2-18-10060/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Harju Maakohus tegi käesolevas asjas 07.11.2018.a tagaseljaotsuse, millega rahuldas OÜ BB Finance hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus jättis hagi rahuldamata osas, milles hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ületas 32,37 eurot. Hageja esitas 07.11.2018.a tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.01.2019.a käesolevas asjas tehtud Harju Maakohtu 07.11.2018.a tagaseljaotsuse ning saatis asja täies ulatuses uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Harju Maakohus on 02.04.2019.a määrusega teatanud pooltele asja uuest läbivaatamisest. Ühtlasi määras kohus kostjale tähtaja hagile vastuse esitamiseks. Kõnesolev kohtumäärus on kostjale isiklikult e-toimikus kätte toimetatud 02.04.2019.a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem omapoolset vastust esitanud. Hagi aluseks on poolte vahel 24.05.2016.a sõlmitud laenulepingust nr 87148 tulenev võlgnevus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

2-18-10060 TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks:  riigilõiv hagi esitamiselt 100 eurot;  lepingulise esindaja õigusabi tasu maakohtus 375 eurot (ilma käibemaksuta);  riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamiselt 100 eurot;  lepingulise esindaja õigusabi tasu ringkonnakohtus 540 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud järgmiselt:  nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 1,13h 120,00/h 135,00 eurot;  hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 2h 120,00/h 240,00 eurot;  maakohtu otsusega tutvumine ja otsuse analüüs 1,5h 120,00/h 180,00 eurot;  apellatsioonkaebuse koostamine ja kohtule esitamine 3h 120,00/h 360,00 eurot. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on nimekirjas nimetatud toimingud teinud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Hageja on esitanud vastavad tõendid hagiavaldusega. OÜ Julianuse Õigusbüroo osutab teenust 120 eurot/h (käibemaksuta). Lepingulisele esindajale eest makstav summa ei ole ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteada olevale teabele õigusabi hinna. Riigikohus on lugenud tavapäraseks õigusteenuse tasumääraks lahendis nr 3-2-198-13 147,49 eurot tunnis, lahendis nr 3-2-1-92-13 120 eurot tunnis koos käibemaksuga ja lahendis nr 3-2-1- 93-13 tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-18-10060 kohtumenetlusega. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Võttes arvesse tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahtu ja asja keerukust, siis ei ole hageja poolt esimeses astmes kantud õigusabikulud täies ulatuses põhjendatud. Kohus võtab siinkohal arvesse, et tegemist on masshagiga, milles hageja on hagiavaldusena kasutamas väljatöötatud ühelaadset vormi. Võttes arvesse hagiavalduse sisulist mahtu ja õigusvaidluse keerukust, asub kohus seisukohale, et hageja õigusabukulud asjaolude väljaselgitamiseks ning hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud 100 euro ulatuses. Nõustuda ei saa hagejaga ka selles, et maakohtu 07.11.2018.a lahendiga tutvumiseks ja analüüsiks oleks pidanud kuluma poolteist tundi – kohus loeb selles osas põhjendatud ajakuluks poolt tundi.