1.Rahuldada V.G ja H.C 04.09.2024 pärandvara jagamise hagi E.S vastu, jagada pärandvara ning lõpetada V.G, H.C ja E.S ühisomand järgmiselt.
2.Jätta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv kinnisasi (registriosa nr xxxxx) H.C ja E.S kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades, kummalegi 1⁄2. Kohustada kostjat E.S-i andma järgmise sisuga tahteavaldused tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 mõttes.
2.1.Kohustada kostjat E.S-i andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega V.G, H.C ja E.S lepivad kokku, et xxxxxxxxxxxxx asuva kinnisasja (registriosa nr xxxxx) ühisomand lõpetatakse selliselt, et kinnisasi jäetakse H.C ja E.S kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades ehk H.C-le hakkab kuuluma 1⁄2 kaasomandist ja E.S-ile 1⁄2 kaasomandist.
2.2.Kohustada kostjat E.S-i andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 1 lg 1 mõttes, et kustutada kinnistusraamatust xxxxxxxxxxxxx asuva kinnisasja (registriosa nr xxxxx) II jao omanikukanne, mille järgi on omanik V. E.S (isikukood: xxxxxxxxxx) (surnud xxxxxxxxxx), ning nõusolek, et kanda H.C ja
E.S kinnistusraamatusse kinnisasja kaasomanikena selliselt, et H.C-le kuulub 1⁄2 kaasomandist ning E.S-ile 1⁄2 kaasomandist.
3.Jätta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv kinnisasi (registriosa nr xxxxx) V.G ainuomandisse. Kohustada kostjat E.S-i andma järgmise sisuga tahteavaldused TsÜS § 68 lg 5 mõttes.
3.1.Kohustada kostjat E.S-i andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega V.G, H.C ja E.S lepivad kokku, et xxxxxxxxxxxxx asuva kinnisasja (registriosa nr xxxxx) ühisomand lõpetatakse selliselt, et kinnisasi jäetakse V.G ainuomandisse.
3.2.Kohustada kostjat E.S-i andma nõusolek KRS § 34 1 lg 1 mõttes, et kustutada kinnistusraamatust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aadressil xxxxxxxxxxxxx asuva kinnisasja (registriosa nr xxxxx) II jao omanikukanne, mille järgi on omanik V. E.S (isikukood xxxxxxxxxx) (surnud xxxxxxxxxx), ning nõusolek, et kanda V.G kinnistusraamatusse kinnisasja ainuomanikuna.
4.Jätta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuv xxx kinnisasi (registriosa nr xxxxx) V.G ainuomandisse. Kohustada kostjat E.S-i andma järgmise sisuga tahteavaldused TsÜS § 68 lg 5 mõttes.
4.1.Kohustada kostjat E.S-i andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega V.G, H.C ja E.S lepivad kokku, et xxx kinnisasja (registriosa nr xxxxx) ühisomand lõpetatakse selliselt, et kinnisasi jäetakse V.G ainuomandisse.
4.2.Kohustada kostjat E.S-i andma nõusolek KRS § 34 1 lg 1 mõttes, et kustutada kinnistusraamatust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuva xxx kinnisasja (registriosa nr xxxxx) II jao omanikukanne, mille järgi on omanik V. E.S (isikukood xxxxxxxxxx) (surnud xxxxxxxxxx), ning nõusolek, et kanda V.G kinnistusraamatusse kinnisasja ainuomanikuna.
5.Jätta V. E.S (isikukood xxxxxxxxxx) (surnud xxxxxxxxxx) nimel SEB pangas avatud väärtpaberikontol nr xxxxxxxxxx asuvad 1400 Tallink Grupp aktsiat (ISIN kood EE3100004466) ja 11 Ekspress Grupi aktsiat (ISIN kood EE31000016965) V.G-le ainuomajana. Kohustada kostjat E.S-i andma järgmise sisuga tahteavaldused TsÜS § 68 lg 5 mõttes.
5.1.Kohustada kostjat E.S-i andma tahteavaldus kokkuleppe sõlmimiseks, millega V.G, H.C ja E.S lepivad kokku, et 1400 Tallink Grupi aktsia ja 11 Ekspress Grupi aktsia ühisus lõpetatakse selliselt, et need aktsiad jäetakse V.G-le ainuomajana.
5.2.Kohustada kostjat E.S-i andma nõusolek, et kustutada V. E.S (isikukood xxxxxxxxxx) (surnud xxxxxxxxxx) Eesti väärtpaberite registrist 1400 Tallink Grupi aktsia (ISIN kood EE3100004466) ja 11 Ekspress Grupi aktsia (ISIN kood EE31000016965) omajana, kanda nimetatud aktsiad V.G nimetatavale väärtpaberikontole ning kanda V.G Eesti väärpaberite registrisse nimetatud aktsiate ainuomajana.
6.Jagada V. E.S (isikukood xxxxxxxxxx) (surnud xxxxxxxxxx) arvelduskontodel Swedbank AS (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) (0 eurot) ja SEB (xxxxxxxxxxxxxxxxx) (608,96 eurot) ning Õ. E.S (isikukood xxxxxxxx) (surnud xxxxxxxxxx) arvelduskontol (9366,29 eurot) olevad rahalised vahendid, mis on kokku 9975 eurot 25 senti (0 + 608,96 + 9366,29) järgmiselt:
6.1.jätta V.G-le 1036 eurot 25 senti, 2
6.2.jätta H.C-le 4469 eurot 50 senti,
6.3.jätta E.S-ile 4469 eurot 50 senti.
7.Kohus selgitab täiendavalt pooltele järgmist:
7.1.Käesolev kohtuotsus ei too iseenesest kaasa muutusi eespool nimetatud asjade omandiõiguses või esemete kuuluvuses, kohus ei edasta muuhulgas kohtuotsust kinnistusosakonnale, Eesti väärpaberite registrile ega pankadele. Kohtuotsuse täitmiseks tuleb pooltel ise vastavalt notari, registri või panga poole pöörduda.
7.2.Käesolev kohtuotsus asendab TsÜS § 68 lg 5 järgi kostja E.S tahteavaldused, mida kostja on eelnevate kohtuotsuse resolutsiooni punktide kohaselt kohustatud andma.
7.3.Kohus selgitab, et kui arvelduskontodel on erinev summa kui 9975 eurot 25 senti, tuleb raha jagada poolte vahel vastavalt samadele proportsioonidele võrdeliselt, ehk V.G-le 10,4%, H.C-le 44,8% ja E.S-ile 44,8%.
8.Jätta V.G ja H.C menetluskulud E.S kanda ning määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Mõista E.S-ilt solidaarselt V.G ja H.C kasuks välja menetluskulud 420 eurot (riigilõiv). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 kohaselt. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.G (hageja I) ja H.C (hageja II) esitasid 04.10.2024 hagi E.S (kostja) vastu pärandvara jagamiseks pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 mõttes. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt soovitakse pärandvara jagada seoses kahe pärimisasjaga. Hagi ja selle täienduste järgi suri pärandaja V. E.S (isikukood xxxxxxxxxx) (pärandaja I) xxxxxxxxxx. Pärandaja Õ. E.S (isikukood xxxxxxxx) (pärandaja II) suri xxxxxxxxxx. Pärandajad I ja II olid abikaasad ning eluajal kohaldusid nende varalistele suhetele varaühisuse varasuhte sätted. Pärandaja I pärijad olid võrdsetes osades tema abikaasa (pärandaja II) ning pärandajate I ja II kolm ühist tütart: A. V.G (hageja I ema), hageja II ning kostja. Teisena suri pärandaja II, kelle pärijad olid ka kolm tütart: hageja I ema, hageja II ning kostja. Eeltoodu nähtub Tartu notar A. Priks-Toome 22.02.2022 pärandajate I ja II pärimisasjades tõestatud pärimistunnistustest (notari ametitegevuse raamatu nr-d 291 ja 292).
3
Hageja I ema sõlmis hagejaga I pärandvara ühisuse osa tasuta üleandmise lepingu ja võõrandas pärandajate I ja II pärimisasjades pärandvara ühisuse osad enda pojale, hagejale I. Eeltoodu nähtub Tartu notar A. Priks-Toome 22.02.2022 tõestatud pärandvara ühisuse osade tasuta üleandmise kokkuleppest, millega hageja I ema andis hagejale I üle enda pärandvara ühisuse osad nii pärandajaga I kui ka pärandajaga II seoses. Eeltoodu tulemusel on pärast kahte pärimisasja hagejatel I ja II ning kostjal pärandvara ühisus, kus kõigil neist on võrdselt õigus 1⁄3 pärandvara väärtusest. Kuivõrd surnud on pärandajad I ja II ei mõjuta lõpptulemust ka asjaolu, et pärandajatel I ja II oli eluajal varaühisuse varasuhe. Pärandvara koosseisu kuuluvad kolm kinnisasja, väärtpaberid ja raha pangakontol, mis kõik kuulusid pärandajate I ja II eluajal nende ühisvara hulka: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxx) (xxxxxx kinnisasi), väärtus 2022. aasta hindamisaktis 175 000 eurot xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxx) (xxxxxxxxx kinnisasi) väärtus 2022. aasta hindamisaktis 46 000 xxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxx (registriosa nr xxxxx) (xxx kinnisasi), väärtus 2022. aasta hindamisaktis 44 000
Tallink Grupi ja Ekspress Grupi aktsiad pärandaja I SEB väärtpaberikontol (aktsiad). Tallinki aktsiad (1400 tk) ja Ekspress Grupi aktsiad (11 tk). o Aktsiate väärtus pärandaja I surma seisuga (xxxxxxxxxx) oli 1051 eurot 53 eurot. o Aktsiate väärtus 22.11.2024 seisuga oli 825 eurot 58 senti (dtl 92–99)
Raha pärandajate I ja II arvelduskontodel: o Pärandaja I Swedbanki kontol oli tema surma päeva (xxxxxxxxxx) seisuga hommikul 1320 eurot 9 senti, sama päeva õhtul 700 eurot 9 senti, 22.11.2024 seisuga oli pangakontol 0 eurot. o Pärandaja I SEB kontol oli tema surma päeval 223 eurot 87 senti, 22.11.2024 seisuga oli kontol 608 eurot 96 senti. o Pärandaja II Swedbanki kontol oli tema surma päeva hommikul 11 368 eurot 69 senti, õhtul 10 968 eurot 69 senti, 22.11.2024 seisuga oli kontol 9366 eurot 29 senti. Hagejad märkisid hagiavalduses, et soovivad pärandvara jagada, tuginedes järgmistele ühisomandi lõpetamise viisidele PärS § 152 lg 3 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 mõttes: xxxxxx kinnistu jätta hageja II ja kostja kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades selliselt, et kummalegi neist kuulub 1⁄2 suurune kaasomandiosa, sest nende jaoks on tegemist lapsepõlvekoduga, kus nad soovivad ka edaspidi olla. xxxxxxxxx kinnisasi on viimases 03.05.2024 ettepanekus välja pakutud, et jätta see hageja I ainuomandisse. xxx kinnisasi on viimases 03.05.2024 ettepanekus välja pakutud, et jätta see hageja I ainuomandisse. Tallink Grupi 1400 aktsiat ja Ekspress Grupi 11 aktsiat on viimases 03.05.2024 ettepanekus välja pakutud, et jätta need hagejale I ainuomajana. Arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite kohta on viimases 03.05.2024 ettepanekus välja pakutud, et jätta need hagejatele I ja II ning kostjale selliselt, et kõik nad saaksid pärandvara jagamisel võrdselt kolmandiku kogu pärandvara väärtusest.
2.Kostja märkis 28.10.2024 vastuses kohtule, et ta on terve elu elanud xxxxxx 2 kinnisasjal ja seal kasvatanud üles kolm tublit last. Kostja märkis, et ta ei oska ainuüksi väärtuse osas kaasa 4
rääkida, kuid pooldas võimalust jagada xxxxxx 2 kinnisasi juriidiliselt kaheks eraldiseisvaks üksuseks, sest sisuliselt kasutatakse tänagi seal asuvat maja nii nagu see oleks kaheks jagatud. Muus osas kostja pärandvara koosseisu või jagamise viiside kohta seisukohta ei võtnud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning arutanud asja pooltega 19.11.2024 toimunud eelistungil ja 22.04.2025 toimunud kohtuistungil. Kohus on kohtuasja materjalide ja kohtuistungil arutatust lähtudes tuvastanud järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: pärandaja I suri xxxxxxxxxx, pärandaja I pärijad on pärandaja II, hageja I ema, hageja II ja kostja võrdsetes mõttelistes osades (1⁄4) vastavalt 22.02.2022 tõestatud pärimistunnistusele, eeltoodut kinnitavad ka pärimisregistri andmed. pärandaja II suri xxxxxxxxxx, pärandaja II pärijad olid hageja I ema, hageja II ja kostja võrdsetes mõttelistes osades (1⁄3) vastavalt 22.02.2022 tõestatud pärimistunnistusele, eeltoodut kinnitavad ka pärimisregistri andmed. Hageja I ema võõrandas endale kuulunud pärandajate I ja II pärandvara ühisuse osad hagejale I, mille tulemusel on hagejatel I ja II ning kostjal õigus saada lõpptulemusena 1⁄3 pärandvara olevate esemete väärtusest. Kohus märgib, et PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija. Kohus leiab, et hagejad on tõendanud, et hageja II oli nii pärandaja I kui ka pärandaja II pärija. Hageja I on tõendanud, et ta on omandanud pärandajate I ja II pärandvara ühisuse osad enda emalt, millega talle läks üle õigus nõuda pärandvara jagamist PärS § 148 lg 2 kohaselt, mis sätestab, et osa omandajale lähevad üle üksnes kaaspärija varalised õigused ja kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija. Eeltoodut kinnitavad lisaks kohtuasja materjalidele ka pärimisregistri andmed. Hagejad I ja II on seega õigustatud esitama pärandvara jagamise hagi, kostja on õige kostja ning kohtuasja materjalidest nähtuvalt rohkem pärandvara jagamist nõudma õigustatud isikuid ei ole, mida kinnitavad ka pärimisregistri andmed.
4.Kohus tuvastab ning pooled ei vaidle selle üle, et pärandvarasse kuuluvad järgmised esemed, mis kuulusid eluajal pärandajate I ja II ühisvarasse, ning mille väärtus on järgmine (vt ka 19.11.2024 ja 22.04.2025 kohtuistungite protokollid): xxxxxx 2 kinnisasi, mille väärtus on 175 000 eurot (hindamisakt 2022. aastal) xxxxxxxxx kinnisasi, mille väärtus on 46 000 eurot (hindamisakt 2022. aastal) xxx kinnisasi, mille väärtus on 44 000 eurot (hindamisakt 2022. aastal) 1400 Tallink Grupp aktsiat ja 11 Ekspress Grupi aktsiat pärandaja I SEB väärtpaberikontol (väärtus oli 22.11.2024 seisuga 825 eurot 58 senti (dtl 97–99), väärtus 02.06.2025 seisuga on kokku 933 eurot 25 senti (921,2 + 12,05) Rahalised vahendid pärandajate I ja II arvelduskontodel kokku 9975 eurot 25 senti (22.11.2024 seisuga) (dtl 92–96).
4.1.Kohus märgib, et pärandvara jagatakse PärS § 152 lg 2 kohaselt pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Kohus on määranud pärandajate I ja II pärandvara koosseisu kindlaks kummagi pärandaja surma aja seisuga.
4.2.Kohus lähtub pärandvara olevate esemete väärtuse hindamisel pärandvaras olevate esemete väärtusest, mis on võimalikult lähedane pärandvara jagamise aja seisule. See on 5
kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, kes on korduvalt selgitanud, et lähtuda tuleks asja kui terviku väärtusest, mis on kindlaks määratud võimalikult omandi kaotamise aja seisuga (vrd RKTKo 29.05.2025, 2-20-17399/67, p 18).
4.3.Kohus lähtub pärandajate I ja II arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite suuruse hindamisel sellest, et arvelduskontodel oli kokku 9975 eurot 25 senti. Kohtule on andmed esitatud viimasena 22.11.2024 seisuga (dtl 92–96). Kohus saab eelnevat arvestades lähtuda 1400 Tallink Grupp aktsia ja 11 Ekspress Grupi aktsia väärtuse hindamisel nende väärtusest kohtuotsuse tegemise aja seisuga 02.06.2025. Tallink Grupi aktsia hind on 0,658 eurot ning Ekspress Grupi aktsia hind 1,095 eurot.
4.4.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on kogu pärandvara väärtus kokku 275 908 eurot 50 senti, millest hagejatel I ja II ning kostjalt on igaühel õigus saada 91 969 eurole 50 sendile vastavas väärtuses esemeid.
5.Kohus tuvastab ning pooled jõudsid 22.04.2025 toimunud kohtuistungil ka pärandvaras olevate esemete jagamise viisi osas üksmeelele järgmises osas: xxxxxxxxx kinnisasi jätta hageja I ainuomandisse (46 000 eurot), xxx kinnisasi jätta hageja I ainuomandisse (44 000 eurot), 1400 Tallink Grupp aktsiat ja 11 Ekspress Grupi aktsiat jätta hagejale I ainuomajana (933 eurot 25 senti (921,2 + 12,05)) Rahalised vahendid pärandajate I ja II arvelduskontodel kokku 9975 eurot 25 senti jätta hagejatele I, II ja kostjale võrdselt või kasutada hüvitisnõueteks PärS § 159 lg 4 mõttes, mis sätestab, et kui pärandvara jagamisel osutub ühele pärijale jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast, on pärija kohustatud maksma teistele pärijatele rahalise hüvitise.
5.1.Kohus märgib, et PärS § 152 lg 1 kohaselt määratakse pärandvara jagamisel kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Kohus arvestab PärS § 159 lg 1 kohaselt pärandvara hulka kuuluvaid esemeid jaotades arvestatakse iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet.
5.2.Kohus leiab, et pärandvaras olevate xxxxxxxxx kinnisasja, xxx kinnisasja, aktsiate ja rahaliste vahendite jagamine eeltoodud viisil vastab kõigi kaaspärijate soovidele ja vajadustele ning on põhjendatud. Kohus rahuldas pärandvara jagamise hagi nimetatud esemete osas ning asendab kohtuotsuse resolutsioonis omandiõiguse ja esemete kuuluvuse muutmiseks vajalikud tahteavaldused.
5.3.Kohus jagab pärandajate I ja II arvelduskontodel olevad rahalised vahendid 9975 eurot 25 senti (0 + 608,96 + 9366,29) selliselt, et lõpptulemusena saaks iga kaaspärija kokku 91 969 eurole 50 sendile vastavas väärtuses esemeid ning täiendavalt ei oleks vajalik rahaliste hüvitisnõuete esitamine PärS § 159 lg 4 mõttes. Eeltoodud eesmärki arvestades jääb pärandajate I ja II arvelduskontodel olevatest rahalistest vahenditest hagejale I 1036 eurot 25 senti, hagejale II 4469 eurot 50 senti ning kostjale 4469 eurot 50 senti.
6.Kohus märgib, et pooled ei jõudnud 22.04.2025 kohtuistungile eelneval ajal ega kohtuistungi kestel lõplikult üksmeelele xxxxxx 2 kinnisasja jagamise viisi osas. Kohtuistungil arutasid pooled pikalt võimaluse üle moodustada korteriomandid, mida soovis eelkõige kostja ning mida oli valmis kaaluma ka hageja II, hageja I selgitas, et tema endale xxxxxx 2 kinnisasja ei soovi.
6.1.Pärandvara jagamise viisidena palusid hagejad algselt hagiavalduses jätta xxxxxx 2 kinnisasi hageja II ja kostja kaasomandisse võrdsetes osades, tuues välja, et kinnisasja ei saa 6
jätta kellegi ainuomandisse, sest sedavõrd suure hüvitise maksmiseks puuduvad pooltel rahalised vahendid. Hagis on märgitud jagamise viisina ka avalikule enampakkumisele panemine, mis ei olnud ühegi poole eelistus. Kohtuistungil, mis toimus 18.11.2024 väljendas hageja I seisukohta, et ta soovib, et kohus kaaluks xxxxxx 2 jagamise viisina PärS § 152 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 mõttes ka n-ö reaalosadeks jagamist ehk korteriomandite moodustamist. Riigikohus on leidnud, et poole haginõude täiendamine uute ühisomandi lõpetamise viisidega AÕS § 77 lg 2 mõttes ei ole hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 tähenduses, kui pool on varem juba haginõude või vastuhaginõude ühisomandi lõpetamiseks esitanud ja seda menetletakse, vaid seda saab pidada nõude laiendamiseks TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes (RKTKo 10.04.2019, 2-1711516/46, p 27). Eeltooudust lähtudes kaalus kohus xxxxxx 2 kinnisasja jagamise viisina ka korteriomandite moodustamist.
6.2.Lõplike seisukohtadena xxxxxx 2 kinnisasja jagamise viiside osas palus hageja I kas jätta xxxxxx 2 kinnisasi hageja II ja kostja kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades või kui hagejale II ja kostjale see sobib ja nad suudavad korteriomandite moodustamises kokku leppida, siis jagada kinnisasi reaalosadeks selliselt, moodustatakse korteriomandid. Hageja I viimane eelistus oli panna xxxxxx 2 kinnisasi avalikule enampakkumisele. Hageja II märkis kokkuvõtvalt, et on nõus sellega, kui kinnisasi jäetakse tema ja kostja kaasomandisse või kui moodustatakse korteriomandid, ta ei soovinud, et kinnisasi jäetaks kellegi ainuomandisse või pandaks avalikule enampakkumisele. Kostja märkis, et ta on valmis kaaluma mõtet jätta xxxxxx 2 kinnisasi tema ja hageja II kaasomandisse või moodustada korteriomandid.
6.3.Kohus andis pärast eelistungit hagejale II tähtaja, et pöörduda notari poole ja paluda selgitada korteriomandite moodustamise võimalusi ja teha koos kostjaga xxxxxx 2 kinnisasja jagamiseks ettepanek. Hageja II andis kohtule teada, et pärast notariga suhtlemist ta ei näe korteriomandite moodustamisel mõtet. Ka kostja lubas pärast 22.04.2025 kohtistungit uurida korteriomandite moodustamise võimalust, nägemus sai kohtuistungil ka paika, kuid kostja ei andnud kohtule enne kohtuotsuse koostamist teada, et ta oleks jõudnud hagejaga II selles osas kokkuleppele.
7.Riigikohus on selgitanud ühisomandi lõpetamise viise ning leidnud, et kui mõlemad ühised omanikud soovivad asja endale, tuleks ese panna eelkõige nendevahelisele enampakkumisele (RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17). Käesolevas asjas ei ole pooled sellist jagamise viisi taotlenud ning on ka märkinud, et neil puudub võimalus rahalise hüvitise maksmiseks. Kohus leiab, et kuivõrd pooled ei jõudnud korteriomandite moodustamises kokkuleppele ning xxxxxx 2 kinnisasja vastu on nii hagejal II kui ka kostjal tähelepanu vääriv huvi, tuleb see jätta nende kaasomandisse võrdsetes osades. Võimalust jätta ese kaasomandisse on kinnitanud ka Riigikohus (RKTKo 18.10.2016, 3-2-1-88-16).
8.Kuivõrd hagi rahuldatakse jätab kohus TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda. Menetluskuludest nähtub kohtule, et hagejad on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 420 eurot, muud hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kostjalt tuleb solidaarselt hagejate kasuks välja mõista riigilõiv 420 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.