Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TVK rahuldas oma 08.10.2018 otsusega töövaidlusasjas nr. 4-1/781/18 osaliselt töötaja avalduse ja mõistis OÜ-lt Sinelink hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu katteks 500 eurot, puhkusehüvitise summas 252,82 eurot ning kuni 25.09.2018 viivise 29,04 eurot, millele lisandub viivis alates 26.09.2018 iga viivitatud päeva eest 0,16 eurot kuni võlasumma kohase täitmiseni. Kostja/vastaspool OÜ Sinelink esitas 07.11.2018 maakohtule taotluse vaadata töövaidlusasjas hageja poolt Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras. Kohus nõudis välja töövaidluskomisjonist toimiku nr 4-1/781/18. 28.03.2019 määrusega kohus andis hagejale M P tähtaja 20 päeva esitada oma nõuded, mis töövaidluskomisjon rahuldas, kostja vastu hagiavalduses ettenähtud vormis. Hageja sai määruse kätte 31.03.2019. Hageja ei ole tänaseni esitanud oma nõuded kostja vastu hagiavalduses ettenähtud vormis. Kohus selgitas M P, et tal on võimalik esitada kohtule hagiavaldus 20 päeva jooksul. Täiendavalt selgitas kohus, et kui hagiavaldust ei esitata, siis jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu (s.o osas, milles töövaidluskomisjon töötaja (hageja) avalduse rahuldas). Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise tähtpäev saabus 22.04.2019. Hageja ei ole esitanud kohtule oma nõuet ja põhjendanud seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kohtumääruse põhjendused Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 5 sätestab, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kohus tutvus hageja avaldusega töövaidluskomisjonile ja leidis, et see ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagiavalduse nõuetele ning kohustas hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. TsMS § 363 lg 1 kohaselt, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Käesoleval juhul kuuluvad hagi alusesse asjaolud, mille põhjal kohus saab hinnata hageja töötasu nõude põhjendatust, näiteks asjaolud konkreetse töö kohta, mida hageja enda väitel tegi, millistel päevadel ja mitu tundi hageja töötas jne. ITVS § 24 lg 7 sätestab, et kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhtis sellele hageja tähelepanu, kui ta andis tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. TsMS § 423 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

Hagiavalduse kohtule esitamise tähtpäev oli 22.04.2019. Hageja ei esitanud kohtule avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse vastavalt ITVS § 24 lg-le 7 ja TsMS § 423 lg-le 3 läbi vaatamata ning töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/781/18 vaidlustatud osas ei jõustu. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 4 jätab kohus menetluskulud vastava kulu kandnud poole enda kanda. Kohus leiab, et tekkinud õiguslikus olukorras oleks ebamõistlik ja ebaõiglane jätta kulud tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 täielikult hageja kanda, kuna hagiavalduse läbivaatamata jätmine ei ole käesoleval juhul tingitud hagejast vaid kostja algatatud kohtumenetlusest. Kui kohus leiab, et käesolevas asjas on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, saab kohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuvastada, et kostja menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.01.2010 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-154-09, p 14).

(allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.