Doneright OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi Margus Padari ja Arnold Abramovi vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
216 480 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Doneright OÜ (pankrotis) (registrikood: 12690547) esindajad pankrotihaldur Indrek Lepsoo (asukoht: Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]). Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marit Toom (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]). Kostja I: Margus Padar (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:
XXX).
Margus Padari lepinguline esindaja: Marge Juur (Civil Õigusbüroo OÜ, Ahtri 6a, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]). Kostja II: Arnold Abramov (isikukood: XXX, elukoht: XXX, epost: XXX). Arnold Abramovi esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Toomas Metsma (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, Ülikooli 8, 51003 Tartu, e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Doneright OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi Margus Padari ja Arnold Abramovi vastu kahju hüvitamiseks.
2.Välja mõista Margus Padarilt ja Arnold Abramovilt solidaarselt Doneright OÜ (pankrotis) pankrotivarasse 216 480 eurot (kakssada kuusteist tuhat nelisada kaheksakümmend eurot).
Jätta Tartu Maakohtu 20. detsembri 2017. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine jõusse, millega seati kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge Margus Padari (isikukood XXX) ja Margit Padari (isikukood XXX) ühisomandisse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number XXX kantud kinnisasjale asukohaga XXX maakond Margus Padari suhtes Doneright OÜ (pankrotis) (registrikood 12690547) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks, keelates Margus Padaril ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine.
4.Jätta Doneright OÜ (pankrotis) menetluskulud solidaarselt Margus Padari ja Arnold
Abramovi kanda.
5.Välja mõista Margus Padarilt ja Arnold Abramovilt solidaarselt Doneright OÜ (pankrotis) kasuks menetluskulude katteks 3098 eurot.
6.Menetluskuludelt tuleb Margus Padaril ja Arnold Abramovil solidaarselt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Välja mõista Margus Padarilt riigi tuludesse riigi õigusabi tasu ja kulud kokku summas 480 eurot, mis tuleb tasuda võrdsete osamaksetena 160 eurot kuus kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene osamakse tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (AS SEB Pank), nr EE52220022101326447 (AS Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank), viitenumber kõikide kontode puhul on 99918700055542. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse märkida tsiviilasja number ja kohustatud isiku nimi. Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigi õigusabi tasu osas otsuse sätestatud tähtaegadel, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6, RÕS § 26 lg 3). Riigi õigusabi tasu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda riigi õigusabi tasu tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Otsus toimetada kätte menetlusosalistele ja edastada pärast jõustumist p 7 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd, tl 1-11)
1.Harju Maakohtu 27.04.2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-401 on välja kuulutatud Doneright OÜ (pankrotis) pankrot ning pankrotihalduriks on nimetatud Indrek Lepsoo. Doneright OÜ (pankrotis) juhatuse liikmed olid perioodil 15.07.2014. a – XX.XX.XXXX Margus Padar (kostja I) ning perioodil 29.07.2014. a – kuni 03.11.2016. a. Arnold Abramov (kostja II).
2.Hagiavalduse kohaselt on Doneright OÜ (pankrotis) AS SEB Panga arvelduskontolt nr XXX perioodil 19.08.2014. a - 17.10.2016. a kostjale I väljastatud pangakaardiga sularahas välja võetud 163 180 eurot. Lisaks võttis kostja I 22.01.2015. a Doneright OÜ (pankrotis) kassasse 17 000 eurot. Kostjale II on Doneright OÜ (pankrotis) arvelduskontolt tehtud ülekandeid 2014. a ja 2015. a jooksul kokku 36 300 euro ulatuses. Perioodil, mil kostjad olid Doneright
OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeteks, on äriühingu arvelduskontolt tehtud kostjatele ülekandeid ja sularaha väljamakseid kogusummas 216 480 eurot, mille kohta puuduvad kuludokumendid.
3.Hageja on seisukohal, et kostjad on rikkunud Doneright OÜ (pankrotis) vara hoidmise kohustust ja sellega ka oma juhatuse liikme kohustusi. Kuna juhatusel on kohustus raamatupidamist korraldada ja kõiki dokumente säilitada ning äriühingu pankroti väljakuulutamisel vastavad dokumendid pankrotihaldurile üle anda, siis asjaolust, et kõnesolevate arvelduste kohta kuludokumendid puuduvad saab järeldada, et vastavaid ülekandeid ei ole äriühingu huvides tehtud.
4.XX.XX.XXXX valiti Doneright OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks Mika Raudvassar ning kostjatelt saadud info kohaselt üleandmise-vastuvõtmise aktiga XX.XX.XXXX anti uuele juhatuse liikmele üle ka kõik Doneright OÜ (pankrotis) raamatupidamise dokumendid.
5.Hageja on seisukohal, et XX.XX.XXXX üleandmise-vastuvõtmise akt ei tõenda ümberlükkamatult kostjate väidet dokumentide üleandmise kohta, kuna antud juhul on nimetatud akti näol tegemist täitmise kviitungiga VÕS § 95 lg 1 tähenduses. Eelduse, et kostjad on Doneright OÜ (pankrotis) raamatupidamise dokumendid Mika Raudvassarile üle andnud, on ümber lükatud Mika Raudvassari 21.08.2017. a hagejale esitatud aruandega, kus ta kinnitab, et talle ei ole raamatupidamise dokumente kunagi üle antud.
6.Kostjad pidid äriühingu juhatuse liikmetena kasutama äriühingu rahalisi vahendeid üksnes äriühingu huvides ja tema majandustegevuse edendamiseks. Selliselt juhatuse liikmetele maksete tegemisega ei ole kostjad käitunud äriühingule lojaalselt ega ka ühingu jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kuivõrd äriühingul on juba alates 2016. a maikuust ka võlausaldajate ees täitmata kohustusi, on kostjad rikkunud ka juhtimiskohustust, kuna nad ei suutnud luua organisatsioonilisi tingimusi selleks, et äriühing oleks võimeline täitma temal lasuvaid kohustusi.
7.Kostjad on juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitanud äriühingule kahju kogusummas 216 480 eurot. Hageja leiab, et kaotsiläinud äriühingu varana (st tekitatud otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses) tuleb käsitleda kõiki summasid, mis on kantud äriühingu arvelduskontolt kostjate arvelduskontodele või mis on kostjate poolt äriühingu arvelduskontolt välja võetud sularahas ning, mille äriühingu huvides kasutamise kohta puuduvad nõuetekohased raamatupidamise algdokumendid.
8.Hageja leiab, et kostjad on kahju tekitamises solidaarselt vastutavad ÄS § 187 lg 2 järgi, kuna äriühingu AS SEB Panga internetipanga kasutajad olid mõlemad kostjad ning mõlemal kostjal oli äriühingu arvelduskonto väljavõttele ligipääs, kust nähtusid muuhulgas ka andmed mõlema juhatuse liikme poolt arvelduskontolt sularahana välja võetud raha ja teostatud ülekannete kohta. Mõlemad juhatuse liikmed olid teise juhatuse liikme tegevusest, s.o äriühingu arvelduskontolt sularaha väljavõtmisest ja ülekannete teostamisest teadlikud ega teinud midagi selleks, et seda ära hoida või vähendada sellest tulenevaid kahjulikke tagajärgi äriühingu jaoks.
9.Hageja palub välja mõista Margus Padarilt ja Arnold Abramovilt solidaarselt Doneright OÜ (pankrotis) kasuks 216 480 eurot.
10.Alternatiivselt palub hageja juhul kui kohus leiab, et kostjad ei ole kahju tekitamises solidaarselt vastutavad, välja mõista Margus Padarilt Doneright OÜ (pankrotis) kasuks 180 180 eurot ja Arnold Abramovilt Doneright OÜ (pankrotis) kasuks 36 300 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. KOSTJA, ARNOLD ABRAMOVI, VASTUS HAGILE (II kd, tl 195-199)
11.Arnold Abramov hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Doneright OÜ (pankrotis) arvelduskontolt on talle tehtud sularahas väljamaksed 05.12.2014. a summas 25 000 eurot, 31.12.2014. a summas 4 500 eurot ning 19.03.2015. a summas 6 000 eurot, kokku 35 500 eurot, mitte 36 300 eurot.
12.Doneright OÜ-le (pankrotis) ei ole ta kahju tekitanud, kuna on kasutanud tema poolt välja võetud rahalisi vahendeid äriühingu huvides. Äriühingu tegevusalaks oli ehitustegevus, mille käigus sõlmiti lepingud ja kokkulepped alltöövõtjatega XXX asuva kortermaja
renoveerimiseks. Mõnede alltöövõtjatega oli kokkulepe, et juhul kui alltöövõtjal tuleb täiendavalt soetada oma töölõigus ehitus- või viimistlusmaterjali teevad nad seda iseseisvalt, et töö ei jääks seetõttu seisma ning hiljem äriühing hüvitab soetatud materjali. Materjali hüvitamise aluseks oli alltöövõtjate poolt esitatud materjali ostmist tõendavad kuludokumendid, mille alusel äriühing hüvitas alltöövõtjatele kantud kulud. Alati ei makstud alltöövõtjatele hüvitisi ülekandega, vaid seda tehti sularahas. Üheks alltöövõtjaks, kellega arveldati sularahas oli Äksi Puhkemaja OÜ.
13.Tema poolt Doneright OÜ (pankrotis) arvelduskontolt väljavõetud raha läks täies ulatuses erinevatele alltöövõtjatele soetatud materjali hüvitamiseks nende poolt esitatud kuludokumentide alusel, mille ta esitas äriühingu raamatupidamisse. Kostjal II valduses ei ole Doneright OÜ-ga (pankrotis) seotud dokumente. Äriühingu juhatusest lahkudes (november 2016) andis ta kõik äriühinguga seotud dokumendid üle kostjale I, kes oli tol ajal Doneright OÜ juhatuse liige. Äriühingu omanike vahetumisel anti äriühinguga seotud dokumendid, sh raamatupidamisdokumendid üle äriühingu omandajale Mika Raudvassarile, mida kinnitab XX.XX.XXXX dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt.
14.Asjaolu, et Mika Raudvassar ei andnud äriühingu pankroti välja kuulutamisel pankrotihaldurile üle kõiki tema poolt vastuvõetud dokumente viitab asjaolule, et Mika Raudvassar ise ei ole tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
15.Juhul kui kohus leiab, et nõue on põhjendatud, on nõue alusetu 800 euro ulatuses, milline summa on kantud kolmandale isikule. Kostja II kinnitab, et on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega vastavalt ÄS § 187 lg-le 1.
16.Kostja II leiab, et õiglane oleks kostjaid mitte käsitleda solidaarvõlgnikena. Kuivõrd vastutuse (võimaliku kahju tekitamise) ulatus on kummagi kostja osas täpselt määratletud tuleks asja lahendamisel lähtuda seisukohast, et milline oli iga juhatuse liikme rikkumise ulatus ja suurus. Ka VÕS § 138 lg 3 sätestab, et isikult võib nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Vastutuse määramisel tuleks kostjate vahel kohaldada määratletud vastutuse ulatust ja suurust kahju tekitamise hüvitamisel. KOSTJA, MARGUS PADARI, VASTUS HAGILE (III kd, tl 14-16)
17.Margus Padar hagi ei tunnista. Kostja I sõnul on sularahas tasutud töövõtjatele erinevate ehitusmaterjalide eest. Peatöövõtja Äksi Puhkemaja OÜ on teostatud ehitustööde eest saanud suure osa sularahas. Selline oli kokkulepe ehitajaga. Lisaks on kasutatud ka teiste ettevõtete teenuseid nt. pinnase planeerimine, kõrvalhoone vundamenditööd, elektritööd jne.
18.Kassast maksti välja ka töötasusid Doneright OÜ (pankrotis) töötajatele ning majanduskulusid (elektriarved, bürootarbed, autokütus), samuti laenude tagasimakseid umbes 30 000 eurot. Kõik kassa sissetuleku ja väljamineku orderid ning nende juurde kuuluvad algdokumendid, samuti kassas olnud sularaha jääk anti üle uuele juhatuse liikmele Mika Raudvassarile XX.XX.XXXX. Koopiaid nendest dokumentidest endistele juhatusele liikmetele ei jäänud. XX.XX.XXXX on koostatud dokumentide üleandmise kohta akt ei ole käsitletav täitmiskviitungina. Nimetatud akt on oma sisult sarnane osa võõrandamislepingu sätetega. Ostja ei ole vaidlustanud võõrandamislepingu sätteid, pole sellest taganenud. Olukorras kus lepingus loetletud asju üle ei anta on ostjal õigus lepingust taganeda. Sama kehtib ka üleandmisakti kohta. Olemuselt on see samuti leping, milles lepitakse kokku üle antavad asjad, üleandmise kord ja muud tingimused. Dokumentide näol on tegemist asja päraldistega mis anti üle koos asjaga. Osa üleandmisest alates lasub vastutus raamatupidamise korraldamise eest uuel juhatusel.
19.Kostja II ei ole tõendanud, et kasutas tema poolt välja võetud rahalisi vahendeid äriühingu huvides. OÜ Äksi Puhkemaja on kinnitanud hagejale, et ei ole kostjaga II kordagi sularahas
arveldanud. Doneright OÜ (pankrotis) äriplaaniks oli XXX asuva hoone soetamine, renoveerimine ja müük 8 eraldi korteriomandina, mille üldkasulik pind moodustas kokku ca 280 m2. Hageja hinnangul ei ole majanduslikult usutav, et kinnistu ja hoone soetamiseks ja renoveerimiseks kulus äriühingul nii palju raha, et pärast 6 korteriomandi müüki (8 korteriomandist oli pankroti väljakuulutamise seisuga 6 korterit müüdud) oli äriühingul endiselt täitmata kohustusi enam kui 650 000 euro ulatuses (s.o pankrotimenetluses võlausaldajate poolt esitatud nõuded).
20.On ilmne, et osa äriühingu rahalistest vahenditest on juhatuse poolt kõrvale toimetatud, sh on kostjate poolt enam kui 200 000 euro ulatuses äriühingu arvelduskontolt välja võetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
22.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohast oluliste asjaolude üle: - 27.04.2017. a kuulutati välja Doneright OÜ pankrot ja 13.06.2017. a nimetati võlgniku pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. - kostja I oli võlgniku juhatuse liige 15.07.2014. a kuni XX.XX.XXXX . - kostja II oli võlgniku juhatuse liige perioodil 29.07.2014. a kuni 03.11.2016. a. - kostja I, kellel oli äriühingu pangakaardi kasutamise ja internetipanga juurdepääsuõigus (I kd, tl 43-47) on 180 180 euro ulatuses sularaha Doneright OÜ (pankrotis) pangakontolt välja võtnud. - kostjal II oli ainult internetipanga kasutamise õigus (I kd, tl 43). - kostjale II on tehtud Doneright OÜ (pankrotis) pangakontolt ülekandeid summas 35 500 eurot.
23.Asjas on poolte vahel vaidlus selle üle: - kas perioodil 19.08.2014. a kuni 29.09.2016. a juhatuse liikmete poolt äriühingu kontolt välja võetud ja ülekantud raha summas 216 480 eurot kasutati äriühingu majandustegevuses või mitte. - kas ülekannete 20.03.2015. a ja 23.03.2015. a summas 800 eurot eest kostjad vastutavad või mitte, kuna need ülekanded on tehtud kolmandale isikule, Aleksander Abramovile. Kohus võtab esmalt seisukoha mõlema juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja kahju äriühingule tekitamise osas (I) ning seejärel menetluskulude osas (II). I
24.Hageja on esitanud kahjuhüvitisnõude kostjate vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel tuginedes sellele, et kostjad kui Doneright OÜ (pankrotis) juhatuse liikmed on rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust ja sellega ka oma juhatuse liikme kohustusi, millega on tekitanud äriühingule kahju.
25.Äriühingu poolt ÄS § 187 lg 2 alusel juhatuse liikme vastu esitatava kahjunõude eeldused on juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumine (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35), osaühingule kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
26.Riigikohtu praktika järgi peab osaühing nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu 20. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-16, p 21).
27.Tulenevalt ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 on juhatuse liikmel kohustus kasutada äriühingu rahalisi vahendeid üksnes osaühingu huvides heaperemehelikult eesmärgiga säilitada äriühingu jätkusuutlik tegevus ning võimaluse korral äriühingu vara suurendada. Analoogia alusel aktsiaseltsi juhatuse kohustusega (ÄS § 306 lg 2, TsÜS § 4) on osaühingu juhatuse liikme kohustuseks tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, mis tähendab muu hulgas seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske (juhatuse liikme nii hoolsuskui ka lojaalsuskohustus). Juhatuse üheks spetsiifiliseks kohustuseks on nõuetekohase raamatupidamise korraldamise tagamine (ÄS § 183). Raamatupidamise korraldamise põhinõuded on reguleeritud raamatupidamise seaduse (RPS) §-s 4, mille p-de 1-5 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras ja säilitama raamatupidamise dokumente.
28.Kohus hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis on seisukohal, et kostjate väited selle kohta, et alltöövõtjatega arveldati sularahas ning kostja I väited selle kohta, et sularahas tasuti ka laenu tagasimakseid, majanduskulusid ja töötasusid töötajatele, on tõendamata ja paljasõnalised.
29.Kostja I väitel on kõik kassa sissetuleku ja väljamineku orderid ning nende juurde kuuluvad algdokumendid ja kassas olnud sularaha jääk üle antud Doneright OÜ (pankrotis) uuele juhatuse liikmele Mika Raudvassarile XX.XX.XXXX, mida kinnitavad nii dokumentide üleandmise akt (I kd tl 70-71) kui ka notariaalselt tõestatud XX.XX.XXXX Doneright OÜ osa müügileping ja osaluse üleandmise leping, mille p-des 2.2.1-2.2.3 (I kd, tl 72-77) on Mika Raudvassar kinnitanud äriühinguga seotud raamatupidamisdokumentatsiooni kättesaamist.
30.Tunnistajana üle kuulatud Mika Raudvassar on kohtus kinnitanud (14.08.2018 kohtuistungi protokoll, III kd, tl 50), et temale ei ole Doneright OÜ (pankrotis) raamatupidamisdokumente üle antud ning notariaalses müügilepingus on antud vale kinnitus dokumentide üleandmise kohta. Tunnistaja on selgitanud, et kaks päeva enne lepingu sõlmimist öeldi talle, et raamatupidamisdokumente üldse ei olegi ning kui ta Raivo Pulsti (väidetavalt Doneright OÜ tegevjuht) käest küsis kus dokumendid on, vastati talle, et siis tuleb neid hakata otsima.
31.Kostja I pankrotimenetluses vande all (II kd, tl 201) antud ütlused (raamatupidamise dokumendid on üle antud Mikale notaris, Raivo Pulst on andnud raamatupidamise dokumendid Mikale, notaris reaalselt kaustu üle ei antud) on vastuolulised ega ei kinnita üheselt fakti, et XX.XX.XXXX raamatupidamisdokumentatsioon reaalselt ka Mika Raudvassarile Margus Padari poolt üle anti. M. Raudvassar on Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vande all kohtule kinnitanud, et tema käes raamatupidamisdokumente ei ole (kohtuistungi protokoll tsiviilasjas 2-17-401 OÜ Äksi Puhkemaja avaldus Doneright OÜ suhtes pankroti väljakuulutamiseks, II kd, tl 200) ning ka e-kirjavahetusest (22.12.2016. a ekiri saajale Raivo, I kd tl 81) nähtuvalt on M. Raudvassar küsinud pärast notariaalse lepingu sõlmimist juurdepääsu Doneright OÜ majandustegevust puudutavatele dokumentidele ja ka hiljem kogu raamatupidamise dokumentatsiooni (I kd, tl 84).
32.Mika Raudvassari poolt kohtus antud ütlustest (III kd, tl 50, pöördel) ja e-kirjavahetusest (I kd, tl 80-116) ilmneb, et Mika Raudvassari sooviks oli aidata oma tuttavat Raivo Pulsti ning firma käekäik teda ei huvitanud ja ta pidi olema kõigest paar kuud firmaga seotud kuniks leitakse uus omanik ja juhatuse liige.
33.Kohus arvestades M. Raudvassari tegelikku eesmärki ja seisundit Doneright OÜ-s (pankrotis) ja kohtule esitatud eelpoolnimetatud tõendeid, on seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et M. Raudvassar sai reaalselt enda valdusesse Doneright OÜ
raamatupidamisdokumentatsiooni. XX.XX.XXXX . a dokumentide üleandmise aktist nähtub, et dokumendid on M. Raudvassarile üle antud akti koostamise päeval. Seega on kostja I väide, selle kohta, et dokumendid anti üle notaris või Pulsti poolt, vastuolus eelpoolnimetatud aktis antud kinnitusega, sest notariaalne tehing toimus päev hiljem, s.o XX.XX.XXXX. Kuigi M. Raudvassar ja kostja I on tehingu sõlmimisel müügilepingu p-des 2.1.9, 2.2.1 2.2.3 kinnitanud dokumentide tutvustamist ja dokumentide saamist, leiab kohus, et antud juhul tuleb arvestada M. Raudvassari poolt vande all antud ütlustega, mis ühtivad nii tema kui ka kostja I poolt vande alla antud ütlustega pankrotimenetluses.
34.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et osaühingu raamatupidamise korraldamisel olid puudujäägid, seda ei peetud nõuetekohaselt ning formaalse kinnitusega (XX.XX.XXXX aktiga ja XX.XX.XXXX müügilepinguga) püüti jätta mulje justkui oleks raamatupidamisdokumendid uuele juhatusele üle antud.
35.Kostja II ülekannete tegemist Doneright OÜ arveldusarvelt enda arveldusarvele summas 35 500 eurot vaidlustanud ei ole. Kostja II on vaidlustanud 800 euro ulatuses ülekandeid, mis tehti 20.03.2015. a ja 23.03.2015. a Aleksander Abramovi arveldusarvele selgitusega „kanne“.
36.Kostja II väited selle kohta, et tema poolt väljavõetud rahalisi vahendeid on kasutatud alltöövõtjatele (nt arveldati alltöövõtja Äksi Puhkemaja OÜ-ga sularahas) nende poolt soetatud materjalide hüvitamiseks, on ümber lükatud Äksi Puhkemaja OÜ kinnitusega (III kd, tl 11), et nad ei ole kunagi sularahas arveldanud. Muid tõendeid kohtule esitatud ei ole.
37.Oma vastuses hagile on kostja II väitnud, et ta andis raamatupidamisdokumendid üle novembris 2016. a kostjale I, kes oli tol ajal juhatuse liige. Samas nähtub kostja II vande all antud ütlustest pankrotimenetluses (II kd, tl 201), et kostja II andis raamatupidamisdokumendid novembris 2016. a R. Pulsti kätte ja et enne olid dokumendid raamatupidaja käes. Kuigi väidetavalt esitas kostja II haldurile dokumentide üleandmise kohta R. Pulstile lihtkirjaliku nimekirja, ei ole kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud. Samas nähtub nii esitatud tõenditest ja ka tunnistaja, M. Raudvassari, ütlustest, et R. Pulst ütles M. Raudvassarile, et tema käes raamatupidamisdokumente ei ole. Seega on kostja II väited dokumentide üleandmise asjaolude kohta erinevates menetlustes vastuolus ning tõendamata. Vastuväidet, et raamatupidamisdokumendid on üle antud uuele juhatuse liikmele, M. Raudvassarile, on kohus analüüsinud eespool ning ei hakka siinkohal seda üle kordama.
38.Kuivõrd ülalmärgitud summade väljavõtmise ja ülekannete sh kolmandale isikule toimunud ülekannete kohta puuduvad algdokumendid (kuludokumendid) ning kostjad ei ole tõendanud ka muul viisil (nt tunnistajate ütlustega (töötajad, koostööpartnerid, alltöövõtjad vm)), et väljavõetud raha kasutati äriühingu majandustegevuses, loeb kohus tõendatuks, et kostjad juhatuse liikmena on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, jättes täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse korraldada osaühingu raamatupidamist ning rikkudes osaühingu vara hoidmise kohustust. Eelnimetatud rikkumiste tulemusena on kostjad põhjustanud osaühingule kahju. Tõendeid selle kohta, millest saaks järeldada, et kostjate käitumine oleks kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, kohtule esitatud ei ole.
39.Kohus märgib, et isegi kui raamatupidamise ja rahadega (sularahaga) tegeles kostja I, ei tähenda see seda, et kostjal II ei oleks kohustust vajadusel küsida teavet äriühingu majandustegevust puudutavate tehingute kohta. Kostjal II osaühingu juhatuse liikmena lasus kohustus korraldada ja tagada osaühingu nõuetekohane raamatupidamine, mis ei tähenda seda, et kui seda teeb teine isik, vabaneb juhatuse liige oma kontrollikohustusest. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja II oleks teinud teisele juhatuse liikmele (kostja I) või raamatupidaja(te)le päringuid sularahade kasutamise kohta või teostanud kontrolli tehingute ja nende dokumenteerimise kohta. Tõendamata on ka Aleksander Abramovile 800 euro ulatuses tehtud ülekannete seotus Doneright OÜ (pankrotis) majandustegevusega.
40.Kohus on seisukohal, et kostjad vastutavad tekkinud kahju eest solidaarselt tulenevalt ÄS § 187 lg 2 esimesest lausest. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga
kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel (VÕS § 65 lg 2).
41.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et juhatus oleks temal lasuvad ülesandeid liikmete vahel ära jaotanud. Isegi kui kostjatel oli kokkulepe (nt juhatuse liikme lepingust või muust lepingust tulenevalt) konkreetsete ülesannete täitmiseks, vastutavad mõlemad juhatuse liikmed kui nad olid teadlikud või pidid teadma võimalikust rikkumisest ning ei teinud selle ärahoidmiseks midagi. Kohus on tuvastanud, et mõlemal kostjal oli ligipääs äriühingu arveldusarvele, seega pidid mõlemad olema kursis ja teadma sealsetest rahade liikumistest.
42.Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kostjad juhatuse liikmetena on oma kohustust rikkunud ja põhjustanud äriühingule VÕS § 128 lg 3 alusel kahju äriühingu arveldusarvelt sularahana välja võetud 180 180 euro ja üle kantud 36 300 euro näol, kokku summas 216 480 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks.
43.Kohus tagas hageja taotlusel 20. detsembri 2018. a kohtumäärusega (I kd, tl 170-171) hagi, millega seadis kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke Margus Padari ja Margit Padari ühisomandisse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number XXX kantud kinnisasjale Margus Padari suhtes Doneright OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks, keelates Margus Padaril ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine. TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus hagi tagamise jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. II
44.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
45.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
46.Kohus jätab menetluskulud § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
47.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja (III kd, tl 79-81) kohaselt on tema menetluskuludeks tasutud riigilõiv 2150 eurot ja õigusabikulud 948 eurot, kokku 3098 eurot koos käibemaksuga, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista.
48.Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Seega on põhjendatud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja tasutud riigilõiv 2150 eurot.
49.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
50.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 sätestatud nõuetele vastav esindaja, vandeadvokaat Marit Toom, kes on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 6 tundi ja 35 minutit.
51.Kohus ei nõustu kostja I vastuväitega, et hageja õigusabikulu pole põhjendatud, sest kohtuasja menetlemine on halduri töö ja ta teeb seda oma tasust. Asjaolu, et halduril on õigusalane haridus ja ta esitab hagi pankrotivõlgniku nimel, ei võta temalt ära õigust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus.
52.Arvestades, käesoleva vaidluse sisu ja keerukust ning hinnates hageja menetluskulude spetsifikatsioonis märgitud toimingute kirjeldusi ja kohtutoimikus esitatud
menetlusdokumentide sisu ja mahtu, loeb kohus hageja esindaja toimingute ajakulu põhjendatuks.
53.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-17-16878 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3098 eurot koos käibemaksuga (riigilõiv + õigusabikulu). Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 3098 eurot.
54.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
55.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 1 sätestab, et pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
56.Tartu Ringkonnakohtu 23.03.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-16878 on antud Margus Padarile riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Käesolevas menetluses esindas Margus Padarit riigi õigusabi korras advokaat Heiki Kuningas kuni riigi õigusabi andmine lõpetamiseni. 16.08.2018. a määrusega on kohus määranud advokaadi tasu ja kulude suuruseks kokku 480 eurot.
57.Arvestades määratud riigi õigusabi tasu ja kulutuste viisi, määrab kohus Margus Padari poolt riigi õigusabi tasu ja kulude osas hüvitamisele kuuluvaks summas 480 eurot.
58.Margus Padaril tuleb tasuda riigi tuludesse 480 eurot võrdsete osamaksetena 160 eurot kuus kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.