Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-15434
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu vastu 12.08.2021 üldkoosoleku otsuste kehtivuse vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.03.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anatoli Jort Puudutatud isik Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (registrikood 80023570), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 02.03.2022 määruse resolutsioon vaidlustatud osas, s.o osas, milles maakohus jättis X avalduse rahuldamata, muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud, sh ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud, X kanda.
4.Määrata kindlaks Tallinn, Pae tn 68 menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xlt välja Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu kasuks menetluskulud 2033,20 eurot.
5.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-21-15434 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 01.10.2021 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) korteriomanike 12.08.2021 üldkoosoleku päevakorrapunktide nr 5, 6, 9 ja 10 raames vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
1.1.Avalduse kohaselt kuuluvad avaldajale korteriomandid nr 7 ja 14 korterelamus aadressiga Pae 68, Tallinn. Korterelamu majandamiseks on asutatud korteriühistu. Avaldaja on korteriühistu liige.
1.2.Korteriühistu juhatus saatis 12.07.2021 korteriomanikele elektroonilise kirja korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise kohta 27.07.2021. See üldkoosolek osutus otsustusvõimetuks kvoorumi puudumise tõttu, mistõttu saatis juhatus 03.08.2021 korteriomanikele e-kirja korduva üldkoosoleku kokkukutsumise kohta 12.08.2021 (korduskoosolek). Korduskoosoleku päevakorra raames võeti vastu mh otsused, millega kinnitati 2021. a haldus- ja hoolduskulu tariifiks 0,25 eurot/m 2 (p 5), 2021. a remondifondi tariifiks 0,25 eurot/m2 (p 6), ühistu 2021. a majanduskava (p 9) ning otsustati ühistu juriidiliste ja kohtukulude hüvitamine vastavalt majanduskavale (p 10) (vaidlusalused otsused).
1.3.Avaldaja palus tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisus või alternatiivselt kehtetus, kuna korduskoosoleku kokkukutsumisel ei järgitud koosolekust etteteatamise tähtaega, üldkoosoleku kokkukutsumise teates ja päevakorras puudusid punktid põhikirja muutmise kohta ning vaidlustatavad otsused on vastuolus seaduse ja põhikirjaga.
1.3.1.Korteriühistu põhikirja 27.03.2003 redaktsiooni (vana põhikiri) p 6.8 näeb ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ühistu liikmetele teatada vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist. Korteriühistu põhikirja 16.10.2017 redaktsiooni (uus põhikiri) p-s 6.8 on seda tähtaega lühendatud seitsme päevani. Kuigi uus põhikiri on registrisse kantud, tuleb selle p 6.8 jätta kohaldamata, sest see on võltsimistunnusega. Korteriomanike üldkoosolek ei ole otsustanud üldkoosoleku toimumisest etteteatamise tähtaega lühendada. Seega on üldkoosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikutud, kuna teade korduskoosoleku toimumisest saadeti korteriomanikele 03.08.2021, s.o nõutava 14 päeva asemel üheksa päeva enne koosoleku toimumist.
1.3.2.Vaidlusalused otsused on vastuolus põhikirja p-ga 4.2(g) ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-ga 1. Nii korduskoosoleku päevakorrapunktides 5 ja 6 raames vastu võetud otsused kui ka päevakorrapunkti 9 raames kinnitatud majanduskava kalduvad kõrvale KrtS § 40 lg-s 1 ja korteriühistu põhikirja p-s 4.2(g) sätestatud majandamiskulude jaotamise metoodikast, mistõttu saanuks selliseid otsustusi teha üksnes korteriomaneike kokkuleppel või korteriühistu põhikirja muutes. Korteriühistu juriidilised ja kohtukulud koosnevad olulisel määral kuludest, mis tulenevad puudutatud isiku 2
2-21-15434 kohtuvaidlustest avaldajaga. Avaldaja kanda ei saa jätta menetluskulusid, mis on kohtulahenditega korteriühistult avaldaja kasuks välja mõistetud. Puudutatud isiku seisukohad
2.Puudutatud isik nõustus, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti põhikirjas sätestatud 14päevast etteteatamistähtaega. Korduva üldkoosoleku teade edastati üheksa päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o vähem kui seda näeb ette põhikirjas sätestatud 14-päevane tähtaeg. Kuna üldkoosoleku otsused on kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised, puudus vajadus hinnata muid kehtetuse või tühisuse aluseid. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 02.03.2022 määrusega avalduse osaliselt ja tunnistas korduskoosoleku päevakorrapunkti 9 raames vastu võetud otsuse tühiseks osas, mis puudutab mitteeluruumide prügiveokulude kandmist (majanduskava p 5.6 vastav osa), ning päevakorrapunktide 9 ja 10 raames vastu võetud otsused osas, mis puudutavad avaldaja osalemist jõustunud kohtulahenditega tema kasus korteriühistult väljamõistetud menetluskulude kandmises (majanduskava p 4.3 vastav osa). Muus osas jättis maakohus avalduse rahuldamata. Avalduse osalise rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.1.Maakohus ei nõustunud menetlusosaliste seisukohtadega põhikirja kehtiva redaktsiooni osas. Registri andmetel on uus põhikiri kinnitatud 16.10.2017 ning sellekohane registrikanne tehti 27.02.2018. Põhikirja kanne on konstitutiivne (KrtS § 20 lg 1, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 23 lg 2). Uue põhikirja registreerimisega kaotas vana põhikiri kehtivuse. Seega tuli korduskoosoleku kokkukutsumisel juhinduda registrisse kantud põhikirjast.
3.2.Kehtiva põhikirja p 6.8 järgi on üldkoosolekutest etteteatamise tähtaeg seitse päeva ehk sama, mis seaduses sätestatu (KrtS § 20 lg 1, MTÜS § 20 lg 5). Avaldaja väitel teatati vaidlusaluse üldkoosoleku toimumisest ette üheksa päeva. Seega ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud.
3.3.Korduskoosoleku päevakorrapunktide 5 ja 6 kohta vastu võetud otsustega kehtestati haldus- ja hoolduskulu ning remondifondi suurus ruutmeetri kohta. Otsused on kooskõlas põhikirjaga ja ei ole alust väita, nagu oleks põhikiri ise selles osas vastuolus KrtS § 40 lg-ga 2.
3.4.Korduskoosoleku päevakorrapunkti 9 raames kinnitatud 2021. a majanduskava p 5.6 kohaselt tasutakse prügiveo eest vastavalt jäätmekäitluslepingule, kulud jaotatakse korterite ainukasutuses oleva pinna ruutmeetritest lähtudes. Selle sõnastus mitteeluruumide osas ei ole kooskõlas põhikirja p-ga 4.2(g), mida möönis ka korteriühistu. Seega tuli avaldus nimetatud osas rahuldada ja üldkoosoleku otsus tunnistada kehtetuks majanduskava p-s 5.6 reguleeritud mitteeluruumide prügiveo kulude osas. Muus osas jäi üldkoosoleku otsusega kinnitatud majanduskava p-s 5.6 kehtima.
3.5.Korduskoosoleku päevakorrapunkti 10 raames kinnitati korteriühistu juriidiliste- ja kohtukulude hüvitamine vastavalt majanduskavale. Otsuse sõnastusest järelduvalt ei ole sellel iseseisvaid tagajärgi, mis ei tuleneks päevakorrapunktis 9 kinnitatud majanduskavast. Majanduskava p 4.3 kohaselt kantakse nimetatud kulud tekkepõhiselt, teenuse vajadusel, kulu võetakse haldus- ja hooldusfondist. Kõnealuse otsusega ja majanduskava p-ga 4.3 pole hõlmatud üksnes avaldajaga seotud kohtuasjade menetluskulud. Avaldajaga mitteseotud kulude jagamine vastavalt majanduskava p-le 4.3 on kooskõlas seaduse ja põhikirjaga. 3
2-21-15434 Otsused majanduskava p 4.3 kohta tuleb aga kehtetuks tunnistada osas, mis puudutab jõustunud kohtulahenditega ühistult avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulude jaotamist korteriomanike vahel. Nende kulude kandmisel korteriomanike sissemaksetest moodustunud haldus- ja hooldusfondi vahendite arvel tuleb avaldaja poolt kantud osa temale hüvitada.
3.6.Avaldaja esitatust ei järeldunud, et majanduskava oleks muus osas vastuolus seaduse või põhikirjaga. Avaldaja määruskaebus
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles avaldus jäeti rahuldamata. Avaldaja palus teha uue määruse, millega rahuldada avaldus täies ulatuses ja jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Maakohus leidis ebaõigesti, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Korteriomanike üldkoosolek ei ole kinnitanud põhikirjamuudatust, mis lühendaks korteriomanike üldkoosolekust etteteatamise tähtaega. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et otsused haldus-, hooldus- ja remondikulude jaotuse kohta on vastuolus põhikirja ja seadusega. Puudutatud isiku seisukoht ja menetluse edasine käik
5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
selle rahuldamata ja saatis
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31.05.2023 määrusega määruskaebuse ja tühistas maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata, ning tegi tühistatud osas uue määruse, millega rahuldas avalduse ja tuvastas vaidlusaluste otsuste tühisuse osas, milles maakohus neid kehtetuks ei tunnistanud. Ringkonnakohus tühistas määruse menetluskulude jaotuse osas ja jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda.
8.Puudutatud isik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.
9.Riigikohus rahuldas 06.12.2023 määrusega määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.1.Riigikohtu otsuse kohaselt on ringkonnakohus valesti maakohtu määruse osaliselt tühistanud ning ekslikult tuvastanud korduskoosoleku otsuste tühisuse osas, milles maakohus neid kehtetuks ei tunnistanud. Maakohus on õigesti leidnud, et vaidlusaluse korduskoosoleku kokkukutsumisel tuli korteriühistu juhatusel juhinduda uuest põhikirjast. Maakohus tuvastas, et 27.02.2018 on registrisse kantud põhikirjamuudatus, millega on korteriühistu põhikirja p-s 6.8 sisalduvat üldkoosoleku etteteatamistähtaega lühendatud 14 päevalt seitsmele päevale. MTÜS § 23 lg 2 esimese lause (KrtS § 20 lg 1 kaudu) kohaselt jõustub korteriühistu põhikirja muudatus selle registrisse kandmisest.
9.2.TsÜS § 38 lg 7 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. TsÜS § 38 lg 7 teises lausest tulenev kaheaastane õigust lõpetav tähtaeg kohaldub ka olukorras, kui registrikanne on tehtud, ilma et juriidilise isiku organ oleks teinud kande aluseks oleva otsustuse. Juriidilise isiku organi otsuse kui tehingu puudumise 4
2-21-15434 õiguslik tagajärg on sama mis tühisel otsusel, st sellest ei teki õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). TsÜS § 38 lg 7 teises lauses sätestatu eesmärk on tagada õiguskindlus, et pärast kaheaastase tähtaja möödumist saaks registrikandest juhinduda sõltumata sellest, kas kande aluseks on olemas vastav (kehtiv) otsus.
9.3.Kuna avalduse esitamise ajaks oli TsÜS § 38 lg 7 teises lauses sätestatud kaheaastane tähtaeg möödunud, siis ei saanud avaldaja enam käesolevas menetluses põhikirja muutmise otsuse tühisusele või puudumisele tugineda. Korteriühitu uue põhikirja p 6.8 järgi üldkoosoleku toimumisest ette teatamine vähemalt seitse päeva ei ole vastuolus MTÜS § 20 lg-ga 5 (KrtS § 20 lg 1 kaudu), mille kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada vähemalt seitse päeva. Tuvastatud asjaoludel teatas juhatus korteriomanikele korduskoosoleku toimumisest ette üheksa päeva, mis on kooskõlas uue põhikirja p-ga 6.8.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendus. Määruskaebus jääb rahuldamata.
11.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus tunnistas korduskoosoleku päevakorrapunkti 9 raames vastu võetud otsuse tühiseks osas, mis puudutab mitteeluruumide prügiveokulude kandmist (majanduskava p 5.6 vastav osa), ning päevakorrapunktide 9 ja 10 raames vastu võetud otsused osas, mis puudutavad avaldaja osalemist jõustunud kohtulahenditega tema kasuks korteriühistult väljamõistetud menetluskulude kandmises (majanduskava p 4.3 vastav osa). Nimetatud osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.
12.Ringkonnakohtu arvates on määrus vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele, millega täiendatakse maakohtu määruse põhjendusi, märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Riigikohus tühistas 06.12.2023 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2023 määruse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 693 lg 2 kohaselt (koosmõjus §-ga 695) on Riigikohtu määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
14.Asja materjalidest nähtuvalt ei vaidle menetlusosalised järgmiste asjaolude üle: -
korteriühistu juhatus saatis 12.07.2021 korteriomanikele elektroonilise korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise kohta 27.07.2021;
-
27.07.2021 korteriomanike puudumise tõttu;
-
03.08.2021 saatis korteriühistu juhatus korteriomanikele elektroonilise kirja korduva üldkoosoleku kokkukutsumise kohta 12.08.2021;
üldkoosolek
osutus
otsustusvõimetuks
kirja
kvoorumi
5
2-21-15434 -
korteriomanike kordusüldkoosolek toimus 12.08.2021, mil võeti vastu mh otsused kinnitada: p 5 järgi 2021. a haldus- ja hoolduskulu tariifiks 0,25 eurot/m 2, p 6 järgi 2021. a remondifondi tariifiks 0,25 eurot/m 2, p 9 järgi ühistu 2021. a majanduskava ning p 10 järgi ühistu juriidiliste- ja kohtukulude hüvitamine vastavalt majanduskavale;
-
korteriühistu 27.03.2003 põhikirja p 6.8 näeb ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ühistu liikmetele teatada vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist;
-
korteriühistu 16.10.2017 põhikirja p 6.8 näeb ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb korteriühistu liikmeid teavitada vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist; ning
-
27.02.2018 on registrisse kantud 16.10.2017 põhikirja muudatus, millega on korteriühistu põhikirja p-s 6.8 sisalduvat üldkoosoleku toimumisest etteteatamise tähtaega lühendatud 14 päevalt seitsmele päevale.
15.Määruskaebemenetluses vaidlevad avaldaja ja puudutatud isik endiselt selle üle, kas vaidlustatud üldkoosoleku otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu.
15.1.Maakohus leidis õigesti, et vaidlusaluse korduskoosoleku kokkukutsumisel tuli korteriühistu juhatusel juhinduda uuest põhikirjast. Maakohus tuvastas, et 27.02.2018 on registrisse kantud põhikirjamuudatus, millega on korteriühistu põhikirja p-s 6.8 sisalduvat üldkoosoleku etteteatamistähtaega lühendatud 14 päevalt seistele päevale. MTÜS § 23 lg 2 esimese lause (KrtS § 20 lg 1 kaudu) kohaselt jõustub korteriühistu põhikirja muudatus selle registrisse kandmisest.
15.2.TsÜS § 38 lg 7 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. TsÜS § 38 lg 7 teises lausest tulenev kaheaastane õigust lõpetav tähtaeg kohaldub ka olukorras, kui registrikanne on tehtud, ilma et juriidilise isiku organ oleks teinud kande aluseks oleva otsustuse. Juriidilise isiku organi otsuse kui tehingu puudumise õiguslik tagajärg on sama mis tühisel otsusel, st sellest ei teki õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). TsÜS § 38 lg 7 teises lauses sätestatu eesmärk on tagada õiguskindlus, et pärast kaheaastase tähtaja möödumist saaks registrikandest juhinduda sõltumata sellest, kas kande aluseks on olemas vastav (kehtiv) otsus.
15.3.Kuna avalduse esitamise ajaks 01.10.2021 oli TsÜS § 38 lg 7 teises lauses sätestatud kaheaastane tähtaeg registrisse põhikirja muudatuse kohta kande tegemisest (27.02.2018) möödunud, siis ei saanud avaldaja enam käesolevas menetluses põhikirja muutmise otsuse tühisusele või puudumisele tugineda. Korteriühistu uue põhikirja p 6.8 järgi üldkoosoleku toimumisest ette teatamine vähemalt seitse päeva ei ole vastuolus MTÜS § 20 lg-ga 5 (KrtS § 20 lg 1 kaudu), mille kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada vähemalt seitse päeva. Kuivõrd korteriühistu juhatus teatas korteriomanikele 12.08.2021 korduskoosoleku toimumisest ette 03.03.2021, s.o üheksa päeva, siis on see kooskõlas uue põhikirja p-ga 6.8.
16.Määruskaebemenetluses vaidlevad avaldaja ja puudutatud isik endiselt ka selle üle, kas korduskoosoleku otsused, millega kinnitati 2021. a haldus- ja hoolduskulu tariifiks 0,25 eurot/ m2 (p 5), 2021. a remondifondi tariifiks 0,25 eurot/m 2 (p 6), on vastuolus seaduse või põhikirjaga.
6
2-21-15434
17.MTÜS § 24 lg 1 järgi (KrtS § 20 lg 1 kaudu) võib kohus seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistada. Korteriühistu uue põhikirja vastuvõtmise ajal 16.10.2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 151 lg 1 kohaselt jaotatakse korteriühistu majandamiskulud korteriomanike vahel nende eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Alates KrtS jõustumisest jaotatakse majandamiskulud vastavalt korteriomaniku kaasomandi osa suurusele, millest võib erandina kõrvale kalduda korteriühistu põhikirjas. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Uue põhikirja p 4.2(g) järgi tasuvad korteriomanikud majandamiskulude makseid regulaarselt ning täpsustatakse, et ruutmeetripõhise arvestuse aluseks on korteromanike ainukasutuses olevate pindade suurus, mille mõistet omakorda on alapunktides täpsustatud.
18.Kuna korduskoosolekul on kinnitatud haldus- ja hoolduskulu ettemaksete tasu ruutmeetri põhiselt ja KrtS näeb ette, et ettemakseid tuleb teha vastavalt kaasomandi osa suurusele, siis ei ole kolleegiumi arvates kaasomandi osa suuruse arvestamine ruutumeetrites vastuolus ei seaduse mõtte ega põhikirjas reguleerituga, kus täpsustatakse kuidas ruutmeetrid on täpsemalt arvestatud. KrtS § 8 lg 1 järgi võib kinnisasja omanik kinnistusraamatu pidajale esitatava kinnistamisavaldusega jagada omandi kaasomandi osadeks selliselt, et igale kaasomandi osale vastab eriomand eluruumile või mitteeluruumile kinnisasjas või sellele ehitatavas hoones. Eluruumi eriomandi suurus, mis on seoses kaasomandi osa suurusega, väljendatakse ruutumeetrites. Olukorras, kui haldus- ja hoolduskulu on arvestatud kogu aeg ruutmeetrites ja arvestatakse ruutmeetrites kõigile korteriomanikele ning põhikirja p-st 4.2(g) tulenevalt on kõigile korteriomanikele arusaadav, kuidas ruutmeetreid arvestatakse, siis ei ole seaduses sätestatud kaasomandi osa suuruse arvestamine ruutmeetripõhiselt KrtS § 40 lg-ga 1 vastuolus. Kuivõrd sellise ruutmeetri põhise arvestuse alusel tasuvad kõik korteriomanikud haldus- ja hoolduskulusid lähtuvalt nende ainukasutuses olevates pindade suurusest, siis ei ole põhjendatud arvata, et kulujaotus ruutmeetripõhiselt ei oleks mõistlik ja oleks võrreldes teiste korteriomanikega hagejat kahjustav.
19.Avaldaja ja puudutatud isik vaidlevad endiselt selle üle kas korduskoosoleku päevakorrapunkti 9 raames kinnitatud 2021. a majanduskava, mis näeb ette vee soojendamise, üldvee ja ampritasu kulude jaotuse, on vastuolus põhikirjas 4.2(g) sätestatud kulude jaotusega.
20.Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et kui põhikirja p-s 4.2(g) on märgitud, et vee soojendamise kulu arvestatakse tarnijate soovituslike tariifide alusel ja 2021. a majanduskava p-s 5.2 järgi tuleb tasuda vee soojendamise kulu vastavalt korteri sooja vee arvesti näidule, siis on nimetatud kulu arvestamine majanduskava järgi vastuolus põhikirjaga. Kui vee soojendamise kulu arvestatakse vaid korterite veearvesti näitudest lähtudes, siis ei ole sellises kulu jaotamises vastuolu põhikirjaga, milles viidatakse tarnija soovituslikele tariifidel hinna osas. Põhikirja p-s 4.2 (g) on märgitud muu hulgas ka vee varustamise kulu arvestamine mis toimub korterisiseste mõõteriistade näitude alusel. Seega on mõistlik järeldada, et sooja vee soojendamiseks kulu ühes põhikirja p 4.2(g) alapunktis ja vee varustamise kulu teises põhikirja p 4.2 (g) alapunktis, milleks on kahtlemata ka sooja vee kulu, arvestatakse korterite mõõtude alusel. 7
2-21-15434
21.Üldvee arvestamise kohta on põhikirja p-s 4.2(g) märgitud, et maksete määramise aluseks on maja üldveemõõtja näit, millest võetakse maha kõikide korteriomanike ja rentnike edastatud näitude summa ning saadud vahe jagatakse ainuisikuliselt kasutatava pinna ruutmeetri suuruse järgi. Majanduskava p 5.3 järgi kinnistu peaveearvesti ja korterite veearvestite näitude vahe, kulu jagatakse korterite ainukasutuses oleva pinna ruutmeetritest. Seega üldvee arvestust, kus kinnisasja peaveearvesti näidust võetakse maha kõikide korterite veearvestite näitude summa s.o korteriomanike edastatud näitude summa ning saadud vahe jagatakse korteriomanike (korterite) ainuisikuliselt kasutatava pinna ruutmeetri suurusega, kinnitab otsesõnu ka põhikirja p 4.2(g). Kuigi põhikirjas on nimetatud korteriomanikke ja rentnikke eraldi, siis ei ole võimalik sellest tuletada majanduskava vastuolu põhikirjaga. Üldvee arvestuse aluseks on eelkõige oluline, et kõik isikud, olenemata sellest kas neid nimetada korteriomanikuks või rentnikuks, s.o isikud, kellel on veearvesti, teatavad selle näidust ning saadud vahe jagatakse korteriomanike vahel nende ainukasutuses oleva pinna ruutmeetritest lähtudes. Asjaolust, et avaldajal on kahtlus, et kui rentnike puhul veearvesti näite ei arvestata, siis arvestatakse rentnike veekulu kõigi korteriomanike vahel üldvee kuluna, on põhjendamatu. Igal juhul ei ole võimalik sellest järeldada, et kinnitatud majanduskava üldvee arvestamise kulu on vastuolus põhikirjaga.
22.Ampritasu kohta on põhikirja p-s 4.2(g) märgitud, et seda arvestatakse kõikidele korteriomanikele, kes kasutavad ühistu valitsemise all oleva maja elektrivõrku. Majanduskava p 5.8 järgi tasutakse ampritasu vastavalt Eesti Energia arvele, kulu jagatakse lähtudes korterite ainukasutuses oleva pinna ruutmeetritest. Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et põhikirja kohaselt ei saa ampritasu ruutmeetripõhisest arvestusest lähtuda. Põhikirjas on märgitud eraldi rõhutatult teenused, mille puhul lähtutakse vaid korterist (nt käterätikuivati, lift). Ampritasu puhul, kus seda arvestatakse kõikidele korteriomanikele, ei ole võimalik mõista muul moel, et see arvestatakse kõikidele korteriomanikele lähtuvalt ruutmeetripõhisest arvestusest. Sellele viitab ka korteriühistu põhikirja p 4.2(g) ampritasu alapunkti 6 terviksõnastus, koos sellele eelnevaga: „Ruutmeetripõhise arvestuse aluseks teenuste eest tasutakse maksete suuruse määramisel võetakse ühistu liikme suletud ainukasutuses oleva pinna suurus, mis koosneb: 6. Ampriasu arvestatakse kõikidele korteriomanikele, kes kasutavad ühistu valitsemise all olevat maja elektrivõrku.“
23.Avaldaja esile toodud asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et eeltoodud kulude jaotused ei ole mõistlikud või on avaldajat võrreldes teiste korteriomanikega kahjustavad.
24.Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud, sh ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud, TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
26.TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
27.Puudutatud isiku 27.04.2023 ja 13.11.2023 esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on puudutatud isiku õigusabikulu määruskaebemenetlustes 921,60 eurot ja 1041,60 eurot. Puudutatud isiku lepingulisel esindajal kulus menetluskulude nimekirjade kohaselt kaebusega tutvumiseks ja vastamiseks 4 tundi ja 48 minutit; kohtunõude täitmiseks 1 tund; 8
2-21-15434 menetluskulude nimekirja esitamiseks ning avaldaja menetluskuludega tutvumiseks 36 minutit; Riigikohtule määruskaebuse esitamiseks 5 tundi ja 50 minutit; kokkuvõtlike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks 1 tund ja 24 minutit. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 144 eurot. Lisaks on puudutatud isik määruskaebuselt Riigikohtule tasunud riigilõivu 70 eurot. Avaldaja puudutatud isiku määruskaebemenetluste kuludele vastuväiteid ei esitanud.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu ning mahtu arvestades avaldaja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ja 144 eurot koos käibemaksuga ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning seda saab pidada põhjendatuks. Puudutatud isik on palunud menetluskulu seoses temale osutatud õigusteenusega välja mõista käibemaksuga ning on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg ). Puudutatud isikul on tekkinud menetluskulu riigilõivu tasumisega 70 eurot seoses puudutatud isiku määruskaebuse esitamisega Riigikohtule, mis on põhjendatud ja vajalik.
29.Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 2033,20 eurot (921,60 + 1041,60 + 70). Lisaks peab avaldaja tulenevalt puudutatud isiku taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
30.Käesoleva määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata TsMS § 617 lg 2 ja § 696 lg 3 teise lause alusel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.