2-17-16878/4 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 13. novembri 2017 määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega menetlusabi taotlus rahuldada. Lisaks palub hageja peatada 13. novembri 2017 määruse täitmine kuni määruskaebust lahendava kohtumääruse jõustumiseni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata TsMS §-d 3401 lg 1, 383 lg 12, 186 lg 5 ja kohaldas valesti TsMS § 183 lg-t 2 ning leidis ekslikult, et võlausaldajad saavad menetluskulusid kanda. Riigikohtu praktikast tulenevalt on hagejal õigus vaidlustada kohtumäärus tervikuna, sh osas, millega maakohus kohustas hagejat tasuma hagi tagamise tagatist. Kaebeõigus tuleneb analoogia alusel TsMS § 196 lg-st 4. Maakohus oleks pidanud enne määruse tegemist andma hagejale võimaluse täiendavate tõendite ja põhjenduste esitamiseks või pöörduma võlausaldajate poole, et tuvastada võlausaldajate maksevõime ja huvi. Maakohus ei ole hageja taotlust tagatise tasumisest vabastamiseks määruses käsitlenud. TsMS § 383 lg-s 12 sätestatud eeldused hagejalt tagatise nõudmata jätmiseks on täidetud. Hagejalt ei saa majanduslikel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ning hagi tagamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed. Võlgniku pankrotivara koosseisu kuuluvad praegu üksnes hüpoteekidega koormatud korteriomandid, mille müügist saadud raha arvel on võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ja täita hüpoteegipidajate nõudeid, teise rahuldamisjärgu nõuete rahuldamine korterite müügitulemi arvel ei ole võimalik. Lisaks on pankrotivõlgniku juhatuse liikmete vastu esitatud hagi tagamise eeldusena tagatise nõudmine TsMS § 383 lg 12 tähenduses ebaõiglane. Antud juhul ei saa võlausaldajatelt eeldada riigilõivude ja tagatise tasumist kogusummas 12 974 eurot. Ei saa eeldada, et kulud tasuksid võlausaldajad, kelle nõuded jäid nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata või kelle tunnustatud nõue on kulude kogusummast väiksem või sama suur või kelle nõuded on tunnustatud esimeses rahuldamisjärgus ning kaetakse hüpoteegi arvelt. Samuti ei saa eeldada, et füüsilisest isikust võlausaldajad kannaksid kulusid, mille suurus ületab keskmise netopalga 13-kordselt. Lisaks on füüsilised isikud võlgniku tegevuse tulemusena sattunud olukorda, kus neil tuleb omal kulul võlgnikult ostetud korterid valmis ehitada ning täiendavalt pidada kohtuvaidlust äriühinguga, kelle faktilise kontrolli all on hoone kütteseade. Eesti Vabariik on TsMS § 145 lg 1 kohaselt menetlusosalisena riigilõivu tasumisest vabastatud ning hagi tagamise tagatise summa moodustab riigi nõudest ligikaudu 50%. Osaühingul Äksi Puhkemaja on 10. oktoobri 2016 seisuga maksuvõlg 10 127 eurot 74 senti.

7.Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esile toodud asjaoludel on põhjendatud jätta tagatis nõudmata. TsMS § 383 lg 12 kohaselt võib tagatise nõudmise eelduste olemasolul siiski jätta tagatise täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Võlgniku teadaolevaks varaks on kaks hüpoteekidega koormatud korteriomandit Tartu linnas, mille turuväärtus on enampakkumise teadetest nähtuvalt kokku ca 100 000 eurot (tl 144-149). Muu vara võlgnikul puudub. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuete kogusumma on enam kui 268 000 eurot (tl 26). Halduri hinnangul on korteriomandite müügist saadud raha arvel võimalik kanda pankrotimenetluse kulud ja täita hüpoteegipidajate nõuded, kuid teise rahuldamisjärgu nõuete rahuldamine müügitulemi arvel ei ole võimalik. Hagi esitamine võlgniku endiste juhatuse liikmete vastu on ainsaks võimaluseks saavutada pankrotivara moodustamine. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et antud juhul ei saa eeldada, et menetluskulud tasuksid võlausaldajatena füüsilised isikud või Eesti Vabariik. Riik on menetluskulude tasumisest menetlusosalisena vabastatud ning füüsilistelt isikutelt võlgniku juhatuse liikmete vastu esitatud hagi tagamise eeldusena tagatise nõudmine on TsMS § 383 lg 12 tähenduses ebaõiglane. Arvestades, et hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv on juba piisavalt suur, oleks ebaõiglane nõuda täiendavalt 10 824 euro suuruse tagatise maksmist ülejäänud võlausaldajatelt. Sellises olukorras tagatise nõudmine hagi tagamisel võib ringkonnakohtu hinnangul viia olukorrani, kus hagi võib jääda tagamata hageja varalise seisundi tõttu, mis omakorda võib tuua kaasa kohtuotsuse täitmise võimatuse, mõjutades olulisel määral hageja ja tema võlausaldajate õigusi. Eeltoodust tulenevalt on TsMS § 383 lg 12 alusel põhjendatud jätta nõudmata hagi tagamisel tagatis.