viiruse levik oli Eestis kiiresti tõusnud. Eriti kõrged nakatumisnäitajad olid
Kohtu poolt juurde võetud dokument „Korralduse nr 411 seletuskiri“. Kättesaadav https://kriis.ee/covidi-kriisijuhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-nr-282.
Kohtu poolt juurde võetud dokument „Korralduse nr 417 seletuskiri“. Kättesaadav https://kriis.ee/covidi-kriisijuhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-nr-282.
7(14)
3-21-1936
Harju- ja Ida-Virumaal. Viidati tervishoiualasele hädaolukorrale. Viirus levis kiiremini siseruumides. Vabariigi Valitsuse 03.12.2020 korraldusega nr 427 muudeti korralduse nr 282 nõudeid alates 05.12.2020 ja keelati klientidel viibida toitlustusettevõtete müügi- või teenindussaalides kl 22.00-06.00, v.a toidu kaasaostmise eesmärgil (korralduse nr 282 p 91 ap 2). Vabariigi Valitsuse 03.12.2020 korralduse nr 427 seletuskirja5 kohaselt oli piirangute eesmärgiks vähendada isikutevahelisi kontakte ning vältida suuremate hulkade inimeste koosviibimist ja seeläbi viiruse levimist. Koroonaviiruse levik oli kiiresti tõusnud lisaks Harju- ja Ida-Virumaale ka teistes Eesti piirkondades. Hüppeliselt oli tõusnud haiglaravi vajavate isikute hulk ja Covidist tingitud surmad hulk. Oluliselt oli suurenenud ka teadmata nakatumispaigaga nakatunute osakaal. Nakatumispaikadeks võisid olla ühistransport, poed, kinod, teatrid vms kohad, kus viibitakse koos paljude võõraste inimestega. See viitas viiruse ulatuslikule levikule, mida sai piirata vaid kontaktide minimeerimisega. Toitlustusettevõtete lahtiolekuaegu vähendati põhjusel, et senised piiranguid ei olnud koroonaviiruse leviku tõkestamisel oodatud mõju avaldanud. Piirangu eesmärk oli võimaldada ettevõtetel jätkata tegutsemist, kuid vältida inimeste koondumist õhtusel ajal siseruumides ja veelgi vähendada selliste inimeste vahelisi kontakte, kes üksteisega iga päev ei suhtle. Vabariigi Valitsuse 23.12.2020 korraldusega nr 462 muudeti korralduse nr 282 nõudeid alates 28.12.2020 ja keelati kuni 17.01.2021 Harju maakonnas klientidel viibida toitlustusettevõtete müügi- või teenindussaalides, v.a toidu kaasaostmise eesmärgil (korralduse nr 282 p 209 ap 4). Vabariigi Valitsuse 23.12.2020 korralduse nr 462 seletuskirja6 kohaselt oli piirangute eesmärk jätkuvalt vähendada isikutevahelisi kontakte ja vältida suuremate hulkade inimeste koosviibimist ning seeläbi viiruse levimist. Viiruse levik oli laialdane eelkõige Harju ja Ida-Viru maakonnas. Tervishoiusüsteem oli sattunud suure surve alla. Meetmete rakendamata jätmisel võis tervishoiusüsteemi toimepidevus sattuda ohtu. Pärast Ida-Virumaal ulatuslike lisapiirangute kehtestamist oli viiruse levik selles piirkonnas aeglustunud. Sel põhjusel otsustati nakatumise pidurdamiseks kehtestada sarnaselt piirangud ka Harjumaal. Toidu kohapeal tarbimine suurendab nende inimeste vahelisi kontakte, kes üksteisega iga päev ei suhtle. Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korraldusega nr 16 muudeti korralduse nr 282 nõudeid alates 18.01.2021. Harju maakonnas lubati klientidel kuni 31.01.2021 toitlustusettevõtete müügi- ja teenindussaalides viibida kl 06.00-19.00 tingimusel, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 25%. Teenuse osutaja pidi tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise. Kl 19.00-06.00 võisid kliendid toitlustusasutuse müügi- või teenindussaalis viibida vaid toidu kaasaostmise eesmärgil. Lisaks kehtis 2+2 reegel ja maskikandmise nõue (korralduse nr 282 p 209 ap 5). Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korralduse nr 16 seletuskirjas7 viidati uuesti viiruse laialdasele levikule, eriti Harju- ja Ida-Virumaal. Suurenes teadmata nakatumiskohtadega nakatumiste osakaal. Tervishoiusüsteem oli endiselt suure surve all. Loodi uued voodi- ja intensiivravi kohad.
Kohtu poolt juurde võetud dokument „Korralduse nr 427 seletuskiri“. Kättesaadav https://kriis.ee/covidi-kriisijuhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-nr-282.
Kohtu poolt juurde võetud dokument „Korralduse nr 462 seletuskiri“. Kättesaadav https://kriis.ee/covidi-kriisijuhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-nr-282.
Kohtu poolt juurde võetud dokument „Korralduse nr 16 seletuskiri“. Kättesaadav https://kriis.ee/covidi-kriisijuhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-nr-282.
8(14)
3-21-1936
Lisaks keelati Vabariigi Valitsuse 17.09.2020 korraldusega nr 322 riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õigus kohapealse tarbimise eesmärgil kl 00.00-10.00. Piirang kehtis 25.09.24.10.2020. Sama piirang kehtestati uuesti Vabariigi Valitsuse 15.10.2020 korraldusega nr 348 ja see kehtis 25.10.-24.11.2020. Sama piirang kehtestati uuesti Vabariigi Valitsuse 18.11.2020 korraldusega nr 412 ja see kehtis 25.11.2020–26.01.2021.
14.Kuna Terav Pipar OÜ registreeriti äriregistris 17.07.2020, siis teda 2020. a kevadel kehtinud piiranguid ei mõjutanud. Ainsad piirangud, mis said teda kui toitlustusettevõtet puudutada, olid alates 18.05.2020 kehtima hakanud ja kehtima jäänud 2+2 reegel/hajutatuse nõue ning desinfitseerimisvahendite olemasolu tagamise ja desinfitseerimisnõuete täitmise kohustused. Kuigi 2+2 reegli/hajutatuse nõude kehtimine sai klientide arvu mõningal määral piirata, ei muutnud see majandustegevust võimatuks. Toitlustusteenuse osutamine oli jätkuvalt võimalik, mistõttu polnud põhjust töötajate palkamisest hoiduda.
15.Rohkem said hakata majandustegevust piirama alates 25.09.2020 kehtima hakanud öise alkoholimüügi piirang ja alates 16.11.2020 kehtima hakanud öise kohapealse toitlustusteenuse osutamise piirang. Samas ei piiranud need teenuse osutamist päevasel ja õhtusel ajal, seega jäi oluline osa toitlustusettevõtte tegevusajast piiramata. 10+2 reegel ja maski kandmise kohustus tõenäoliselt olulisi piiranguid majandustegevusele ja käibele kaasa ei toonud. Toitlustusteenuse osutamisega oli võimalik jätkata. Kuigi räägiti viiruse laiemast levikust ja seda eriti Harjumaal, ei peetud veel vajalikuks intensiivsemaid piiranguid kohaldada. Ka 05.12.2020 kehtestatud piirang ei toonud veel kaasa tegevuse lõpetamise vajadust. Õhtuse kohapealse toitlustusteenuse osutamise piirang sai piirata äriühingu majandustegevust juba olulisemalt ning vähendas tõenäoliselt klientide arvu ja käivet, kuid teenuse osutamine oli jätkuvalt võimalik. Lubatud oli ka toidu kaasaost. Kohapealse toitlustusteenuse osutamine muutus võimatuks alates 28.12.2020. Selleks ajaks oli aga Terav Pipar OÜ teenuse osutamise juba lõpetanud, sest rendileandja oli temaga sõlmitud rendilepingu 17.12.2020 üles öelnud. Kuigi äriühingul olnuks võimalus otsida uued ruumid, osutus tõenäoliselt takistuseks rahaliste vahendite puudus, mis oli toonud kaasa senise rendilepingu lõppemise. 28.12.2020 kehtima hakanud piiranguid arvestades ei olnud uute ruumide otsimisega ka kiire. Töölepingud lõpetati (01.01.2021) kohe pärast tegevuspiirangute kehtima hakkamist (28.12.2020). Terav Pipar OÜ esitas pankrotiavalduse 13.01.2021, s.o enne piirangute leevenemist (18.01.2021).
16.Kohus leiab, et kuigi 2020. a sügisel hakati Covid-viiruse leviku tõttu kehtestama mõningaid tegevus- ja liikumispiiranguid, ei olnud need piirangud enne 2020. a detsembri lõppu sellised, mis muutnuks toitlustusteenuse osutamise võimatuks aj toonuks vältimatult kaasa majandustegevuse lõpetamise. Seejuures oli ka pärast 2020. a detsembri lõppu võimalik veel toitlustustegevusega jätkata, müües toitu kaasa. Keelatud oli vaid kohapealse toitlustusteenuse osutamine. Sel põhjusel ei nõustu kohus vastustaja etteheidetega, nagu pidanuks Terav Pipar OÜ juba novembris 2020 aru saama, et kehtestatud Covid-piirangud ei võimalda majandustegevusega mõistlikult tegeleda ja uute töötajate palkamine ei ole sel põhjusel otstarbekas.
17.Vastustaja leidis, et Terav Pipar OÜ sissetulekud ei olnud sellised, mis võimaldanuks kaebajaid tööle võtta, seda enam nendega kokku lepitud töötasu eest.
18.Vastustaja lisas vastusele Terav Pipar OÜ läbimüügi aruande8 perioodi jaanuar-november 2020 kohta. Vastustaja leidis, et see aruanne ei ole usaldusväärne, sest sellest nähtuva käibe korral pidanuks äriühing registreerima end käibemaksukohustuslasena, kuid ta ei teinud seda. Andmata hinnangut käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse osas, nõustub kohus vastustajaga, et esitatud läbimüügi aruanne ei ole usaldusväärne dokument. See ei saa kajastada
Vastustaja esitatud lisa 5.
9(14)
3-21-1936
Terav Pipar OÜ läbimüüki, sest Terav Pipar OÜ registreeriti äriregistris alles 17.07.2020, seega ei saanud tal olla läbimüüki juba jaanuarist 2020. Tegemist on kas võltsitud dokumendiga või kellegi teise kohta käiva aruandega. Kohus jätab selle tõendi asja lahendamisel tähelepanuta.
19.Vastustaja esitas Terav Pipar OÜ arvelduskonto väljavõtte9 AS-is LHV Pank, millelt nähtuvad sissetulekud ja väljaminekud perioodil 26.07.2020–05.01.2021. Kogu sissetulek sel perioodil oli 103 418,72 eurot ja kogu väljaminek samal perioodil oli samas summas. Arvestades, et Terav Pipar OÜ tegutses kokku 5 kuud (2020. a juuli keskpaigast kuni detsembri keskpaigani), siis on ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 20 683,74 eurot. Arvestades kaebajate töölepingutest nähtuvaid netokuutasusid, nende pinnalt arvutatud brutokuutasusid ja tööandjale kaasnevaid tööjõukulusid10, on selge, et äriühingu sissetulekud ei olnud piisavad kaebajate palkamiseks, veel vähem töölepingust nähtuvate töötasudega. Töötaja X X X X X X X Kokku
Juba ainuüksi tööjõukulud ületasid tööandja sissetulekud. Lisaks sellele pidanuks äriühing kandma kulusid ka ruumide rendile, kommunaalkuludele, elektrile, internetile, telefonile, toorainete sisseostmisele jms.
20.Vastustaja esitas kohtule Terav Pipar OÜ 2020. a detsembri sularaha tehingute väljavõtte11. Võrreldes seda väljavõtet Terav Pipar OÜ kontoväljavõttega, esinevad nende vahel mõned erinevused. Nt on sularaha tehingute väljavõtte kohaselt 03.12.2020 makstud pangakontole 552,5 eurot, 04.12.2020 makstud 319 eurot, 06.12.2020 makstud 1265 eurot, 07.12.2020 makstud 634,5 eurot, 10.12.2020 makstud 888,8 eurot ja 16.12.2020 võetud pangakontolt 250 eurot. Pangakonto väljavõttelt nähtub seevastu, et 03.12.2020 on makstud pangakontole 362,5 eurot, 04.12.2020 makstud 219 eurot, 06.12.2020 makstud 11,5 eurot, 07.12.2020 makstud 1888 eurot, 10.12.2020 makstud 168,8 eurot ja 16.12.2020 ei ole pangakontolt sularaha välja võetud. Nende väljavõtete erinevus pangakontole sularaha sissemakse osas erineb ligi 1000 euro võrra. Seega ei ole ka sularaha tehingute väljavõte usaldusväärne tõend. Lisaks ei tõenda ka see, et äriühingul oleks olnud piisavalt sissetulekuid, et kaebajaid nendele ettenähtud töötasu arvestades tööle võtta.
21.Seda, kas äriühing arveldas sularahas ka teistel tegevuskuudel ja millistes summades, ei ole praeguses asjas teada, sest selle kohta ei ole vastustajale ega kohtule mingeid tõendeid esitatud. Tõendamata on kaebajate väide, et rendileandja piiras pärast rendilepingu lõppemist äriühingu juurdepääsu ruumides olevatele dokumentidele ja seetõttu ei olnud tööandjal ega kaebajatel võimalik vastustajale täiendavaid tõendeid esitada. Vastustaja tõi kohtule esitatud vastuses välja, et rendileandja selgituste kohaselt ei ole ta Terav Pipar OÜ juurdepääsu ruumides olevatele dokumentidele ega isiklikele asjadele piiranud. Lisaks selgitas rendileandja
Vastustaja esitatud lisa 2. Brutopalga ja tööandja kulude arvutamisel on abiks https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator.
Vastustaja esitatud lisa 3.
10(14)
3-21-1936
vastustajale, et Terav Pipar OÜ-l olid juba pikemaajaliselt probleemid rendi maksmisega. Olukorras, kus äriühing ei suuda ruumide eest renti tasuda, ei ole usutav, et ta võtaks endale sellisel hulgal uusi töötajaid ja selliste töötasudega.
22.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajate töölepingujärgsed palgad olid keskmisest oluliselt kõrgemad. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk kõigi tegevusalade lõikes 2020. a III kvartalis 1598 eurot ja 2020. a IV kvartalis 1677 eurot12. Seejuures oli keskmine brutokuupalk toidu ja joogi serveerimise valdkonnas 2020. a III kvartalis 971 eurot ja 2020. a IV kvartalis 952 eurot13. Keskmine brutopalk muu teeninduse valdkonnas oli 2020. a III kvartalis 922 eurot ja 2020. a IV kvartalis 846 eurot14. Ei ole eluliselt usutav, et majanduslikest kaalutlustest ja kasumilootusest lähtuv ettevõtja, kel on juba rahalised probleemid ruumide rendi tasumisel, palkab uued töötajad keskmisest oluliselt kõrgema palgaga. Usutav oleks olnud, kui ettevõtja oleks püüdnud oma senise tegevusega sissetulekuid suurendada ja võlga vähendada või alustanuks esialgu väiksemas mahus, vähema arvu töötajate ja/või väiksemate palkadega. Viide varem samades ruumides tegutsenud restorani käibele ei ole asjakohane. Esiteks tegutses viidatud ettevõtja teises majanduslikus keskkonnas, kus puudusid igasugused Covidist tulenevad piirangud ning sellest põhjustatud võimalikud tulu- ja käibelangused. Teiseks ei saa majanduslikult mõtlev ettevõtja tegutseda suuremas mahus ja ulatuses, kui tema olemasolevad finantsid võimaldavad. Suurema käibe saavutamine eeldab ka suuremaid väljaminekuid (nt toorainete sisseost, reklaamikulud jms). Suurema hulga kõrgepalgaliste töötajate palkamine ei taga koheselt suuremat käivet ja sissetulekut, vaid toob kaasa suuremad kulud ja suuremad võimalikud majanduslikud raskused. Seda eriti olukorras, kus kehtisid mõningased Covid-piirangud.
23.Kuigi tõendamata on kaebajate väide, et Terav Pipar OÜ kasutas enne kaebajate palkamist renditööjõudu, ei ole siiski selgitatud, miks äriühing otsustas renditööjõu asemel töötajad palgata ning kuidas senise renditööjõu asemel töötajate palkamine pidi hakkama varasemast enam ettevõtja käivet ja tulusid kasvatama. Eeldatavasti tõi see talle kaasa täiendavaid kulusid (puhkusetasud, koondamiskulud, koolituskulud, töötasu maksmine tööseisaku ajal). Juba majanduslikes raskustes olev ettevõtja ei võta usutavasti enda kanda selliseid täiendavaid kulutusi.
24.Põhjendatud ei ole kaebajate selgitused, et kõrgemat töötasu õigustasid täiendavalt peale pandud tööülesandeid. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kõrgemas töötasus lepiti kokku põhjusel, et töötajal tuli täita täiendavaid tööülesandeid, siis tulnuks need täiendavad tööülesanded ka töölepingusse kirja panna. Kohtule esitatud töölepingud ei kinnita, et kaebajatelt nõuti mingite täiendavate tööülesannete täitmist. Tegemist on üsna nappide ja vaid põhitööülesandeid kajastavate töölepingutega.
25.Tõendamata on ka kaebajate väide, et Terav Pipar OÜ maksejõuetuse põhjuseks olid Covid-piirangud. Terav Pipar OÜ jäi ruumidest ilma ja lõpetas majandustegevuse juba 2020. a detsembri keskel, kui ei kehtinud veel kohapealse teenindamise piirangut. Rendileandja selgituse kohaselt olid Terav Pipar OÜ-l pikemaajaliselt probleemid rendi tasumisega. Seega põhjustas äriühingu tegevuse lõpetamise äriühingu enda ebaefektiivne ettevõtlus, mitte riiklikult seatud takistused. Rendileandja selgitustest järeldub samuti, et äriühingul ei tekkinud majanduslikud probleemid alles selle poole kuu jooksul, mil töötajad Terav Pipar OÜ juures töötasid. Sellised probleemid pidi esinema juba varem. Ei ole eluliselt usutav, et ettevõtja ei suuda oma tegevust ja rahalisi vahendeid pool kuud ette planeerida ning palkab majanduslikele raskustele vaatamata keskmisest olulise kõrgema töötasuga seitse töötajat, kes saavad seejärel
Kohtu poolt juurde võetud dokument „Keskmine brutopalk kõik tegevusalad“. Kohtu poolt juurde võetud dokument „Keskmine brutopalk toidu ja joogi serveerimine“.
Kohtu poolt juurde võetud dokument „Keskmine brutopalk muu teenindus“.
11(14)
3-21-1936
töötada vaid pool kuud (X 1,5 kuud ja X 8 päeva). Järelikult on põhjendatud vastustaja järeldus, et töötajate palkamine Terav Pipar OÜ poolt ei ole sellises olukorras eluliselt usutav. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et töölepingud olid näilikud. Kaebajad kasutasid ära äriühingu makseraskusi ja sõlmisid töölepingud, jätmaks mulje, nagu oleks neil olnud äriühinguga tegelik töösuhe ja neil jäi äriühingu maksejõuetuse tõttu töötasu saamata, mis annaks neil õiguse taotleda vastustajalt hüvitist. Seejuures püütakse jätta mulje, et nagu oleks äriühingu maksejõuetuse põhjuseks riiklikult kehtestatud Covid-piiranguid. See peaks juhtima tähelepanu kõrvale asjaolult, et äriühing oli juba väidetavate töölepingute sõlmimise ajal majanduslikult raskes olukorras ja poleks olnud tegelikult võimeline töötajaid (eriti selliste palkadega) tööle võtma. Selline tegevus viitab hüvitisepettusele.
26.Kohtu hinnangul on veelgi vähem usutavam X palkamine arendusjuhi kohale. Olukorras, kus ettevõttel on juba majanduslikud raskused, ei ole eluliselt usutav, et ettevõtja palkab endale sedavõrd kõrgepalgalise arendusjuhi, kelle ülesandeid sai täita ka äriühingu juhatuse liige ise (kelleks oli samuti X). See näitab vaid seda, et äriühingu juhatuse liige X oli teadlik ettevõtte majanduslikest probleemidest ja võimalikust tulevasest pankrotist ning soovis ka ise äriühingu maksejõuetust ära kasutades saada osa vastustaja makstavatest hüvitistest, mida juhatuse liikmetele ei maksta (TKindlS § 3 lg 2 p 3). X töölepingu ebausaldusväärsust näitab ka see, et tegemist on sisuliselt samasuguse töölepinguga, nagu teiste kaebajatega sõlmitud töölepingud, arvestamata arendusjuhi töö eripära. Kaebajate esitatud selgitustest nähtuvalt pidi olema tegemist isikuga, kes tegeleb restoranile reklaami tegemisega, klientide kohale meelitamisega, restorani käibe suurendamisele suunatud tegevustega. Erinevalt restoranis klientide teenindamisega tegelevatest töötajatest (kokk, ettekandja, restorani juht), ei eelda arendusjuhi töökoht restoranis kohapeal viibimist ajal, mil teenindatakse kliente. Ta ei pea töötama vahetustega, õhtusel ega öisel ajal (töölepingu p 2.6). Tema ülesandeks ei ole restorani kõrgetasemeline teenindamine (töölepingu p 2.2). Tema tegevus on suunatud ettevõttele, mitte klientidele teenuse osutamisele. Sellised vead töölepingu vormistamisel näitavad, et tegemist ei ole reaalse töölepinguga, vaid formaalse dokumendiga, mida vastustajale esitada.
27.Kohus nõustub vastustajaga, et X töösuhte seab kahtluse alla ka see, et Terav Pipar OÜ 13.01.2021 pankrotiavalduses ei ole teiste töötajate/võlausaldajate hulgas X ega tema saamata jäänud tasu nõuet välja toodud. Asjakohatu on selgitus, et X lähtus pankrotiavalduse esitamisel eelkõige töötajate huvidest. Kui X oli samal ajal ka töötaja, pidanuks tema nõue olema pankrotiavalduses samuti välja toodud. X pidanuks suutma eristada oma ülesandeid ühelt poolt töötajana ja teiselt poolt juhatuse liikmena. Hiljem esitatud nõue seab kahtluse alla, kas see nõue oli ka tegelikult olemas või hiljem juurde tekitatud. Samuti tuleb tähele panna, et erinevalt teistest kaebajatest, kellega lõpetati töölepingud 01.01.2021 seisuga (mida seostati tõenäoliselt 28.12.2020 Harjumaal kehtestatud tegevuspiiranguga), kehtis arendusjuhi tööleping kuni 15.01.2021. Selleks ajaks oli restorani tegevus juba kuu aega peatunud (17.12.2020), teised töötajad olid koondatud, äriühing oli muutunud maksejõuetuks ja esitatud maakohtule pankrotiavaldus (13.01.2021). Ometi peeti vajalikuks veel arendusjuhti palgal hoida. See näitab kohtu hinnangul, kuidas X püüdis endale võimalikult suurema hüvitise kindlustada (oskamata tõenäoliselt arvestada TKindlS § 20 lg-tes 3-5 sätestatud hüvitiste piirmääradega).
28.Vastustaja selgitas juba haldusmenetluses tööandja esindajale15, et töötajate palkamine ja töölepingud ei ole usaldusväärsed. Samuti saadeti kaebajate esindajale tutvumiseks haldusakti projekt16. Seega oli võimalik esitada vastustajale haldusmenetluses täiendavaid tõendeid ja selgitusi, mis töötamist tõendanuks ja töölepingute usaldusväärsust kinnitanuks. Selliseid usaldusväärseid tõendeid ja selgitusi ei ole esitatud ka kohtumenetluses. Põhjendamatu on
Vastustaja esitatud dokumendid „FW Terav Pipar OÜ“ ja „RE Avaldus“. Vastustaja esitatud lisad 6 ja 6-1.
12(14)
3-21-1936
nõuda, et vastustaja peaks hüvitise määramiseks esitatud avalduse rahuldamata jätmiseks tõendama ära negatiivse asjaolu esinemise ehk isiku mittetöötamise fakti (nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2012 otsus asjas nr 3-11-3066, p 15).
29.Kohtu hinnangul näitab töösuhete näilikkust ja taotletavate summade põhjendamatust ka see, et taotletavad summad ei ole kontrollitavad. Kui tegemist oleks tegelikest töösuhetest tulenevate saamata jäänud tasudega, oleks kaebajad paremini kursis, mis summad neil on jäänud tööandjalt saamata. Samuti oleks tööandja tööjõukulude arvestus korrektsem. Kaebusele lisatud fail nimetusega „Terav Pipar arvestus“ kajastab Terav Pipar OÜ töötajate palku, koondamishüvitisi, saamata jäänud puhkusepäevade hüvitisi ja maksuarvestust. Seda tabelit ei esitatud juba haldusmenetluses vastustajale, vaid alles kohtule. Selles toodud saamata jäänud tasud erinevad kaebuses välja toodud saamata jäänud tasudest.
Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on kaebuses välja toodud summad saadud.
30.Seejuures ei ole ka palgaarvestuse tabelis toodud andmed korrektsed. Kohus avastas selles mitmeid vigu. Seega ei ole esitatud tabel usaldusväärne tõend.
31.X saamata jäänud brutopalgaks on märgitud 3241,70 eurot (töölepingujärgne netopalk oli 2500 eurot). Selline brutopalk oleks korrektne juhul, kui X oleks töötanud terve kalendrikuu. Tegelikult asus ta tööle 10.12.2020 (töölepinguaja pikkuseks oli 22 kalendripäeva), nagu nähtub kaebusele lisatud töölepingust ja ka palgaarvestuse tabelist, järelikult peaks tema saamata jäänud palk olema selle võrra väiksem (kohtu arvutuste kohaselt 2300,56 eurot (3241,7 × 22 ÷ 31)). X ja X saamata jäänud brutopalgaks on märgitud 1945,02 eurot. Kuna nende töölepingu järgne netopalk oli 1800 eurot, peaks nende saamata jäänud brutopalgaks olema 2334,02 eurot. X saamata jäänud brutopalgaks on märgitud 1296,68 eurot. Kuna tema töölepingu järgne netopalk oli 1000 eurot, peaks tema saamata jäänud brutopalk olema kohtu arvutuste kohaselt 1167,01 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, arvestusi ega selgitusi, mis selliseid erisusi põhjendaks. Arvestades veel asjaoluga, et restoran lõpetas tegevuse 17.12.2020, st töötajad said tegelikult töötada vaid pool kuud (X 8 päeva), siis ei saa kõrgeid töötasusid põhjendada ka ületunnitööga või pühadega. Kui tegemist on vigadega, muutuvad ebaõigeteks ka muud arvutused ja kokkuvõttes kaebajate poolt taotletavate hüvitiste suurused.
32.Töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 1 järgi maksab tööandja töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus viitas eespool X, X ja X brutopalkade erinevusele lepingujärgsega võrreldes, seega on ebaõiged ka nende kaebajate kohta märgitud koondamishüvitised. X töölepingu järgi oli tema netopalgaks 3000 eurot, seega on tema brutopalgaks 3890,04 eurot. Järelikult peaks ka koondamishüvitis olema 3890,04 eurot, kuid tabeli järgi on see hoopis 5835,06 eurot, s.o 1,5 kuu brutopalk. See, et X töötas tabeli järgi äriühingus 1,5 kuud, ei anna talle õigust koondamishüvitisele 1,5 13(14)
3-21-1936
brutopalga ulatuses, sest TLS § 100 lg 1 järgi on töötajale koondamishüvitisena ette nähtud 1 kuu keskmine palk. Tema töölepingus ei ole kokku lepitud suuremas koondamishüvitises.
33.Samuti on ebaõiged kasutamata jäänud puhkusepäevade hüvitiste arvestused. Tabelis on puhkusepäevade hüvitiste arvutamisel kasutatud vale loogikat. Puhkusepäevade hüvitise arvutamiseks on kasutatud keskmist tööpäevatasu. TLS § 70 lg 1 ja § 29 lg 8 kohaselt tuleb puhkusetasu arvutada Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 91) järgi, täpsemalt määruse nr 91 § 4 lg 1 järgi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2020 otsus asjas nr 2-18-8896, p 12.1). Puhkusetasu maksmiseks tuleb määruse nr 91 § 4 lg 1 järgi välja arvutada töötaja keskmine kalendripäevatasu (mitte keskmine tööpäevatasu). Selleks liidetakse määruse nr 91 § 4 lg 3 ja § 2 lg 2 järgi arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu jooksul töötaja teenitud sissenõutavaks muutunud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga, kusjuures määruse nr 91 § 4 lg 2 järgi ei arvata kalendripäevade hulka rahvus- ega riigipühi. Viimaks korrutatakse määruse nr 91 § 4 lg 5 järgi keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga. Kohtu arvutuste kohaselt saaksid kaebajate puhkusehüvitised olla järgmised:
Kaebajate tabelis Keskmine toodud Kalendri- kalendri- Puhkuse- puhkusepäevad päeva tasu hüvitis hüvitis
111,78 523,08 720,89
83,36 198,23 264,52
121,08 204,35 260,88
83,36 198,23 220,44
83,36 198,23 220,44
41,68 99,12 146,96
135,70 480,37 655,75
34.Arvestades sedavõrd paljusid ebaselgusi ja ebatäpsusi töötasude ja hüvitiste arvutamisel, ei saa kaebajate esitatud tabelit ega nõudeavaldusi pidada usaldusväärseteks ega tõendatuteks.
35.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajate nõudeõigus tööandja maksejõuetuse hüvitisele ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Töölepingud olid näilikud ega õigusta hüvitise maksmist. Sel põhjusel on vastustaja 22.07.2021 otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
36.Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, jäävad menetluskulud kaebajate kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ega ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.