2-18-4229/31 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Tugiteenuste Keskusel välja maksta koheselt pankrotihaldur Terje Eipre büroo OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele XXX AS SEB Pangas summa 2 209,10 eurot koos käibemaksuga tasumata halduri tasu ja kulude hüvitamiseks; Jätta Ü R (pankrotis; isikukood: xxx) pankrotimenetluses menetluskulud summas 2 209,10 eurot võlgniku kanda ning anda menetlusabi kokku summas 2 209,10 eurot vastavalt TsMS § 183 lg 2 ja PankrS § 65 lg 11. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks anda menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse võlgnikult hiljem välja, summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Menetlusabi, mis mõistetakse võlgnikult Ü Rlt (pankrotis; isikukood: xxx) riigi tuludesse välja, anda pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks summas 1 732,70 eurot (sh. käibemaks);vabastada pankrotihaldur Terje Eipre Ü R (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest; otsustada füüsilisest isikust võlgniku Ü R (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamine vastavalt PankrS §-le 171; juhul kui kohus peab põhjendatuks algatada Ü R (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, siis määrata Ü R (pankrotis) iseenda usaldusisikuks, kes on nõus täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS §-le 172. Pankrotihaldur Terje Eipre poolt Ü R (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt 16.11.2018 esitatud taotluse kohaselt puuduvad Ü R (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Harju Maakohtu 5.12.2018 määruse alusel teinud 5.12.2018 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded Ü R (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 17.12.2018. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et Ü R (pankrotis) pankroti-menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankroti-haldur pankrotimenetluses hagisid esitanud pole ja ei kavatse neid ka esitada. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et Ü R (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Pankrotihalduri sõnul olid maksejõuetuse põhjuseks võlgniku süülise käitumise tulemus, s.o kriminaalkaristused varguse, raskete kehavigastuste tekitamise, joobes mootorsõiduki juhtimise eest ja sissetung. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tekkinud

tahtlikult, sest võlgnikku on kriminaalkorras karistatud. Isiku suhtes on algatatud täitemenetlusi, sh lõpetatud, 28 erinevat menetlust aastast 2001. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus Ü R (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 23 lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses puudus vara, mida haldur oleks saanud müüa, ka ei olnud halduril võimalik esitada vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis taotleb Terje Eipre tasu määramist lähtuvalt PankrS § 23 lõigetest 1-3. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on Ü R (pankrotis) pankrotimenetluses teinud toimingud arvestusega 85 eurot tunnis kokku 11,75 tundi ehk tasu kokku 998,75 eurot, millele lisandub käibemaks 199,75 eurot, kokku 1198,50 eurot. Haldur palub määrata tasu OÜ-le Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur toob veel välja, et kokku on kõik põhjendatud pankrotimenetluse kulud 2685,50 eurot, mille moodustavad ajutise halduri teenus 1487 eurot ja halduri tasu 1198,50 eurot. Kõikidest pankrotimenetlusega seotud kuludest on kohtu poolt kõik kulud kinnitatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. TsMS § 184 lg 1 järgi menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. PankrS § 65 lg 11 viimase lause kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur. Eeltoodust tulenevalt taotleb pankrotihaldur Ü R (pankrotis) nimel menetlusabi ajutise halduri tasu, halduri tasu ja kulude hüvitamiseks summas 2 209,10 eurot. Tasust 476,40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja 1732,70 eurot peab Ü R (pankrotis) tagastama riigile pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist.

Kohus on aga seisukohal, et arvestades TsMS § 183 lg-s 2 nimetatud piirangut, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks), siis ei ole põhjendatud pankrotihaldur Terje Eipre taotlus menetlusabiks summas 2 209,10 eurot. Kohus kinnitas 28.12.2018 määrusega pankrotihalduri vajalikud kulutused summas 1198,50 eurot, sh halduritasu 1198,50 eurot. Kohus määrab Terje Eipre tasu katteks võlgniku pankrotimenetluses 998,75 eurot, millele lisandub käibemaks 199,75 eurot, kokku 1198,50 eurot. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja Ü R (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastavalt halduri taotlusele tuleb tasu välja maksta OÜ-le Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et olukorras, kus pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega ja pankrotivara ei ole, tuleb PankrS § 150 lõike 4 järgi ülejäänud pankrotimenetlusega seotud kulud (st osas, milles kulud ületavad riigi poolt menetlusabi korras hüvitatavat 397 eurot) jätta võlgniku kanda. Pankrotimenetluse kulude võlgniku kui käesoleva menetluse algataja kanda jätmist õigustab TsMS § 172 lõigetes 1-2 sätestatu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Terje Eipre tuleb vabastada Ü R (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Ü R (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Võlgnik ei ole pankrotimenetluse kestel tegelenud vanglas mõistliku tulutoova tegevusega (prg. 173 lg. 1), kuna Ü R õpib xxx ega ole töökohuslane. Võlgnikul on võimalik töötada sobilike vabade töökohtade olemasolul riiklikult määratud kooli vaheaegadel või kokkuleppeliselt osalise koormusega õppetööst vabadel päevadel. Haldurile teadaolevalt ei ole võlgnik vabadel aegadel tegelenud tulutoova tegevusega vabade töökohtade puudumise tõttu. Vastavalt prg. 176 lg. 2-le võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise (st. kohtuotsus kriminaalasjas) ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Käesolevas menetluses on selgunud, et Ü Rl on 4 last, nendest 2 on alaealised. Ü Rl on ära võetud vanemlikud õigused kõigi 4 lapse suhtes ning ta peaks maksma elatist. Lisaks käesolevas menetluses on laekunud M E nõue raske tervisekahjustuse tekitamine eest ning Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju eest. Neist nõuetest ei saa samuti võlgniku vabastada. Täitemenetluse algatamine võlgniku suhtes võlausaldajate jaoks eelduslikult tulutoovam võrreldes senise pankrotimenetlusega, arvestades, et võlgnikul puudub igasugune vara ja puudub igasugune sissetulek. Seega ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine võimaldaks pankrotimenetluse lõpetada ja võlgnikul võimaldada tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega ka kinnipidamisasutuses, eeldusel, et ta nõustub seda tegema töövõimaluse tekkimisel. Pärast kohustustest vabastamise perioodi kustuksid võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses, v.a. Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue ning M E nõue. Samuti on

ka lapste elatis jääv nõue. Juhul, kui kohus peaks algatama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, siis puuduvad halduril ja võlausaldajatel vastuväited võlgniku enda nimetamiseks usaldusisikuks. 01.10.2018.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võeti vastu otsus, et juhul, kui kohus otsustab algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, on üldkoosolek nõus Ü R enda nimetamisega usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Haldur siiski möönab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine võimaldaks pankrotimenetluse lõpetada ja võlgnikul võimaldada tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega ka kinnipidamise asutuses, eeldusel, et ta nõustub seda tegema. Pärast kohustustest vabastamise perioodi kustuksid võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses, v.a. Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue, M E nõue, samuti on ka laste elatis jääv nõue. Kohus leiab, et tuleb algatada Ü R (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Arvestades asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, siis tuleb tal ka seal olla aktiivsem pool töö saamiseks. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.