A. I. hagi OÜ Ökopesa vastu saamata jäänud töötasu ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A. I, isikukood XXX Hageja lepinguline esindaja: M. P, e-post XXX Kostja: OÜ Ökopesa, registrikood 11375499 Kostja lepinguline esindaja: R. M, e-post XXX
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 19.05.2020, 29.09.2021
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu osaline hagist loobumine ning lõpetada menetlus 15,06 euro nõudes märtsi 2013 töötasu osas.
2.Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Määrata kostja menetluskulude suuruseks 12 731,30 eurot (sh käibemaks 2121,88 eurot) ja mõista see summa hagejalt kostja kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni menetluskulude tasumiseni.
Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja A. I. asus OÜ-s Ökopesa tööle XX.XX.XXXX metsatöölisena. Pooled sõlmisid töölepingu nr XXX, mille kohaselt oli tööülesannete täitmise kohaks Eesti Vabariik (lepingu punkt 2.7), tööaja kestvus 40 tundi nädalas (lepingu punkt 3.1.) ning töötasu arvestati nii ajatöö kui ka tükitöö alusel (punkt 4.1.). Tegelikult töötas hageja XXX, v.a alates XX.XX.XXXX kuni töölepingu lõppemiseni 07.09.2015. a. Hageja oli ajutiselt XXX lähetatud töötaja vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 96/71/EÜ, sest kostja lähetas hageja XXX oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud kostja ja XXX tegutseva lepinguosalise vahel, kellele teenused olid mõeldud. Ka see, et kostja maksis hagejale päevarahasid, viitab töölähetusele.
2.Kostja ei ole hagejale tasunud töötasu nõuetekohaselt. Hagejal on osaliselt saamata töötasu 2012. aasta detsembrist kuni 2015. aasta septembrini. Et hageja töötas XXX, tuleb talle tagada XXX kohalik töötasu alammäär, s.o konkreetse sektori kollektiivlepingus sätestatu. Vaidlust selles, et hageja töötas valdavalt XXX, olla ei saa. Ka töövaidluskomisjonis on kostja ise avaldanud, et töötaja töötas põhiliselt XXXtööobjektidel. Samuti on Tartu Ringkonnakohus antud asjas 18.10.2017. a tehtud lahendis rahuldanud hageja nõude hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses väljamõistmiseks ning lähtunud XXX töötasust. Riigikohus on sellise arvestusega nõustunud. Hageja nõude arvestus on lähtuvalt kostja täpsustusest 2013. aasta märtsikuu tööpäevade kohta järgmine: Kuu
Töötundide arv
Detsember 2012 Jaanuar 2013 Veebruar 2013 Märts 2013 Aprill 2013 Mai 2013 Juuni 2013 Juuli 2013 August 2013 September 2013 Oktoober 2013
November 2013 Detsember 2013 Jaanuar 2014 Veebruar 2014 Märts 2014 Aprill 2014 Mai 2014 Juuni 2014 Juuli 2014 August 2014 September 2014 Oktoober 2014 November 2014 Detsember 2014 Jaanuar 2015 Veebruar 2015 Märts 2015 Aprill 2015 Mai 2015 Juuni 2015 Juuli 2015 August 2015
Päevarahasid on hagejale makstud kokku 10 132 eurot. XXX lähetatud töötajate seaduse § 3 kohaselt loetakse töölähetuses olemisega seotud hüvitised, mis ei puuduta töölähetuse tegelikke kulutusi, töötajale makstava töötasu osaks. Selle all saab mõista ka lähetustasusid ja päevarahasid. Hagejal ei ole kahjuks võimalik tõendada töölähetuse tegelikke kulusid ning seetõttu arvestab hageja enda saadud töötasu hulka kogu lähetuskulude summa. Seega on hageja põhinõude suuruseks 20 099,98 eurot (30 231,98 – 10 132). Hageja on arvutused teinud lähtuvalt tööpäevade arvust. Kostja tasutud päevarahade suurusest nähtub üheselt, et hageja on olnud tööl kogu arvestuse aluseks oleva kuu. Hageja viited palgata puhkusele on tõendamata. Kui kostjal on vastuväiteid tööpäevade arvestusele, tuleb tal konkreetselt välja tuua, millised päevad peaks olema arvestatud teistmoodi ja millised päevad ei ole tööpäevad XXX. Ringkonnakohus on selgitanud, et lähetatud töötaja puhul ei ole võimalik arvestada erinevaid tunnitasusid ja ka Eestis töötatud aja eest tuleb asuda XXX metsatöötajate kollektiivlepingu järgi. Viited maksupettusele on asjakohatud, maksude kinnipidamise ja tasumise kohustus on kostjal.
3.Hageja on arvestanud ka viivist alates töölepingu lõppemisest XX.XX.XXXX, mil kostja kohustuseks oli hagejale välja maksta lõpparve, s.t. kõik saadaolevad summad. Viivise arvestus on järgmine: nõudesumma 20 099,98 eurot, viivis aastas 8%. Viivis päevas on 4,41 eurot.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 20 099,98 eurot ja viivis seaduses sätestatud määras tasumata põhivõlalt alates 07.09.2015. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 20 099,98 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivisenõue 29.09.2021. a seisuga on 9745,02 eurot.
Kostja vastuväited
5.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Ka pärast hagi tervikteksti esitamist ei ole hagi üheselt arusaadav, puuduvad nõuet tõendavad dokumendid.
6.Hageja on esitanud valeväiteid enda töötatud päevade ja töötamise koha kohta. Nt 2013. aastal töötas hageja Eestis, mistõttu pole põhjendatud nõuda tasu XXX keskmise töötasu arvestuse alusel. Hageja esitatud tabelid on kontrollimatud ja põhinevad vaid hageja enda arvamusel. Töötasu väljamaksmine on olnud just selline, nagu oli seetõttu, et töötasust on kokkuleppel hagejaga maha arvestatud ka tööandja poolt töötajale antud laen. Kostja ei pea põhjendatuks asuda esitama täiendavaid tõendeid olukorras, kus hageja tegeleb teadlikult kohtu eksitamise ja maksupettusega.
7.Hageja esitatud tõenditest ei saa järeldada, mis põhjusel on hageja XXX käinud, samuti ei saa teha järeldust, et hageja oleks olnud XXX öötav lähetatud töötaja. Hageja ei ole välja toonud, millal ta konkreetselt XXX töötas ja millal Eestis. Nt nõuab hageja töötasu ka päevade eest, mil tema pangakonto väljavõttest nähtuvalt on ta ostude eest tasunud XXX. Hageja ei ole esile toonud, milliseid tööülesandeid ta täitis, millised olid töövahendid, kus töid teostas. Hageja käis XXX küll, aga oli töölähetuses, mitte ei olnud lähetatud töötaja. Ta käis XXX vaid aegajalt abis. Töölepingus oli kokku lepitud, et töö asukoht on Eesti ja kohalduv õigus oli Eesti õigus. Muud ei ole hageja tõendanud. Kui hageja ei ole esitanud enda XXX isikukoodi, tulumaksukaarti ja elamisõiguse luba, kuid väidab, et töötas pidevalt XXX, siis on ta rikkunud XXX seadusi ja viibis riigis ebaseaduslikult. Seega poleks tal ka õigust nõuda tasu. Kui kohus jaatab hagejale töötasu maksmist, jaatab kohus ka hageja ebaseaduslikku töötamist XXX.
8.Hageja on kinnitanud, et on kostjalt saanud päevarahasid ja arvestanud selle enda saamata jäänud töötasu hulka. Selline käsitlus ei ole õige. Päevaraha maksmise osas on seadusandja näinud ette osalise maksuvabastuse ja maksuvaba piirmäära. Kui hageja arvestab päevarahad enda töötasuks, ei ole ta töötasult tasunud ettenähtud makse ja tegemist on maksupettusega. Samuti viitab eeltoodu sellele, et pooltevahelisele töösuhtele kohaldub Eesti õigus ja hagejat on XXX saadetud üksnes lühiajalisse töölähetusse. Hageja põhitöökoht on olnud Eestis.
9.Hageja viivisenõue on põhjendamatu, sest hagejal ei ole nõuet kostja vastu. Ka ei ole hageja välja toonud viivisearvestust. Kui kohus peaks jaatama hageja viivisenõuet, palub kostja vähendada viivist nulli euroni, kuna viiviste väljamõistmine oleks menetluse kulgu arvestades (menetluse venimine, nõuete konkretiseerimatus) kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. I
Läbivaadatava nõude ulatus
12.Arvestades asjaoluga, et Tartu Maakohtu 05.02.2016 määrusega võeti menetlusse üksnes hageja poolt töövaidluskomisjonis esitatud nõuded, samas on hageja esitanud menetluse vältel uusi nõudeid, andis kohus 26.04.2021 määrusega hagejale tähtaja esitada kohtule hagiavalduse terviktekst. Hageja esitas tervikteksti 10.05.2021. Kohus võttis 20.05.2021 määrusega hageja poolt pärast 05.02.2016 esitatud uued haginõuded menetlusse ning vaatab kõik esitatud nõuded läbi käesolevas tsiviilasjas.
13.Kohus tugineb uute nõuete läbivaatamisel Riigikohtu praktikale. Riigikohus on selgitanud, et kohtus töövaidluskomisjonis arutusel olnud vaidluse läbivaatamisel võib hagi muuta mitteolulises osa viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes. Ka on Riigikohus leidnud, et kohus saab lahendada ka selliseid hageja nõudeid, mida töövaidluskomisjon ei menetlenud, sh selliseid nõudeid, mis on käsitatavad hagi aluse ja eseme muutmisena TsMS § 376 lg 1 mõttes ning uusi nõudeid. Kõik hageja esitatud uued asjaolud ja nõuded on käsitatavad iseseisva hagiavaldusena. Juhul kui uued nõuded tulenevad töösuhtest, ei saa maakohus keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel nende menetlusse võtmisest (3-2-1-48-08, p 13-15). Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et sellest tõlgendusest tuleb juhinduda ka TvLS § 58 lg 3 kohaldamisel (19.10.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-8896, p 9).
14.Arvestades eelnevaga leidis kohus, et A. I. nõuded, mida ta ei olnud esitanud töövaidluskomisjonis, tuleb võtta iseseisva hagiavaldusena menetlusse. Kohus leidis, et TsMS § 371 sätestatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ei esine. Tartu Ringkonnakohus on 18.10.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-317 selgitanud, et asjaolu, et töötaja loobus töövaidluskomisjonis osaliselt nõudest tulenevalt ITVS § 4 lg 11 sätestatust (01.12.2015 TVK-le esitatud avaldus), ei võta töötajalt õigust ega võimalust esitada 10 000 eurot ületavas ulatuses nõudeid saamata jäänud töötasu osas hagimenetluses maakohtule. Samuti ei too viidatud avaldus kaasa TsMS § 432 sätestatud tagajärgi (ringkonnakohtu otsuse p 27).
15.Arvestades Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2017 otsusega samas tsiviilasjas ning 20.05.2021 hagi menetlusse võtmise määrusega vaatab kohus hageja nõuded läbi saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks vastavalt 10.05.2021 hagi terviktekstis esitatud nõuetele, arvestades hagist osalist loobumist. Läbi vaadatakse hageja nõue detsember 2012-august 2015 osas.
16.19.08.2021 menetlusdokumendis vähendas hageja märtsi 2013 töötasu nõuet 15,96 eurot võrra. 29.09.2021 kohtuistungil avaldas hageja, et loobub nõudest 15,06 euro ulatuses. Kostja vaidles nõudest osalisele loobumisele vastu.
17.Riigikohus on selgitanud, et haginõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi küll hagi muutmiseks, kuid sellest tuleneb vaid see, et vähendamisele ei kehti TsMS § 376 lg 1 järgsed piirangud hagi muutmiseks, eelkõige, et muutmiseks on vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus lõpetada.
18.Kuivõrd hageja on nõudest 15,06 euro ulatuses loobunud, võtab kohus loobumise vastu ning lõpetab selle summa ulatuses TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. II
Hagi lahendamine
19.Asjas ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli XX.XX.XXXX sõlmitud tööleping nr XXX (I kd, tl 107-108), mille kohaselt töötaja asus tööle XX.X.XXXX metsatöölise ametikohale. Tulenevalt töölepingu p 2.7 on tööülesannete täitmise asukohaks OÜ Ökopesa objektid Eesti Vabariigi piires. P 3.1 kohaselt asub töötaja tööle täisajaga, tööaja kestusega 40 tundi nädalas. P 3.3 kohaselt on töö seotud lähetuste, väljasõitude ja komandeeringutega. Töö objektid asuvad Eesti Vabariigis. Tulenevalt p 4.1 maksab tööandja töötajale töötasu tükitöö alusel, mille aluseks on ühikhinnad, mis on vastavuses käskudega. P. 4.2 kohaselt kohustub tööandja maksma töötajale palka üks kord kuus, hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks töötaja pangaarvele. Pooled leppisid ka kokku, et nii töölepingust tulenevad kui lepinguga reguleerimata küsimused lahendatakse Eesti õiguse järgi (p 9.1 ja 9.3). Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust ka selles, et tööleping on lõppenud 07.09.2015.
20.Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal on saamata jäänud töötasu nõue kostja vastu, sh asjaolus, kas hageja töötas peamiselt XXX või Eestis, samuti kas XXX töötatud aja puhul on tegemist töölähetusega või tuleks hageja suhtes kohaldada lähetatud töötaja regulatsiooni.
21.Tartu Ringkonnakohus selgitas 18.10.2017 otsuses, et asjas on piisavalt põhistatud, et vähemalt osaliselt töötas hageja kostja ülesandel XXX. Maakohtul tuleb välja selgitada, kas hageja oli XXX töötamise perioodil töölähetustes TLS § 21 tähenduses, või oli tegemist ajutiselt XXX lähetatud töötaja staatusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 96/71 töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega. Ka tuleb kohtul välja selgitada, millises riigis, s.o kas Eestis või XXX tegi hageja harilikult oma lepingujärgset tööd, sh kindlaks teha, millises riigis asub koht, kus töötaja täitis tööülesandeid, sai juhiseid ja korraldas oma tööd, samuti, kus asusid töövahendid.
22.Kohus on pooltele korduvalt selgitanud tõendamiskoormist, sh on kohus selgitanud hagejale XXX töötamise kohta täiendavate tõendite esitamise vajadust 20.02.2019 kohtu kirjas, samuti 19.05.2020 eelistungil.
23.Kohus märgib, et 26.04.2021 määruses kohustas ta hagejat esitama hagiavalduse tekst ja nõue tervikuna, et nii kohtul kui kostjal oleks võimalik aru saada, mida ja millisel alusel konkreetselt nõutakse. Kohus selgitas määruses ka, et terviktekstis tuleb ära näidata nõudesumma iga kuu kohta eraldi koos arvestuskäiguga ning viidetega tõenditele. Kohus lähtub töötaja nõude ja tõendite osas 10.05.2021 hagi terviktekstis avaldatust.
24.Töötaja väitel töötas ta kogu aja XXX, välja arvatud töö Eestis alates 01.07.2015 kuni töölepingu lõppemiseni 07.09.2015. Hageja oli valdavas enamuses kostja juures töötatud ajast ajutiselt XXX lähetatud töötaja vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 96/71EÜ. Hageja väidab ka, et kostja lähetas hageja XXX oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud kostja ja XXX tegutseva lepinguosalise vahel, kellele teenused on mõeldud. Kostja on maksnud hagejale päevarahasid, mis viitab sellele, et töötaja viibis töölähetustes. Tõendina viitab hageja oma pangakonto väljavõttele (TVK toimik tl 141-164).
25.Kostja avaldas TVK menetluses, et töötaja töötas põhiliselt XXX tööobjektidel töölähetuses. Hilisemas menetluses asus kostja seisukohale, et töö tegemise kohaks oli põhiliselt Eesti.
26.Olukorras, kus on vaidlus peamise töötamise koha üle, tuleb kohtul võtta seisukoht tõendamiskoormise osas. Kohus ongi seda teinud ja kohustanud hagejat esitama vastavaid tõendeid. Nähtuvalt hagi terviktekstist (vt II kd, tl 106 pöördel), on põhiliseks tõendiks, millele hageja tugineb, koos hagiga 13.02.2016 kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõte. Samuti tugineb hageja pangakonto väljavõtte alusel koostatud koonditele kirjaliku seletusena. Hageja on taotlenud hagi terviktekstis enda vande all ülekuulamist kohtu algatusel, kuid sellest taotlusest 19.08.2021 menetlusdokumendis loobunud. Hageja on märkinud, et ei ole usutav, et hageja (ja ka kostja esindaja) mäletaksid täpselt, mis päevadel hageja millises riigis töötas. Hageja on ka leidnud, et kohus saab asja lahendada ainult kirjalike dokumentide, eelkõige hageja pangakonto väljavõtte alusel ning mh märkinud, et muid tõendeid polegi vaja. Kohus nõustub, et on vähetõenäoline, et hageja mäletaks igapäevast töötamist, sh töötamise kohta aastatel 2013-2015, s.o 6-8 aastat tagasi. Kohus leidis, et eelnevat arvestades ei ole asjas otstarbekas asuda hagejat TsMS § 2681 alusel üle kuulama.
27.Analüüsides hageja esitatut, leiab kohus, et hageja ei ole täitnud oma tõendamiskoormist ning ei ole esitanud piisavaid ning veenvaid tõendeid selle kohta, et tema peamiseks tööülesannete täitmise kohaks oli ajavahemikul detsembrist 2012 kuni juulini 2015 XXX.
28.Asjakohaseks tõendiks XXX töötamise kohta ei ole kostja ütlused TVK istungil 01.12.2015, millele hageja hagi terviktekstis viitab. Need ütlused ei tõenda aega, kohta ega tööd, mida hageja XXX tegi. Samuti ei tõenda neid asjaolusid hageja pangakonto väljavõte, millest nähtub üksnes asjaolu, et kostja on tasunud hagejale teatud kuude eest päevaraha, samuti asjaolu, et hageja pangaarvelt on tehtud mõnel kuul XXX makseid.
29.Arvestades hageja pangakonto väljavõttest nähtuvat päevarahade tasumist, on hageja tõenäoliselt vähemalt mingil ajaperioodil XXX kostja ülesandel töötanud. Küll aga tuli hagejal tõendada konkreetselt millal, millises asukohas XXX, mis tööd ja kelle juhendamisel ta tegi. Kõik need olulised asjaolud on hageja jätnud täielikult tõendamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt tõendanud, et ta oleks hagis esitatud vaidlusalustel kuudel XXX töötanud, sh kus, millistel päevadel konkreetselt ja milliseid tööülesandeid täites, samuti kelle juhendamisel töötati.
30.Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks teinud XXX tööd lähetatud töötajana Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 96/71 mõttes. Nimetatud direktiivi artikli 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse direktiivi liikmesriigis asuvate ettevõtjate suhtes, kes seoses riikidevahelise teenuste osutamisega lähetavad töötajaid lõike 3 kohaselt liikmesriigi territooriumile. Artikli 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse direktiivi niivõrd, kuivõrd lõikes 1 nimetatud ettevõtjad võtavad ühe järgmistest riikidevahelistest meetmetest: a) ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja kõnealuses liikmesriigis tegutseva lepinguosalise vahel, kellele teenused on mõeldud, kui lähetav ettevõtja ja töötaja on lähetamise ajaks sõlminud töösuhte;
b) ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumil asuvasse kontsernile kuuluvasse asutusse või ettevõttesse, kui lähetav ettevõtja ja töötaja on lähetamise ajaks sõlminud töösuhte; c) ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja vahendab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale, kui ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja on töötajaga lähetamise ajaks sõlminud töösuhte. Artikli 2 lg 1 kohaselt on lähetatud töötaja direktiivi tähenduses töötaja, kes piiratud aja jooksul teeb oma tööd muu liikmesriigi territooriumil kui riik, kus ta tavaliselt töötab.
31.Hageja pole muuhulgas tõendanud oma väidet, et kostja lähetas hageja XXX oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud kostja ja XXX tegutseva lepinguosalise vahel, kellele teenused on mõeldud. Sealhulgas pole tõendatud, kas ja millise ettevõttega oli kostja väidetavalt sõlminud lepingu XXX ning milline ettevõte korraldas hageja töötamist XXX.
32.Kohus märgib, et rahuldas 03.01.2020 määrusega hageja taotluse tõendi kogumiseks ning edastas Maksu- ja Tolliametile päringu andmete saamiseks perioodil 01.01.2013 kuni 30.06.2015 hageja sõitude kohta laevadega Tallinnast XXX ja tagasi. MTA vastas 09.01.2020, et andmekogu andmeid säilitatakse 3 aastat. Küsitud periood on varasem ja neid andmeid MTA-l enam ei ole. Kohus leiab, et isegi juhul, kui küsitud tõendid oleks kogutud, kinnitaks see üksnes asjaolu, et hageja on mingitel aegadel reisinud Eestist XXX ja tagasi. Need andmed siiski ei saaks hagi rahuldamiseks piisavalt tõendada hageja töötamist XXX, sh töötamise aega ja kohta, samuti väidet, et hageja oli lähetatud töötaja direktiivi mõttes.
33.Esitatud tõendite alusel pole kohtul alust tuvastada, et kostja oleks lähetanud või vahendanud hagejat XXX territooriumil tööle direktiivis artikli 1 lg 3 mõttes. Seega pole alust ka tuvastada, et hageja puhul oli tegemist lähetatud töötajaga direktiivi mõttes.
34.Kohus leiab, et kuivõrd lähetatud töötaja staatus pole hageja puhul tõendatud, oli XXX täidetud tööülesannete puhul tegemist töölepingu seaduse (TLS) § 21 lg 1 mõttes töötaja töölähetusega. Kuid ka sellisel juhul ei ole täidetud hageja tõendamiskohustust ning kohtule pole esitatud asjakohaseid tõendeid selle kohta, millal, kus ja milliseid tööülesandeid töötaja täitis.
35.Teistsuguste andmete puudumisel lähtub kohus poolte töölepingust ning leiab, et töötaja täitis oma kohustusi peamiselt Eestis ning asjas tuleb kohaldada Eesti õigust.
36.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta oli lähetatud töötaja, puudub kostjal kohustus tagada kostjale XXX kohaliku töötasu alammäära tasumine. Seega ei arvesta kohus asjas XXX metsatöötajate kollektiivlepingus sätestatud miinimumtunnitasu määra.
37.Asjaolu, et Tartu Ringkonnakohus on 18.10.2017 otsusega mõistnud kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest, ei tähenda maakohtu arvates, et sellega oleks tõendatud asjaolu, et hagejale tuleks maksta XXX töötasu või et oleks tõendatud töötamine XXX lähetatud töötajana direktiivi mõttes.
38.Hageja on oma nõudes lähtunud enda koostatud tööaja arvestusest, mida siiski ei kinnita ükski muu hageja esitatud tõend. Kui selline tõend on menetluses esitatud, pole hageja sellele viidanud. Hagis esitatud töötasu arvestuse osas märgib kohus, et ka nende arvestuste osas pole hageja viidanud ühelegi asjakohasele tõendile. Hageja pangakonto
väljavõte ei ole piisavaks tõendiks tõendamaks konkreetsete kuud osas töötatud tööpäevi ega saadaolevat töötasu. Seega pole hageja tõendanud ka oma väidetavalt töötatud tööaega, sh normtunde nii Eestis kui XXX.
39.Hageja on hagi terviktekstis viidanud ka TLS § 28 lg 2 p 1 ning TLS § 35. Samas puuduvad hagis igasugused asjaolud, selgitused ja tõendid, kas ning konkreetselt millal pole kostja kindlustanud hagejat kokkulepitud tööga.
40.Seonduvalt hageja väitega, et ta väidetavalt pole saanud tutvuda kõikide e-toimikus olevate materjalidega märgib kohus, et TsMS § 56 lg 1 järgi asuvad kõik menetluses esitatud menetlusdokumendid ja muud dokumendid toimikus, millega poolel on TsMS § 59 lg 1 kohaselt õigus tutvuda ning saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. Hagejal on olnud menetluse jooksul piisavalt aega kõikide dokumentidega toimikus tutvuda.
41.Kohus leiab, et hageja on jätnud täielikult tõendamata oma väite, et kostja oleks talle jätnud täies mahus või osaliselt tasumata töötasu hagis väljatoodud ajavahemiku eest. Saamata jäänud töötasu nõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kuivõrd kohus ei rahulda põhinõuet, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
43.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
44.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
45.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
46.Kostjat esindas käesolevas menetluses TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja – R. M, menetluses Riigikohtus vandeadvokaat V. T. Kostja menetluskulude
nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud summas 14 206,10 eurot (sh käibemaks 2367,68 eurot). Esindaja on koostanud mitmeid menetlusdokumente, vastuseid hagile ja seisukohti kohtule, tutvunud toimikuga ja kohtumäärustega, suhelnud kliendiga ja teda nõustanud, osalenud istungil töövaidluskomisjonis ja kohtus. Esindajal on selleks kokku läbi kolme kohtuastme kulunud 90 tundi ja 20 minutit. Kostja esindaja tunnitasu määr on olnud 110 eurot ja 130 eurot (käibemaksuta).
47.Kohus ei pea kogu kostja esindaja ajakulu põhjendatuks. Kohtumine, suhtlemine ja nõupidamine kliendiga on sellised toimingud, mille täpset kestust ei ole võimalik kindlaks määrata, toimingu tegemine ei ole kontrollitav. Ka ei pea kohus põhjendatuks tasu hagimenetluses kostja seisukoha koostamise eest 10 tunni ulatuses. Kohus nõustub hageja esindajaga, et seisukoha on kostja põhjalikult kujundanud juba töövaidluskomisjonis, mille ees nõutav tasu on põhjendatud. Seisukohtade kordamine ja täiendamine kohtumenetluses on põhjendatud üksnes 6 tunni ulatuses. Ka ei nõustu kohus kostja esindaja sõidukuludega taotluses märgitud ulatuses. Riigikohus on 29.09.2021. a kohtumääruses tsiviilasjas nr XXX selgitanud, et menetluskulud mõistetakse välja põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi, kuid menetluskulude väljamõistmiseks on ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja muudes õigusaktides (Riigikohtu 9.11.2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-112-09, p 18). Kolleegium on varem kehtinud õigusaktide kohaldamisel leidnud, et menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (Riigikohtu 3.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-165-13, p 17 ja 12.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Hiljem on kolleegium selgitanud, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu 5.02.2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord (vt Riigikohtu üldkogu 26.04.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj). Märgitud määruse § 5 kohaselt võib maksta hüvitist kuni 0,3 eurot ühe teenistus-, töövõi ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta. Seega ei ole põhjendatud tunnitasu 50 eurot Tallinnast XXX ja tagasi kulutatud aja eest. Tallinnast XXX on ca 240 km. Seega saab tasu XXX töövaidluskomisjoni istungitele, toimikuga tutvumisele ja kohtuistungile sõitmisele kulutatud aja eest olla 576 eurot (0,3 eurot x 240 km x 8), mitte 1050, nagu kostja on taotlenud. Alates 29.01.2018. a näeb justiitsministri 26.07.2016. a määrusega nr 16 kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest tasu maksmise korra § 151 ette hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulutatud aja eest. Korra § 151 lg 1 alates 8.12.2018. a kehtiva redaktsiooni kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 punktid 15). Kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 5, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu
suurusest. Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohast (XXX) õigusteenuse osutamise kohta (XXX) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades enam kui 201 kilomeetri kaugusele, peab hageja hüvitama kostjale esindaja õigusteenuse osutamise kohta sõitmise aja eest ka 35 eurot.
48.Arvestades eelnevaga, samuti asjaoluga, et tunnitasumäära 110 eurot ja 130 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikas mõistlikuks peetud, loeb kohus kostja menetluskulude suuruse põhjendatuks osaliselt ja määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 12 731,30 eurot (sh käibemaks 2121,88 eurot). Menetluskulud summas 12 731,30 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
49.Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.
50.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud hageja kanda, ei käsitle kohus hageja enda menetluskulusid.
51.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin Lahend osaliselt lahendatud TrtRK 26.05.2023 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.