Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
9. mai 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-3805
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi C.H.P. hagi Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum, Hannes Danilovi, OÜ Viavara, Aleks Reimundti, osaühingu Scoft Vara, Vladimir Piljukovi ja RMP LÕUNA FINANTS OÜ vastu neilt solidaarselt kahjuhüvitise ja viivise nõudes ning osaühingu Scoft Vara vastu hüpoteekide tühisuse tuvastamise ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku andmise kohustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. märtsi 2019 määrus hagi tagamise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuste liigid
OÜ Viavara määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja I (kostja III): OÜ Viavara (registrikood 14449502), esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar
Osaühing Scoft Vara määruskaebus
Määruskaebuse esitaja II (kostja V): osaühing Scoft Vara (registrikood 14238136), esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti
RESOLUTSIOON
Vastustaja (hageja): Aktsiaselts C.H.P. (registrikood 10135416), esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik, advokaat Erko-Andreas Roosik
1.Jätta Tartu Maakohtu 15. märtsi 2019 määrus muutmata.
Jätta osaühing Scoft Vara määruskaebus rahuldamata.
4.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts C.H.P. (hageja) esitas 12.03.2019 kohtule hagiavalduse Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum (kostja I), Hannes Danilovi (kostja II), OÜ Viavara (kostja III), Aleks Reimundti (kostja IV), osaühingu Scoft Vara (kostja V), Vladimir Piljukovi (kostja VI) ja RMP LÕUNA FINANTS OÜ (kostja VII) vastu neilt solidaarselt kahjuhüvitise ja viivise nõudes ning kostja V vastu hüpoteekide tühisuse tuvastamise ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku andmise kohustamise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks solidaarselt kostjatelt I, II, III, IV, V, VI, VII hageja kasuks välja põhinõudena kahjuhüvitise summas 2 656 625,36 eurot ja viivise põhinõudelt alates 29.04.2019 kuni nõude kohase täitmiseni. Lisaks taotleb hageja, et kohus tuvastaks kostja III kinnistu nr 795050 (Ülikooli tn 8, Tartu) kinnistusraamatusse IV jakku teisele järjekohale kostja V kasuks kantud 6 900 000 euro suuruse hüpoteegi tühisuse ja OÜ Viavara kinnistu nr 805150 (Ülikooli tn 8a, Tartu) kinnistusraamatusse IV jakku teisele järjekohale kostja V kasuks kantud 6 900 000 euro suuruse hüpoteegi tühisuse ning kohustaks kostjat V andma nõusolek kinnistusraamatus hüpoteekide kustutamise kannete tegemiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja I 1994. aastal hagejaga ostueesõigusega üürilepingu Tartus, Ülikooli tn 8 hoone kasutamiseks ning kinnistule hotelli ja büroohoone rajamiseks. Üürilepingust tuleneb üürileandja kohustus üürilepingu lõppemisel hüvitada hagejale üürileandjaga kokkulepitud parenduste tegemise eest 2,65 miljonit eurot. Nõude tasumise vältimiseks võõrandas kostja I 11.04.2016 üürilepingu objektiks olevad kinnistud teadlikult ebausaldusväärsele isikule Viatica Grupp OÜ-le, kes on tänaseks eraldunud äriühinguks OÜ Viavara (kostja III). Kostja I asus hageja ostueesõigust eitama. Ostueesõiguse olemasolu oli hageja jaoks üks üürilepingu olulistest tingimustest. Ostueesõiguse kasutamine võimaldanuks hagejal kinnistu ise omandada ning ostuhinna oleks ta suuremas osas saanud tasaarvestada oma nõudega üürileandja (kostja I) vastu. Kinnistu omandamisega läksid kostjale III VÕS § 291 lg 1 alusel üle kostja I õigused ja kohustused, mis tulenevad hageja ja kostja I vahelisest üürilepingust, sh kohustus tasuda hagejale üürilepingu lõppemisel hüvitist tehtud parenduste eest. Kolm aastat õiguste ja kohustuste üleminekust möödub 11.04.2019, misjärel lõpeb kostja I vastutus hageja ees (VÕS § 291 lg 4). Kostja III omandas pahatahtlikult kinnistud turuväärtusest üle kahe korra kõrgema hinnaga, millest enamus jäi tasumata ning mille tasumist ei ole nõudnud ka kostja I. Kostja I ja kostja III kavatsus kinnistute võõrandamisel oli välistada hageja nõude maksmapaneku võimalus. Seda tõendab asjaolu, et kostja III võttis kinnistu omandamiseks laenu väga ebasoodsatel tingimustel, koormates kinnistu hüpoteekidega, mille koguväärtus on üle kuue miljoni euro. Laenulepingu täitmise ebaõnnestumisel muutub kostja III varatuks, misjärel kostja V realiseerib hüpoteegi ning hagejal puudub võimalus enda nõue maksma panna - üürileping on selleks hetkeks lõppenud, seaduse alusel lõpeb kostja I vastutus ja kostja III on varatu ning maksejõuetu. Kinnistute omand läheb üle kostjale V (hüpoteegipidajale) või kolmandale isikule, kelle vastu hagejal nõuded puuduvad. Nii kostja I, kostja III kui kostja V on eiranud üürilepingust tulenevat hageja varaliste huvide järgimise kohustust ning oma tegudega loonud olukorra, kus hageja üürilepingust tuleneva 2,65 miljoni euro
suuruse nõude rahuldamine tulevikus on sisuliselt välistatud. Kuupäevaks, mil nõue muutub sissenõutavaks, ei saa seda enam pöörata kostja I vastu, ning kostja III on maksejõuetu. Selliselt tekitatakse hagejale suur varaline kahju. Hageja leidis, et sellega on kostjad I-VI täitnud usalduse kuritarvitamise koosseisu KarS § 2172 mõttes ning tekitanud õigusvastaselt hagejale kahju VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Alternatiivselt on kostjad tekitanud hagejale tahtlikult heade kommete vastase käitumisega kahju VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kostjad II, IV ja VI vastutavad juhtorgani liikmetena solidaarselt vastavalt kostja I, III ja V õigusvastase kahju tekitamise eest TsÜS § 31 lg 5 ja VÕS § 137 alusel. Kostja II, IV ja VI kui füüsilisest isikutest juhtorganite liikmete teod on omistatavad TsÜS § 31 lg 5 alusel juriidilistest isikutest kostjatele I, III, V, VII ja VIII. Kostjale III kuuluvatele kinnistutele (Ülikooli 8 ja Ülikooli 8a) on seatud kostja V kasuks hüpoteek summas 6 900 000 eurot. Kostja V on kostja VII jagunemise käigus asutatud osaühing. Hüpoteek on osa kostjate pahausksest skeemist ning välistab hageja parenduste hüvitamise nõude realiseerimise võimaluse. Hageja leiab, et hüpoteegi seadmise tehing on vastuolus heade kommetega ning tühine.
2.Hageja leiab, et käesoleval juhul oleks kohtuotsuse täitmine ilma hagi tagamata oluliselt raskendatud või võimatu ning põhjendab seda järgmiste asjaoludega. 1) Suure nõude korral on üldjuhul alati oht, et võib tekkida raskusi selle täitmisel. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja nõue koos menetluskulude ja eelduslike viivistega on suurusjärgus 2,7 miljonit eurot, mis on nii subjektiivselt kui objektiivselt suur rahaline nõue. Suure nõude korral esineb oht, et võib tekkida raskusi selle täitmisel. 2) Kostjad II, IV ja VI on füüsilised isikud, kel puudub likviidne vara. Kostjale II kuuluvad kinnisasjad on kas hüpoteekidega koormatud, isikliku kasutusõigusega koormatud või ühisomandis. Kostjatel IV ja VI puudub avalikest registritest leitav vara, mille arvelt kohtuotsust täita. 3) Kostjate III ja V käive ei võimalda nõude kohest täitmist. Kostja III kvartalite II-IV käive on 2018. aastal olnud 5149,05 eurot kvartalis. Kostja V 2018. a kvartaalne käive on 48-50 000 eurot kvartalis. Seega on kostja III aastakäive üle 100× väiksem ning kostja V aastakäive üle 10 korra väiksem kui esitatud nõue. On selge, et kostjatel ei jätku rahalisi vahendeid nõude täitmiseks. 4) Kostjad on tegutsenud pahas usus. Hagiavaldus on esitatud põhjusel, et kostjad I, III ja V ning nende seaduslikud esindajad kostjad II, IV ja VI on kooskõlastanud kinnisasjadega seonduvalt pahauskse skeemi. Skeemi sisuks on kasu saamine kõigile osapooltele hageja vahendite arvelt. Kostjate tegevus annab aluse eeldada, et kostjad asuvad tehtava kohtulahendi täitmisest samuti kõrvale hoidma, näiteks võõrandades ilma vastusooritust saamata neile kuuluvad kinnisasjad enne kohtuotsuse jõustumist endaga seotud juriidilistele isikutele. Hagi on vaja tagada, et välistada kostjatel võimalus ennast varatuks teha. Hageja arvates esineb oht, et tema nõudeid ei ole ilma hagi tagamata võimalik kohtuotsuse alusel maksma panna kostjatel vara puudumise pärast ning seetõttu tuleks hagi tagada. Hageja eesmärk on välistada kahju õigusvastane tekitamine kostjate poolt. Selleks tuleb välistada skeemi elluviimine, mille kohaselt kostja V endale kuuluva hüpoteegi realiseerib. Hageja nõue ebaõige kande parandamiseks on esitatud põhjusel, et välistada kostja III poolt vara võõrandamise võimalus. Hageja nõue ebaõige kande parandamiseks toetab hageja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Kui kostja V menetluse kestel asub tema kasuks seatud hüpoteeki realiseerima, muutub hageja nõue ebaõige kande parandamiseks sisutuks. Samuti raskendab see kahju hüvitise nõude maksmapanekut, kuivõrd kostjatel on võimalik vara võõrandada menetlusvälisele isikule, kelle suhtes ei saa võimalikku kohtuotsust täita. Hageja taotles, et kohus arestiks hagi tagamise abinõuna kostjale III kuuluvad kinnistud registriosa numbriga nr 795050 (Ülikooli tn 8, Tartu) ja registriosa numbriga 805150 (Ülikooli tn 8a, Tartu) ning seaks hageja kasuks keelumärke, mis keelab kinnisasjade käsutamise. Lisaks taotles hageja, et kohus hagi tagamise abinõuna seaks tema kasuks kohtulikud hüpoteegid kostjale III kuuluvatele
kinnisasjadele alljärgnevalt: 1) kinnistule registriosa nr 134436 kohtulik hüpoteek summas 500 000 eurot esimesele vabale järjekohale; 2) kinnistule registriosa nr 1347831 kohtulik hüpoteek summas 500 000 eurot esimesele vabale järjekohale; 3) kinnistule registriosa nr 956640 kohtulik hüpoteek summas 500 000 eurot esimesele vabale järjekohale; 4) kinnistule registriosa nr 1058832 kostjale kuuluva kaasomandi osale kohtulik hüpoteek summas 300 000 eurot esimesele vabale järjekohale; 5) kinnistule registriosa nr 3316703 kohtulik hüpoteek summas 300 000 eurot esimesele vabale järjekohale; 6) kinnistule registriosa nr 1667504 kohtulik hüpoteek summas 300 000 eurot esimesele vabale järjekohale; 7) kinnistule registriosa nr 745038 kohtulik hüpoteek summas 300 000 eurot esimesele vabale järjekohale; 8) kinnistule registriosa nr 746838 kohtulik hüpoteek summas 300 000 eurot esimesele vabale järjekohale. Hageja selgitas, et hüpoteegi summade jaotus tuleneb kinnisasjade eelduslikust väärtusest turul. Hageja on palunud seada kõrgema hüpoteegi (500 000 eurot) kinnisasjadele, millel tegutseb kinnistusraamatu andmetel tankla, st kokku 1 500 000 euro ulatuses. Ülejäänud osa nõudest on hageja jaotanud võrdsetes osades (300 000 eurot) kostjale V kuuluvate kinnisasjade vahel.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks ning seadis hagi tagamise abinõuna hageja kasuks kohtuliku hüpoteegid: - kinnistule, registriosa numbriga 134436, nimetusega Mäo Bensiinijaam, asukohaga Paide linnas Mäo külas, esimesele vabale järjekohale summas 500 000 eurot; - kinnistule, registriosa numbriga 1347831, nimetusega NUKA TANKLA, asukohaga LääneVirumaal Kadrina vallas Kadapiku külas, esimesele vabale järjekohale summas 500 000 eurot; - kinnistule, registriosa numbriga 956640, nimetusega A/S MERTS TANKLA, asukohaga Valgamaal Tõrva vallas Pikasilla külas, esimesele vabale järjekohale summas 500 000 eurot; - kaasomandi osale kinnistust, registriosa numbriga 1058832, asukohaga Haapsalu linnas Kiltsi tee 3, esimesele vabale järjekohale summas 300 000 eurot; - kinnistule, registriosa numbriga 3316703, asukohaga Tartu linnas Jaama tn 203, esimesele vabale järjekohale summas 300 000 eurot; - kinnistule, registriosa numbriga 1667504, asukohaga Tartumaal Kambja vallas Kambja alevikus Võru mnt 2e, esimesele vabale järjekohale summas 300 000 eurot; - kinnistule, registriosa numbriga 745038, nimetusega Jaama tn 70, asukohaga Põlva linnas Jaama 70, esimesele vabale järjekohale summas 300 000 eurot; - kinnistule, registriosa numbriga 746838, nimetusega MEEKSI MNT 25c, asukohaga Räpina linnas Meeksi mnt 25C, esimesele vabale järjekohale summas 300 000 eurot. Lisaks arestis maakohus hagi tagamise abinõuna kostjale III kuuluvad kinnistud registriosa numbriga 795050, asukohaga Tartu linnas Ülikooli tn 8, ja registriosa numbriga 805150, asukohaga Tartu linnas Ülikooli tn 8a, ning määras kanda sel alusel kinnistusraamatusse hageja kasuks kinnistute käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked.
4.Maakohus leidis, et hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Täidetud on hagi tagamise formaalsed eeldused. Maakohus hindas hagi nõuded lubatavateks ning leidis, et hageja on hagis oma nõuded asjaoludega õiguslikult põhistanud. Hageja on hagi tagamise taotluses välja toonud, et füüsilistest isikutest kostjatel puudub piisav likviidne vara, et selle arvelt hageja nõuet täita. Hagejal on kostjate vastu suur rahaline nõue. Nõude rahuldamise korral võidakse nõude täitmist nõuda igalt solidaarkostjalt eraldi. Arvestades eelnimetatud andmeid kostjate varalise seisundi
kohta võib kohtu hinnangul järeldada, et hagi rahuldamise korral võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud. Igal solidaarkostjal ei ole piisavalt vara, et sellele hageja nõude ulatuses sissenõuet pöörata. Kostjale III ja kostjale V kuuluvad küll kinnistud ja viimasele ka kinnisasjaõigusena hüpoteegid, kuid kostjad võivad menetluse käigus nimetatud kinnistud või kinnisasjaõigused võõrandada või kinnistuid koormata, mis raskendaks selle vara arvelt kohtuotsuse täitmist või muudaks selle hoopis võimatuks. Kui eeldada hageja poolt hagis esitatud väidete õigsust, eelkõige seda, et kostjad on teinud tehinguid eesmärgiga välistada hageja poolt üürilepingust tuleneva hüvitisnõude maksmapanek, siis saab sellise ohu olemasolu jaatada. Lisaks rahalisele nõudele on hageja esitanud ka mittevaralise nõude kostja III kinnistutele (Tartus Ülikooli 8 ja 8a) kostja V kasuks 6 900 000 euro suuruse ühishüpoteegi tühisuse tuvastamiseks ning selle kinnistusraamatust kustutamiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamiseks. Juhul, kui kinnistud või kinnisasjaõigused kohtumenetluse ajal võõrandatakse, võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud. Kinnisasjaõiguste uue heauskse omandaja suhtes ei pruugi nõude maksmapanek olla õigustatud ning hagejal ei ole võimalik hagi taotletavat eesmärki enam saavutada. Kõiki neid asjaolusid arvestades pidas kohus tõenäoliseks, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine nii rahalise nõude kui ka tuvastusnõude osas olla raskendatud ning seetõttu esineb TsMS § 377 lg 1 järgi alus hagi tagamiseks. Kohus pidas põhjendatuks rakendada hagi tagamiseks hageja poolt taotletud abinõusid. Kostja V kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmine ei koormaks kostjat liigselt. Hüpoteekide seadmine ei piira kostjal kinnistute tavapärast kasutamist. Samas on hageja rahalise nõude täitmine vähemalt kinnistute omanikuks oleva solidaarvõlgnikust kostja vastu tagatud. Antud juhul taotleb hageja kostja V kinnistutele hüpoteekide seadmist kokku summas 3 000 000 eurot. Nimetatud summa sisaldab hageja rahalist põhinõuet summas 2 656 625,36 eurot, viivist (viivisesumma ühe aasta eest on 212 638,30 eurot) ja eeldatavaid menetluskulusid. Arvestades asja keerukust, sh menetlusosaliste paljusust ja asja kõrgema astme kohtutesse edasikaebamise võimalust, võib eeldada, et asja menetlus kestab pikka aega ja kohtuotsuse täitmise ajaks võib olla möödunud rohkem kui aasta, mistõttu võib kohtuotsuse alusel sissenõutav viivis kujuneda suuremaks kui ühe aasta eest arvestatud viivisesumma. Ka on hageja juba käesolevaks ajaks kandnud menetluskulusid hagilt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu näol kokku summas 3450 eurot. Kuna hagejat esindavad menetluses lepingulised esindajad, siis lisanduvad hageja menetluskuludele ka lepinguliste esindajate tasu ja kulud. Arvestades asja keerukust, samuti advokaatide keskmisi tasumäärasid, hindas kohus, et hageja lepinguliste esindajate tasu võib mitmes kohtuastmes kujuneda suuremaks kui 20 000 euro nagu hageja seda on esialgselt prognoosinud. Kohus hindas, et hageja taotletav kohtulike hüpoteekide summade jaotus on põhjendatud. Kohtule ei ole küll teada koormatavate kinnistute turuväärtused, kuid see, kui hüpoteegi summa on suurem kui kinnisasja tegelik turuväärtus, on hageja riisiko ega koorma kinnisasjade omanikuks olevat kostjat liigselt. Kohus pidas põhjendatuks lisaks kohtulikele hüpoteekidele hagi tagamiseks kostjale III kuuluvate kinnistute arestimist ning sel alusel käsutamise keelumärgete kandmist kinnistusraamatusse. Hageja on põhjendanud, et kostjate III kuuluvate kinnistute arestimine ja neile käsutuskeelu seadmine aitab tagada hageja mittevaralisi nõudeid samadele kinnistutele seatud ühishüpoteegi tühisuse tuvastamiseks ja selle kinnistusraamatust kustutamiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustamiseks. Arvestades tagada soovitava nõude olemust leidis kohus, et taotletav hagi tagamise abinõu on proportsionaalne ega koorma kostjat liigselt. Kostja kinnistutele käsutuskeelu seadmine ei takista kostjal kinnistute tavapärast kasutust. Kostjal ei ole vaid võimalik kohtumenetluse ajal kinnistuid käsutada ega täiendavalt koormata.
MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja III (määruskaebuse esitaja I) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, mille kohus arestis hagi tagamise abinõuna kostjale III kuuluvad kinnistud registriosa nr 795050 (Tartu linn, Ülikooli tn 8) ja registriosa nr 805150 (Tartu linn, Ülikooli tn 8a), ning kandis sel alusel kinnistusraamatusse hageja kasuks kinnistute käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked. Kostja III palub jätta nimetatud osas hagi tagamise taotlus rahuldamata. Maakohtu määrus ei vasta TsMS § 381 lg 1 nõuetele. Hagi ei ole lubatav, kuna kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-15-19207, milles hageja nõuab SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum 28.04.1994 sõlmitud rendilepingu alusel Tartu linnas asuvate Ülikooli 8 ja 8a kinnisasjade parendustele tehtud kulutuste väljamõistmist summas 2 649 235,30 eurot. Hagi ei ole lubatav, kuna hageja ei ole põhistanud TsMS §-s 369 sätestatud eeldusi hagi esitamiseks enne nõude sissenõutavaks muutumist. Maakohus ei ole TsMS § 369 eelduste esinemist hagi tagamise määruses üldse analüüsinud ega tuvastanud, kas hagejal on alus hagi esitamiseks enne nõude sissenõutavaks muutumist. Hageja ei ole põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on üksnes leidnud, et hageja on hagis oma nõuded asjaoludega õiguslikult põhistanud, kuid ei ole kontrollinud, kas hageja on nõuet ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud TsMS § 235 mõttes. Hageja ei ole põhistanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagi tagamata jätmine võib tõenäoliselt raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kostjad ei ole avaldanud, et nad ei kavatse hüvitise hagejale maksmise kohustust täita. Vastupidi, kostjad on teinud tsiviilasjas nr 216-9491 peetud läbirääkimistel hagejale pakkumise konkreetsele summale, mille nad on nõus maksma hagejale tingimusel, et kõik kohtuvaidlused lõpetatakse. Hageja parenduste hüvitise nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna rendileping kehtib kuni 28.04.2019. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et 28.04.1994 sõlmitud rendilepingu esemeks olevate kinnisasjade väärtus on suurenenud üürileandja nõueolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu 2,7 miljoni euro võrra, vaid lähtub üürileandja nõusolekul tehtud parenduste maksumusest. Kohaldatud hagi tagamise abinõu (käsutuskeeld) ei ole sobiv ega täida oma eesmärki. Käsutuskeeld ei takista kinnisasjale enne käsutuskeeldu seatud hüpoteegi realiseerimist ega käsutamist.
6.Kostja V esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles hagi tagamise korras seati hageja kasuks kohtulikud hüpoteegid kostja V kinnisasjadele. Hageja nõuded kostja V suhtes on perspektiivitud, mistõttu ei ole võimalik hagi tagamise abinõusid kostja V suhtes kohaldada. Sisuliselt heidab hageja kostjatele ette, et vaidlusaluse üürilepingu esemeks olevatele kinnisasjadele seatud hüpoteegid muudavad kinnisasjad väärtusetuks ning seeläbi põhjustatakse kostja III maksejõuetus, millest tulenevalt tekib hagejale kahju. Hageja nõue on esitatud teadlikult perspektiivitult. Kui hageja leiaks ka tegelikult, et tema nõude rahuldamine on reaalne ning seejärel kostja V kasuks seatud hüpoteegid kustutatakse, oleks kinnisasjade väärtus kohtuotsuse jõustumise järgselt „taastatud“ ning hagejal oleks võimalik enda nõue rahuldada kostjale III kuuluvate kinnisasjade arvelt. Sellisel juhul ei oleks kostja V kinnisasjadele hagi tagamise korras hüpoteekide seadmine vajalik, vaid piisaks, kui hüpoteek seataks hagi tagamiseks üürilepingu esemeks olevatele kinnisasjadele. Tõsiselt ei saa võtta hageja seisukohta, mille kohaselt on kostja V enda nõude tagamiseks hüpoteegi seadmisega kahjustanud kuidagi hageja huve. Kostja V õiguseellane (kostja VII) on andnud laenu
kinnisasjade soetamiseks ning seadnud tagatisena soetatavale varale ka hüpoteegi. Kokkuleppeliselt on kostja VII andnud kostja III õiguseellasele laenu väljamaksete tegemisega vahetult kinnistute müüjale (kostja I). Kostja VII ja kostja III vahel sõlmitud laenuleping ja sellest tulenevad õigused ja kohustused anti RPM Lõuna Finants OÜ poolt kostjale V üle jagunemiskavaga. Laenu tagatiseks hüpoteegi seadmine on kinnisasjade müügitehingute puhul tavapärane. Seega ei ole kostja V hüpoteegi seadmisega ühtegi kohustust rikkunud, mistõttu on kahju hüvitamise nõue kostja V suhtes välistatud. Hagejal ei oleks võimalik täita oma eesmärki saada oma nõue rahuldatud kostja V arvel ka juhul, kui kohus peaks leidma, et kostjale III kuuluvatele kinnisasjadele seatud hüpoteegid olid ebamõistlikult suured, millega kostja V iseenesest ei nõustu. Kohus ei saaks sellisel juhul asendada kostja V tahteavaldust hüpoteekide täies ulatuses kustutamiseks, vaid üksnes muutmiseks ulatuses, milles kohus peab kinnisasjadele seatud hüpoteeke ebamõistlikuks. Sisuliselt püüab hageja käesoleva menetlusega saavutada olukorda, kus teiste kostja III võlausaldajate, kelle nõuded on tagatud kinnistusraamatusse kantud pandiõigusega, olukorda halvendades oleks tema võimalik nõue paremas positsioonis võimalikus pankrotimenetluses. Väited kostja III maksejõuetuse kohta on alusetud. Pelgalt fakt, et peamine ühingu vara on kinnisasi, ei anna alust rääkida ühingu maksejõuetusest. Kuivõrd hagi eesmärgiks ei saa olla panditud nõude eelisseisundi halvendamine, on hageja nõue kostja V suhtes perspektiivitu. Hagi tagamise aluse hindamisel on tegelikult oluline kostja majanduslik seisund, mis peab olema sedavõrd halb, et annaks alust kahelda kohtuotsuse täitmise võimalikkuses. Sellest tulenevalt on hageja nõude maksmapaneku võimalusi hinnates viidanud, et kostjad II, IV ja VI on füüsilised isikud, kel puudub likviidne vara ning et kostjate III ja V käive ei võimalda nõude kohest täitmist. Arusaamatult on hageja jätnud käsitlemata kostja I kui tõenäoliselt varaliselt kõige kindlustatuma menetlusosalise, kelle suhtes oleks hagejal võimalik enda nõudeid kõige tõenäolisemalt maksma panna. Nimetatud asjaolu pole kontrollinud omal algatusel ka maakohus. Hageja võimalik nõue on piisavalt tagatud nii kostja I laitmatu varalise olukorraga kui ka kostjale III kuuluvate kinnisasjadega, mistõttu kostja V suhtes hagi tagamise abinõude rakendamine on alusetu. Hagi rahuldamise korral saavutab hageja olukorra, kus hageja nõuded on piisavalt tagatud, seeläbi, et kostjale III kuuluvate kinnisasjade registriosadest kustutataks (hageja hinnangul) kinnistute väärtust vähendavad hüpoteegid. Sel juhul suurenevad Ülikooli 8 ja 8a kinnistute väärtused ning hagejal on võimalik oma nõuded võimalik efektiivselt maksma panna ka täitemenetluses. Kuivõrd hageja nõue kostja V suhtes on perspektiivitu, on hagi tagamise abinõude rakendamine kostja V kinnisasjade suhtes ebaproportsionaalne. Kostjal V on hagi tagamise meetmete rakendamise tõttu oluliselt raskendatud majandustegevuse jätkamiseks kavandatud investeeringute ja jooksvaks majandustegevuseks vajalike finantskokkulepete sõlmimine krediidiasutustega, mistõttu on hagi tagamise abinõude rakendamisega kaasnev õiguste riive kostja V suhtes väga intensiivne. Hageja oleks pidanud hagi tagamise abinõu taotlemisel hindama ka nõude perspektiivikust ning esitama hagi tagamise taotluse nende isikute vara osas, kelle osas on nõude rahuldamine tõenäolisem. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja võimalik nõue üürisuhetest. Üürilepingu esemeks olevate kinnisasjade omanikeks on olnud vastavalt kostja I ja kostja III. Seega saab juba õigussuhete olemusest tulenevalt kõne alla tulla hagi rahuldamine nende kostjate suhtes. Kui hageja haginõue Ülikooli 8 ja 8a kinnistutele seatud hüpoteekide kustutamiseks rahuldatakse, on tema rahalise kahjuhüvitusnõude rahuldamine eelduslikult võimalik ka üürilepingu esemeks olevatele kinnisasjadele sissenõude pööramisega, sest kui kinnistusraamatust kustutataks kostja V kasuks seatud hüpoteek, siis ei oleks enam alust hagi aluseks olevale peamisele väitele nagu oleks
kostja III maksejõuetu. Seega oleks kostjaid kõige vähem kahjustav meede kohtulike hüpoteekide seadmine üürilepingu esemeks olevatele kinnisasjadele (Ülikooli 8 ja 8a kinnistud), mille n-ö „väärtuse suurenemist“ hageja enda hagiga ka sisuliselt taotleb.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Hageja palub jätta kostja III ja kostja V määruskaebused rahuldamata. Hageja ei nõustu kostjaga V, et kui üks nõue rahuldatakse, ei ole hageja teise nõude rahuldamine hageja õiguste kaitseks enam vajalik. Kahju hüvitamise ja hüpoteegi tühistamise nõuded on eraldiseisvad ja teineteist mittevälistavad nõuded, mille esitamine on menetluslikult lubatud. Hageja eesmärgiks kohtusse pöördumisel on temale tekkinud kogukahju hüvitamine ning kohtuotsuse täitmine, mida õigusvastaselt seatud hüpoteek takistab. Iseenesest ei ole välistatud, et kohus küll rahuldab kahju hüvitamise nõude, kuid jätab rahuldamata hüpoteegi tühisuse tuvastamise nõude. Hageja tuvastusnõude rahuldamata jätmine ei tohiks aga raskendada kahju hüvitamise nõude täitmist. Seega tuleb neid nõudeid selgelt eristada ka hagi tagamise seisukohast. Ka juhul, kui kohus tuvastab hüpoteegi tühisuse, tooks see kaasa küll hageja õigusliku positsiooni paranemise kostja III pankrotimenetluses, kuid jätkuvalt oleks raskendatud või isegi välistatud hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine kogusumma ulatuses, sest sellisel juhul tuleb eelduslikult jaotise väljamaksmisel konkureerida kostjaga V ning võimalike teiste seotud isikutest võlausaldajatega. Hageja nõude täitmise seisukohalt ei ole oluline, kas nõude rahuldamiseks piisab sissenõude pööramisest kostja I varale. Hageja võib valida, kas ta taotleb hagi tagamist üksnes ühe kostja suhtes või kõigi kostjate suhtes. Praegusel juhul, kui kohus tühistaks kohaldatud hagi tagamise abinõud ning jätaks hiljem kostja I suhtes hagi rahuldamata, ei oleks hagi rahuldamise korral ülejäänud kostjate suhtes kohtuotsust võimalik täita. Seega on hagi tagamine vajalik sõltumata sellest, milline on kostja I majanduslik seis. Hagi tagamiseks kostja V suhtes puuduvad vähem koormavad abinõud. Hageja ei nõustu ka kostja V käsitlusega, justkui saaks hagi rahuldamine tulla kõne alla üksnes kostja I või kostja III suhtes. Hageja on toonud hagiavalduses välja, et kostja V vastutab õigusvastase tegevusega kahju tekitamise eest vahetu täideviijana, äärmisel juhul kaasaaitajana. Kohtumenetluses ei ole asi samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Tsiviilasjas nr 2-15-19207 on kostjaks üksnes kostja I. Lisaks on erinevad nii nõuete faktilised asjaolud kui ka nõuete õiguslikud alused. Ühel juhul on tegemist võlaõiguslikust lepingust tuleneva parenduste hüvitamise nõudega ühe isiku vastu, teisel juhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega seitsme erineva isiku vastu, nõudega tuvastada kostja III kinnistule kostja V kasuks seatud hüpoteegi tühisus ning nõudega kohustada kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku andmiseks. Hageja on põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on esitanud 25.03.2019 kostjale III avalduse, milles on taotlenud, et kostja III annaks vastavalt VÕS § 117 lg-le 2 ning § 98 lg-le 1 tagatise või kinnitaks kohustuse täitmist hageja esitatud nõude, s.o 2 656 625,36 euro ulatuses. Kostja III ei ole tagatist andnud ega ka kinnitanud kohustuse täitmist, mistõttu on hageja lugenud üürilepingu ülesöelduks alates 08.04.2019. Asjasse puutumatu on ka kostja III arutlus selle üle, milline summa kuuluks hagejale tasumisele VÕS § 286 alusel. Tegemist on kostja III poolt otsitud vastuväitega jätmaks ekslikku muljet, nagu oleks hageja nõue või selle sissenõutavaks muutumine ebaselge. Kostja III suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõu on sobiv ja täidab oma eesmärki. Hüpoteegi käsutamine takistaks hageja mittevaralise nõude täitmist ning sellisel juhul on sobivaks abinõuks
hüpoteekide arestimine ja selle alusel käsutuskeelde nähtavaks tegevate keelumärgete kandmine kinnistusraamatusse. Vältimaks mitmeti mõistetavusi on hageja esitanud 12.04.2019 kohtule täiendava taotluse hagi tagamiseks, milles palus arestida kostjale III kuuluvaid kinnistuid (Tartus Ülikooli tn 8 ja 8a) koormavad piiratud asjaõigused. 13.04.2019 määrusega rahuldas kohus hageja 12.04.2019 hagi tagamise taotluse ning arestis kostjale III kuuluvatele kinnistutele kostja V kasuks seatud hüpoteegid summas 6 900 000 eurot. Seega on hageja saavutanud taotletud eesmärgi – takistatud on nii kinnisasjade kui ka kinnisasjasid koormavate piiratud asjaõiguste käsutamine ja realiseerimine.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et kostja III ja kostja V määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
9.TsMS § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus langetab kõigi asjaoludega arvestades (Riigikohtu 07.11.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 12; Riigikohtu 07.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-15386/57, p 14). Järelikult saab ringkonnakohus maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui maakohus on teinud kaalutlusvigu või ületanud diskretsioonipiire. Kostja III määruskaebus
10.Kostja III vaidlustab maakohtu määrust osas, milles kohus arestis hagi tagamise abinõuna kostjale III kuuluvad kinnistud Tartu linnas aadressil Ülikooli 8 ja 8a ning kandis kinnistusraamatusse hageja kasuks käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga III, et hagi (sh hagi tagamine) ei ole lubatav, kuna kohtu menetluses on samade poolte vahel sama asi sama eseme kohta samal aluse, s.o tsiviilasi nr 2-15-19207. Ringkonnakohus möönab, et kuigi asjaolud ja nõude rahaline suurus on sarnased, siis ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks TsMS § 371 lg 1 punktis 5 käsitletud olukorraga, kuna juba menetluste pooled ei ole samad.
12.Kostja III on seisukohal, et maakohus pole analüüsinud TsMS § 369 eelduste esinemist. Ühtlasi heidab kostja III hagejale ette, et hageja ei ole põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduses on hageja kostja III majanduslikule seisundile viidates väitnud, et kahju saabub 29.04.2019, kui ilmneb, et hagejale jäetakse parenduste hüvitis maksmata. Käesoleva määruse tegemise ajaks on nimetatud kuupäev möödunud. Hageja on toonud esile, et VÕS § 291 lg 4 järgne tähtaeg lõpeb 11.04.2019, misjärel lõpeb hageja vastutus kostja ees. Selliselt on hageja põhistanud vajaduse esitada oma nõue enne 29.04.2019. Lisaks eeltoodule on hageja märkinud, et loeb üürilepingu ülesöelduks alates 08.04.2019. Seega on pooled eri seisukohtadel mh üürilepingu lõppemise aja osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa jätta hagi tagamata ainuüksi põhjusel, et pooled vaidlevad nõude sissenõutavaks muutumise üle. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on oma nõudeid õiguslikult põhistanud ning eeldades hagi aluseks olevate asjaolude õigsust, on võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada.
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seejuures hinnanud ka hageja väidete põhistatust TsMS § 235 tähenduses.
13.Kostja III leiab, et kinnisasjade arestimine ning käsutuskeeldu väljendavate keelumärgete sissekandmine ei täida eesmärki, kuivõrd see ei takista kinnisasjale enne käsutuskeeldu seatud hüpoteegi realiseerimist ega käsutamist. Nimetatud väide on küll õige, kuid samas on hageja esitanud taotluse hagi täiendavaks tagamiseks, mille maakohus ka rahuldas. Nimelt arestis maakohus 13.04.2019 määrusega hageja kasuks kostjale III kuuluvate kinnistute (Ülikooli tn 8 ja 8a) registriosade kostjale V kasuks seatud hüpoteegid summas 6 900 000 eurot ning kandis sel alusel kinnistusraamatusse hüpoteekide käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked. Seega on käesolevalt takistatud ka kinnisasjale enne käsutuskeeldu seatud hüpoteekide realiseerimine. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus kostja III määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse kostja III vaidlustatud osas muutmata. Kostja V määruskaebus
14.Kostja V vaidlustab maakohtu määrust osas, milles seati kostjale V kuuluvatele kinnistutele kohtulikud hüpoteegid. Kostja V hinnangul on hageja nõuded kostja V suhtes perspektiivitud, mistõttu ei ole võimalik kohaldada hagi tagamise abinõusid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on sisuliselt hinnanud hageja nõuded hagi tagamise kontekstis piisavalt põhistatuks. Maakohus on õigesti märkinud, et küsimust, kas hagejal on kostjate vastu kahju hüvitamise nõue, ei saa lahendada hagi tagamise taotluse menetlemisel (vt ka Riigikohtu 16.10.2017 määrus nr 2-16-18531, p 12). Ringkonnakohus leiab, et õiguslikult ei ole välistatud hageja nõuete rahuldamine. Kuigi kostja V on sisuliselt seisukohal, et kostja V kui hüpoteegipidaja suhtes ei tohiks olla kahju hüvitamise nõude esitamine lubatav, ei ole hagis toodud väidete õigsust eeldades siiski välistatud, et mh kostja V tegevuse läbi on hagejale kahju tekitatud. Hageja väitel on kostjad tegutsenud teadlikult eesmärgiga tekitada hagejale kahju.
15.Kostja V leiab, et hageja nõue on tagatud kostja I laitmatu varalise olukorraga kui ka kostjale III kuuluvate kinnisasjadega, mistõttu hagi tagamise abinõude rakendamine kostja V suhtes on alusetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul on tegu suure nõudega ning on tõenäoline ja usutav, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine kostjate seisukohalt olla raskendatud. Kuigi nõude suurus ei ole iseseisvaks hagi tagamise aluseks, on see üks asjaoludest, mida tuleb kohtul hagi tagamise põhjendatuse ja abinõude kohaldamise juures hinnata. Kuna hageja nõue on esitatud solidaarvõlgnike vastu, siis võis hageja valida, kellelt ta kohustuse täitmist nõuab ning milliste kostjate suhtes hagi tagamise abinõusid kohaldatakse. Kostjal I võib küll olla „laitmatu“ varaline seis, kuid see ei tähenda veel siiski, et ca 2,65 miljoni euro suuruse nõude täitmine oleks seetõttu lihtne ja vähese vaevaga võimalik, arvestades seejuures kostja I õiguslikku vormi (sihtasutus), tegevusala (tervishoiuteenuste osutamine) jm asjaolusid. Ka ei ole põhjendatud väita, et ainuüksi kostjale III kuuluvate kinnisasjadega (Ülikooli tn 8 ja 8a) oleks hageja nõue tagatud. Kinnisasjadele on seatud kostja V kasuks ühishüpoteek summas 6 900 000 eurot. Seega on tegemist juba ulatuslikult koormatud kinnisasjadega, mistõttu ei pruugi nende kinnisasjade väärtus, arvestades hüpoteeke, olla piisav tagamaks hageja nõuet. Menetlusvälised tagatised, mis võiksid muuta hagi tagamise põhjendamatuks, oleksid näiteks kehtivad ja sissenõutavaks muutunud hüpoteegid või muud pandiõigused, kui need pakuks hagejale
hagi tagamisega võrdväärset kaitset (vt ka M. Kärson, S. Kärson teoses Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm vlj. Tallinn 2017, lk 517, § 377). Kostja V ei ole nimetatud asjaolude esinemist viidanud.
16.Kostja V märgib, et hagi tagamine tema suhtes on ebaproportsionaalne ning hagi tagamise meetmete tõttu on oluliselt raskendatud majandustegevuse jätkamiseks kavandatud investeeringute ja jooksvaks majandustegevuseks vajalike finantskokkulepete sõlmimine krediidiasutustega. Hagi tagamine on kostja jaoks põhjendamatult koormav siis, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Maakohus on abinõude proportsionaalsust hinnanud ning leidnud, et kohtulike hüpoteekide seadmine ei ole kostja V jaoks põhjendamatult koormav. Ringkonnakohus leiab, et kohtulike hüpoteekide seadmine ei takista kostjal kinnistute kasutamist ega võõrandamist, kuid kohtulikud hüpoteegid tagavad hagejale hagi rahuldamisel võimaluse koormatud kinnistute arvel oma nõude vähemalt osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja V väited majandustegevuse raskendatuse osas on üldsõnalised ega ole seetõttu maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõude tühistamise aluseks. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ka kostja V vaidlustatud osas.
16.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Maakohus ei ole väljunud hagi tagamisel diskretsioonipiiridest ega ole teinud kaalutlusvigu. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.