Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Asjaolud Harju Maakohtu 07.05.2013 määrusega kuulutati välja Y F pankrot. 06.03.2014 määrusega lõpetas kohus Y F pankrotimenetluse ja algatas tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast. Võlgniku Y F pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldajate xxx AS (endine xxx) nõue summas 406,44 eurot; xxx AS nõue summas 1378,84 eurot; xxx OÜ nõue summas 801,17 eurot; Aktsiaselts xxx (endine Aktsiaselts xxx) nõue summas 380,27 eurot; xxx OÜ nõue summas 767,73 eurot ja xxx (endine xxx) nõue summas 2 716,48 eurot.

Käesolevaks hetkeks on võlgniku Y F kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku Y F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1. 15.03.2019 esitas Y F taotluse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 28.03.2019 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku Y F ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et käesoleval ajal ta ei tööta, viibib lapsehoolduspuhkusel alates 2014. aasta veebruarist. 2016. aastal sündis talle teine laps. Võlgnik on teinud väljamakseid kuuest võlausaldajast kahele tasudes summad, mis tal olid, nendele võlausaldajatele, kellele sai. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on lastetoetus summas 177 eurot kuus. Emapalka, mis varasemalt oli 350 eurot, ta enam ei saa. Toimunud ärakuulamisel tegi kohus võlgnikule ettepaneku pidada võlausaldajatega läbirääkimisi kohustustest vabastamiseks nõusoleku saamiseks. 28.03.2019 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid seisukoha kaks võlausaldajat kuuest. Võlausaldaja xxx palub menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole võlausaldajale terve kohustustest vabastamise menetlusel kestel ühtegi väljamakset teinud ning on süüliselt jätnud täitmata pankrotiseadusest tulenevad kohustused, sh andnud teavet enda tegevuse kohta. Võlausaldajal xxx ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise osas, kuna võlausaldajal ei ole säilinud võlgniku toimik. Võlausaldajad xxx ja xxx OÜ esitasid vaid võlgnevuse jäägi, kuid mitte seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja xxx AS võlgnevuse jääk on 195,89 eurot (406,44 eurost) ja võlausaldaja xxx OÜ võlgnevuse jääk on 388,87 eurot (767,73 eurost). Võlausaldajad xxxja xxx ei ole kohtule seisukohta ega nõude jääki esitanud. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku Y F kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku Y F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 28.03.2019.a ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 28.03.2019.a andis võlgnik Y F kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Y F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg’s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik on olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul töötu. Kohus leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt leidmaks püsivat ja tasuvat tööd. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud püsiva ja tasuva töökoha otsimiseks. Võlgnik viibis suurema osa kohustustest vabastamise menetluse ajast lapsehoolduspuhkusel. Võlgniku esimene laps sündis xxx ja teine laps xxx. Seega jäi võlgnikul pärast lapsehoolduspuhkuseid siiski aega tööl käia ja mingilgi määral võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku põhjendus, mille kohaselt takistas töökoha leidmist asjaolu, et ta ei saanud lastele lasteaiakohta, ei ole võlgniku poolt kuidagi tõendatud ning seega asjakohane. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt laste kõrvalt sobiva ja tasuva töö võimalust otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tööd, mis võimaldanuks lisaks enda ja ülalpeetavate igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud ka mingeid erilisi asjaolusid, mis õigustaksid tema võimatust töötada või tööd otsida. Kohus leiab, et laste saamine on mõjuv põhjus mitte töötamiseks, kuid antud juhul ei ole see mõjuvaks põhjenduseks kogu võlgniku kohustustest vabastamise perioodi osas. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldajate nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik on teinud valikuliselt kahele võlausaldajale väljamakseid, kuid ülejäänud käesolevas menetluses olevatele võlausaldajatele ei ole kohtu teada võlgnik hea tahte märgiks kogu kohustustest vabastamise menetluse, s.o 5 aasta, jooksul teinud ühtegi makset võlgnevuse katteks. Sellega on võlgnik eelistanud kahte võlausaldajat teistele ning sellega kahjustanud teiste võlausaldajate huve. Lisaks on võlgnik kohtu hinnangul käesoleval juhul rikkunud ka PankrS § 173 lg’s 2 nimetatud kohustust, mille kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku väitel on tema igakuised sissetulekud lastetoetuste näol niivõrd väikesed, et tal ei ole võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Samas ei ole võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul esitanud kohtule oma kontoväljavõtteid, et kohus tema sissetulekuid ja väljaminekuid hinnata saaks. Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud

kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et Y F ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja 2 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku Y F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd Y F ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb Y F kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku Y F tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate Y F (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.