OÜ Viavara kaebus kohtutäitur Anne Böckleri 3. juuni 2019 otsuse peale täiteasjas nr 182/2019/401
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. augusti 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Viavara määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OÜ Viavara (registrikood 1449502), lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar Puudutatud isik I: kohtutäitur Anne Böckler Puudutatud isik II: AS C.H.P. (registrikood 10135416), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. augusti 2019 määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada OÜ Viavara kaebus kohtutäitur Anne Böckleri 3. juuni 2019 otsuse peale täiteasjas nr 182/2019/401.
2.Tühistada kohtutäitur Anne Böckleri 3. juuni 2019 otsus ja 26. aprilli 2019 kinnisasja arestimise akt täiteasjas nr 182/2019/401 ning saata OÜ Viavara 9. mai 2019 kaebus kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus võrdsetes osades kohtutäitur Anne Böckleri ja AS-i C.H.P. kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
6.Võtta tsiviilasja materjalide juurde Tartu Maakohtu 15. märtsi 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-3805. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Viavara (avaldaja) esitas 13. juunil 2019 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Anne Böckleri (puudutatud isik I) 3. juuni 2019 otsuse peale täiteasjas nr 182/2019/401. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri otsuse ning 26. aprilli 2019 kinnisasja arestimise akti ja lõpetada tema suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 182/2019/401. Alternatiivselt palus avaldaja tühistada kinnisasja arestimise akti osas, milles kohtutäitur on andnud korraldused, mis reguleerivad arestitud kinnisasjade kasutamist. Kaebuse kohaselt rahuldas Tartu Maakohus 15. märtsi 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-3805 AS-i C.H.P. (puudutatud isik II) hagi tagamise taotluse ja arestis hagi tagamise abinõuna sissenõudja kasuks avaldajale kuuluvad kinnistud asukohaga Tartu linn Ülikooli 8 ja 8a ning kandis kinnistusraamatusse sissenõudja kasuks nimetatud kinnistute käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked. Kohus saatis sissenõudja taotlusel määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks ja selle määruse alusel kanti 19. märtsil 2019 keelumärked kinnistute käsutamise keelamiseks kinnistusraamatusse. Kohtutäitur algatas kohtumääruse ja sissenõudja avalduse alusel avaldaja suhtes täitemenetluse nr 182/2019/401. Kinnisasja arestimise aktis on üles kirjutatud arestitud kinnisasjad ja loetletud sissenõudja juhatuse liikmelt saadud informatsiooni kohaselt Ülikooli 8a hoone allüürnikud. Kohtutäitur on viidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 389 lg-le 6 ja andnud arestitud kinnisasjadega seonduvalt järgmised korraldused: kohtutäitur keelab arestitud kinnisasjade käsutamise ja täiendava koormamise; kinnisasjad on sissenõudja valduses ja kasutuses, sh Ülikooli 8 hoonet valdab AS Barclay Hotell ning Ülikooli 8a hoones asuvaid ruume kasutavad erinevad üürnikud, sh Olympic Casino Eesti OÜ, Weekend Club OÜ, Advokaadibüroo Gaver, Ocean Air OÜ, Medical Pharmacy Group OÜ, Kuuldeaparaadid OÜ ning Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ. Kinnisasjad jäävad nimetatud isikute valdusesse ja kasutusse, kes jätkavad kohtutäituri loal kinnisasjade ja nende vastavate osade valdamist ja kasutamist.
Avaldaja esitas 9. mail 2019 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mille kohtutäitur jättis 3. juuni 2019 otsusega rahuldamata. Avaldaja leidis, et kohtutäituril puudus alus tema suhtes täitemenetluse alustamiseks ja temale kuuluvate kinnisasjade arestimiseks, kuna maakohus saatis hagi tagamise määruse sissenõudja taotlusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks. Täitemenetluse alustamise ajaks oli määrus juba täidetud. Alternatiivselt leidis avaldaja, et kohtutäituril puudus alus anda kinnisasja arestimise aktis korraldusi, mis reguleerivad arestitud kinnisasjade kasutamist, kuna tegemist on kohtulahendi täitmisega hagi tagamise menetluses ja kohus ei ole määruses selliseid korraldusi andnud. Sisuliselt reguleeris kohtutäitur enda korraldustega avaldaja ja sissenõudja vahelist vaidlusalust õigussuhet, milleks kohtutäituril puudub õiguslik alus.
2.Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu. Keelumärke seadmine ei tähenda kinnistu arestimist ega hagi tagamise määruse täitmist. Kohtutäitur on loetlenud arestimisaktis kinnistuid valdavad isikud ning nentinud, et need isikud võivad jätkata kinnistute valdamist ja kasutamist. Selle korraldusega ei ole kohtutäitur muutnud kinnistute ja nende valdajate suhtes kehtivat õiguslikku korda.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus jättis 21. augusti 2019 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis kohtutäituri menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, määras sissenõudja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja 540 eurot ning viivise menetluskuludelt. Maakohtu põhjenduste kohaselt oli kohtutäituril õigus täitemenetluse algatamiseks ja kinnisasjade arestimiseks. Kuna kohtutäiturile esitati formaalselt nõuetele vastav täitedokument – Tartu Maakohtu 15. märtsi 2019 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-19-3805, mis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 467 lg 5 alusel viivitamata täidetav – oli kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohustatud algatama täitemenetluse. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et hagi tagamise määrus oli täitemenetluse alustamise ajaks juba täidetud. Kinnistusraamatusse keelumärke seadmine ei ole samastatav kinnistu arestimisega. Kui kohus näeb määruses ette nii eseme arestimise kui ka eseme suhtes keelumärke registrisse kandmise, siis võib kohtutäitur eseme arestida ka siis, kui registrisse on keelumärke juba kantud. Seatud keelumärge ei takistanud vara arestimist kohtutäituri poolt TsMS § 389 lg 6 kohaselt. Maakohus ei nõustunud avaldajaga ka selles, et praegusel juhul ei olnud kohtutäitur pädev tegema arestimistoiminguid täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel. TMS § 142 lg 1 reguleerib arestimist sõltumata arestimise alusest. Maakohtu hinnangul oli kohtutäituril õigus anda korraldusi arestitud kinnisasjade valdamise ja kasutamise kohta. Avaldaja seisukoht, et kohtutäitur ei saanud anda korraldusi, mida ei olnud hagi tagamise määruses kirjas, ei ole kooskõlas TsMS § 389 lg-ga 6. Arestimisaktis kinnistuid valdavate isikute loetlemisega ei ole kohtutäitur muutnud kinnistute ja nende valdajate suhtes kehtivat õiguslikku korda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.
Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei olnud kohtutäituril alust täitemenetluse alustamiseks, kuna talle täitmiseks esitatud hagi tagamise määrus oli juba täidetud. Juhul, kui kohus edastab hageja taotlusel hagi tagamise määruse kinnistusosakonnale kinnisasja käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks, toimub hagi tagamise määruse täitmine ilma kohtutäituri toiminguteta. TsMS § 389 lg 6 ei ole praegusel juhul asjakohane säte, kuna see ei reguleeri kinnisasja arestimist. Kuna TsMS § 389 lg 4 kohaselt kantakse kinnisasja arestimisel hagi tagamise määruse alusel kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärge, ei olnud kohtutäituril alust täiendavate toimingute tegemiseks. Ka TMS § 142 lg 1 ei ole asjakohane säte, kuna see reguleerib kinnisasja arestimist kinnisasjale sissenõude pööramisel. Praegusel juhul on tegemist hagi tagamisega TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel, mille korral ei ole kohtutäitur pädev tegema arestimistoiminguid TMS-i asjakohaste sätete alusel. Kohtutäitur ei või anda hagi tagamise määruse täitmisel korraldusi, mida ei ole hagi tagamise määruses kirjas, kuna vastupidisel juhul hakkaks kohtutäitur kohtu asemel hagi tagamist reguleerima. Kohtutäitur ei fikseerinud arestimisaktis olukorda kinnisasjade arestimise aja seisuga, vaid andis sissenõudjale õiguse jätkata arestitud kinnisasjade valdamist ja kasutamist. Sissenõudja on jätkanud kohtutäituri korraldustele tuginedes üürisuhteid kinnistute allüürnikega, leides, et kinnisasjade arestimise akt annab talle muuhulgas õiguse allüürnikega üürilepingute sõlmimiseks ja allüürisuhete jätkamiseks. Maakohus jättis 6. mai 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9491 rahuldamata sissenõudja taotluse reguleerida hagi tagamise korras esialgselt pooltevahelist õigussuhet ja lubada sissenõudjal esialgse õigussuhte reguleerimise korras sõlmida kinnistutel asuvate äriruumide üürilepinguid. Kohtutäituri korraldused on nimetatud määrusega vastuolus. Kuna kohtutäitur ei saa oma korraldustega muuta kohtulahendit, tuleb arestimise akt kohtutäituri korralduste osas tühistada.
5.Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur ei ole määruskaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale, tühistab kohtutäituri otsuse ja kinnisasja arestimise akti ning saadab kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu jäävad võrdsetes osades sissenõudja ja kohtutäituri kanda.
7.Avaldaja ning puudutatud isikud ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
Tartu Maakohus rahuldas 15. märtsi 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-3805 sissenõudja hagi tagamise taotluse, arestis hagi tagamise abinõuna sissenõudja kasuks avaldajale kuuluvad kinnistud ning määras, et kinnistusraamatusse tuleb seada sissenõudja kasuks kinnistuste käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked. Maakohus saatis sissenõudja taotlusel hagi tagamise määruse kinnistusosakonnale ja selle alusel kanti 19. märtsil 2019 keelumärked kinnistute käsutamise keelamiseks kinnistusraamatusse. Kohtutäitur algatas hagi tagamise määruse ja sissenõudja avalduse alusel avaldaja suhtes täitemenetluse nr 182/2019/401. Täitemenetluses on kohtutäitur koostanud kinnisasja arestimise akti.
8.Avaldaja ja puudutatud isikud vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril oli õigus täitemenetluse algatamiseks ja kinnistute arestimiseks ning, kas kohtutäituril oli õigus anda korraldusi arestitud kinnistute valdamise ja kasutamise kohta.
9.Esmalt analüüsib ringkonnakohus seda, kas kohtutäituril oli õigus täitemenetluse algatamiseks ja kinnistute arestimiseks. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu Tartu Maakohtu 15. märtsi 2019 hagi tagamise määrust tsiviilasjas nr 2-19-3805. Ringkonnakohus peab vajalikuks võtta see määrus asja materjalide juurde. Menetlusosalised on määruse sisust teadlikud ja selle asja materjalide juurde võtmine ei riku nende õigusi.
10.Hagi tagamise määruse resolutsiooni p 3 sõnastus on järgmine: „Hagi tagamise abinõuna arestida OÜ-le Viavara (registrikood 14449502) kuuluvad kinnistud registriosa numbriga 795050, asukohaga Tartu linnas Ülikooli tn 8, ja registriosa numbriga 805150, asukohaga Tartu linnas Ülikooli tn 8a, ning kanda sel alusel kinnistusraamatusse Aktsiaseltsi C.H.P. (registrikood 10135416) kasuks kinnistute käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked“.
11.Maakohus on asunud seisukohale, et kinnistusraamatusse keelumärke seadmine ei ole samastatav kinnistu arestimisega. Kui kohus näeb määruses ette nii eseme arestimise kui ka eseme suhtes keelumärke registrisse kandmise, siis võib kohtutäitur eseme arestida ka siis, kui registrisse on keelumärge juba kantud. Maakohtu hinnangul ei takistanud seatud keelumärge vara arestimist kohtutäituri poolt TsMS § 389 lg 6 kohaselt.
12.Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et hagi tagamise menetluses on kinnisasi arestitud siis, kui kinnistusraamatusse on kantud keelumärge. TsMS § 389 lg 4 esimese lause kohaselt kantakse kinnisasja ja registrisse kantud vallasvara või muu eseme arestimisel kinnistusraamatusse või muusse registrisse vara käsutamise keelumärge hageja kasuks tema avalduse alusel ja hagi tagamise määruse alusel. Keelumärge kinnistusraamatus keelab AÕS § 63 lg 2 järgi vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt, st „lukustab“ kinnistusraamatu ja välistab edasised kanded (vt nt Riigikohtu 15. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-16, p 12).
13.TsMS § 389 lg-st 4 ei tulene, et kinnisasja arestimiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole. Üldjuhul peab hageja ise tegema toiminguid, et käsutuskeeld kantakse vastavasse registrisse, kuid lg 4 teine lause sätestab ka võimaluse, et hageja taotlusel edastab kohus hagi tagamise määruse § 387 lg 2 korras ise keelumärke sissekandmiseks. Sellisel juhul kohus sisuselt vahendab hageja kandeavalduse esitamist (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. § 389 komm 3.2.1.2).
14.TsMS § 389 lg 6 esimese lause kohaselt korraldab vara arestimise kohtutäitur. See ei muuda aga lõikest 4 tulenevat reeglit, et kinnisasja arestimisel kantakse kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Hageja võib pöörduda keelumärke sissekandmiseks ka kohtutäituri poole. Kohtutäituri poolt vara arestimise korraldamise all peetakse eelkõige silmas hageja taotlusel kohtutäituri poolt muude tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja analoogia korras ka täitemenetluse seadustikus ette nähtud täitetoimingute tegemist, mis on hageja hinnangul vajalikud aresti jõustamiseks (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. § 389 komm 3.6.b).
15.Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et maakohus edastas hageja taotlusel hagi tagamise määruse kinnistusosakonnale, kes 19. märtsil 2019 keelumärked kinnistusraamatusse ka kandis. Seega ei olnud sissenõudjal vajadust pöörduda keelumärgete sissekandmiseks kohtutäituri poole. Keelumärgete kandmisega kinnistusraamatusse olid kinnistud arestitud. Sellest tulenevalt ei olnud
sissenõudjal ka vajadust pöörduda kohtutäituri poole täiendavate toimingute tegemiseks. Hagi tagamise määruse resolutsiooni p-st 3 ei tulene, et lisaks keelumärgete kandmisele kinnistusraamatusse peaks kinnistute arestimiseks veel täiendavaid toiminguid tegema.
16.Vastupidiseks järelduseks ei anna alust ka TMS § 142 lg 1, mille kohaselt kirjutab kohtutäitur arestimiseks üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Viidatud säte reguleerib kinnisasja arestimist täitemenetluses, mille eesmärgiks on kinnisasja müük ja müügist saadud vahendite arvelt sissenõudja nõude rahuldamine. Hagi tagamise menetluses kinnisasja arestimise eesmärgiks on takistada kostjat kinnisasja käsutamast, et ta ei saaks kinnisasja täiendavalt koormata või seda võõrandada. See eesmärk on saavutatav keelumärke kandmisega kinnistusraamatusse.
17.Ringkonnakohtu hinnangul oleks vastupidine järeldus vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Hagi tagamise eesmärk on saavutatav keelumärke kandmisega kinnistusraamatusse. Sellises olukorras toob täitemenetluse algatamine menetlusosaliste jaoks põhjendamatuid kulutusi.
18.Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kohtutäituril ei olnud õigust täitemenetluse algatamiseks ja kinnistute arestimiseks. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus seda, kas kohtutäituril oli õigus anda korraldusi arestitud kinnistute valdamise ja kasutamise kohta.
19.Kaebuses palus avaldaja tühistada kohtutäituri otsuse, kinnisasja arestimise akti ja lõpetada tema suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 182/2019/401. Alternatiivselt palus avaldaja tühistada kinnisasja arestimise akti osas, milles kohtutäitur on andnud korraldused, mis reguleerivad arestitud kinnisasjade kasutamist Kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud (vt nt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23). Eelneva tõttu tuleb tühistada nii kohtutäituri otsus kaebuse kohta kui ka kinnisasja arestimise akt. TMS §-st 48 tulenevalt lõpetab täitemenetluse kohtutäitur. Kohtul ei ole pädevust täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäituri otsuse tühistamisel saab aga kohus kohustada kohtutäiturit avaldaja esialgset kaebust uuesti läbi vaatama (sh otsustada täitemenetluse lõpetamise üle). Selliselt rahuldab ringkonnakohus kaebuse täielikult.
20.Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega rahuldab kaebuse, tühistab kohtutäituri otsuse ja kinnisasja arestimise akti ning kohustab kohtutäiturit avaldaja 9. mai 2019 kaebust (tl 13-16) uuesti läbi vaatama. Kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril arvestada, et tal ei olnud õigust täitemenetluse algatamiseks.
21.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta võrdsetes osades sissenõudja ja kohtutäituri kanda. Maakohus ei ole avaldaja kaebust rahuldamata jättes avaldaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.