lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-119564/8

Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-119564/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1098
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
TARTU HOIU-LAENUÜHISTU11319532(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-119564

Tsiviilasi

TARTU

HOIU-LAENUÜHISTU

maksekäsu kiirmenetluse avaldus XX vastu 2089,59 euro nõudes

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 14. veebruari 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

TARTU HOIU-LAENUÜHISTU määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja TARTU HOIU-LAENUÜHISTU (registrikood 11319532), lepinguline esindaja Raigo Sõlg esindajad ringkonnakohtus Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 14. veebruar 2019 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud TARTU HOIU-LAENUÜHISTU kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Maksekäsk
  • 03.07.20262-25-112671/8Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-25-113897/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 12.06.20262-25-101029/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-134866/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.04.20262-24-145360/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.04.20262-25-123875/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.10. septembril 2018 esitas TARTU HOIU-LAENUÜHISTU (avaldaja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (võlgnik) vastu 2089,59 euro nõudes ning viivise ja menetluskulude väljamõistmiseks.
2.26. septembril 2018 koostas kohus võlgnikule makseettepaneku. Makseettepanek toimetati võlgnikule kätte 21. detsembril 2018 aadressil XXX, Soome Vabariik.
3.Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond jättis 14. veebruari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p-le 13 avalduse läbi vaatamata, põhjendades seda kohtualluvuse puudumisega. Kohtunikuabi asus seisukohale, et võlgniku alaline elukoht ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg-st 1 tulenevalt Eestis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I bis määrus) art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Avaldaja esitas 1. märtsil 2019 määruskaebuse. Avaldaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et võlgniku elukoht on Soomes ning sellest tulenevalt ei allu asi Eesti kohtule. Avaldaja leiab, et kohtualluvuse kokkulepe tuleneb laenulepingust, milles on kokku lepitud, et kohaldatakse Eesti õigust ja asi lahendatakse Tartu Maakohtus (lepingu p-d 22.1 ja 22.2). Samuti on laenusaajal vastavalt laenulepingu p-le 12.1.b) kohustus teavitada laenuandjat mh oma elukoha ja postiaadressi muutmistest. Selline pretsedent muudab võlgniku laenuandja jaoks tabamatuks ja annab piiramatud võimalused petuskeemide väljatöötamiseks.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse 7. märtsi 2019 määrusega rahuldamata ning andis selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu kohtunikule.
6.Pärnu Maakohus võttis 15. märtsil 2019 määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle 22. aprillil 2019 määrusega lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kohtunikuabi määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendusega ega pea vajalikuks seda korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
9.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist.
9.1.Kohtunikuabi on õigesti kohaldanud Brüsseli I bis määruse art 18 ja leidnud, et poolte vahel laenulepingu p-s 22.2 kokku lepitud kohtualluvuse kokkulepe on tühine ning kuna võlgniku alaline elukoht ei ole Eestis, siis ei ole Eesti kohus pädev vaidlust lahendama. Brüsseli I bis määruse art 62 lg 1 järgi, et teha kindlaks, kas poole alaline alukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Kohtunikuabi tuvastatud asjaoludel ning ka ringkonnakohtu poolt täiendavalt välja selgitatud asjaoludel (võlgnik elas Eestis registreeritud aadressil kuni 2. oktoobrini 2016, võlgniku elukohana registreeritud kinnistu omanikud on muutunud, Soome rahvastikuregistri järgi on võlgniku elukohaks Soome) ei ole võlgniku elukoht Eestis. Nendest asjaoludest saab järeldada võlgniku tahet viia oma elukoht Soome (TsÜS § 14 lg 3). Selle hindamisel, kas võlgniku elukoht on Soomes, tuleb lähtuda Soome õigusest.
9.2.Kohtualluvus ei saa tuleneda Brüsseli I bis määruse art-st 26. Maksekäsuosakonna andmetel on võlgnikule makseettepanek kätte toimetatud, kuid võlgnik pole kohtule vastanud. Viidatud sättest ei tulene liikmesriigi kohtule pädevust, kui teise poole elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. 2 (3)
9.3.Kohtualluvus ei saa tuleneda ka laenulepingu p-s 22.2 sisalduvast kohtualluvuse kokkuleppest. Selline kokkulepe ei ole kooskõlas Eesti seadustega ning on TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtu ette toodud asjaoludel ei ole praegune vaidlus seotud võlgniku majandus- või kutsetegevusega. Kohtualluvuse kokkuleppe tühisust ei välista praeguses asjas ka TsMS § 104 lg 3 p 2, mille kohaselt on lubatud erandina sama paragrahvi lõikest 1 kohtualluvuse kokkulepe, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Selle sätte kohaselt peab kohtualluvuse kokkulepe selle kehtimiseks olema sõlmitud just sättes nimetatud juhuks. Laenulepingu p 22.2 kolmanda lause kohaselt, kui alalise vahekohtu tegevus on peatatud või lõpetatud või asi ei allu vahekohtule või kui esineb mõni muu asjaolu, mis takistab vahekohtul vaidluste lahendamist, lahendatakse poolte vahel tekkindu vaidlused Tartu Maakohtus. Seega ei ole see sõlmitud spetsiaalselt TsMS § 104 lg 3 p-s 2 nimetatud juhuks (vt Riigikohtu
21.novembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 10). Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et tegemist on halva pretsedendiga, mis oluliselt kitsendab laenuandja õigusi. Nagu kolleegium selgitas, siis nii Euroopa Liidu õigus kui ka Eesti siseriiklik menetlus lubab tarbijalepingute puhul kohtualluvuse kokkulepete sõlmimist, kui täidetud on TsMS § 104 lg-s 3 sätestatud tingimused.
10.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna võlgnikule ei ole menetlusdokumente seisukoha küsimiseks kätte toimetatud. Seega puuduvad võlgnikul praeguses menetlusetapis hüvitatavad menetluskulud.
11.Käesoleva määruse peale saab edasi kaevata TsMS § 427 alusel. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur

/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar

/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.04.20262-25-7049/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.04.20262-24-130498/15Tartu Maakohus Valga kohtumaja