2-18-15651/15 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

18.veebruari 2019 määrusega hagi kostja 1 suhtes läbi vaatamata ning kostja 1 menetluskulud hageja kanda ning jätkas menetlust J Pe nõudes A Pe vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja esitas kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni (TsMS § 424 lg 1). Tsiviilasi on eelmenetluse faasis, mistõttu ei ole kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks vajalik. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi (TsMS § 423 lg 1 p 2). Kuna hageja võttis hagi tagasi, tuleb jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda sama nõudega sama kostja vastu uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse (TsMS § 386 lg 4 ls 1). Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata ja lõpetab menetluse, tühistab kohus hagi tagamise abinõu. Kohus määrab hagi tagamise tühistamise jõustumise siduvaks käesoleva kohtumääruse jõustumisega. Kohus otsustab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hageja kAb menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 168 lg 1). Hageja ei pea kandma kostja menetluskulusid, kui ta võttis hagi tagasi põhjusel, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist (TsMS § 168 lg 4). Kostja kAb hageja menetluskulud, kui hageja võttis hagi tagasi põhjusel, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist (TsMS § 168 lg 5). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Kostja algatas hageja vastu täitemenetluse elatise võlgnevuses summas 1 260 eurot. Pärast hagi esitamist vähendas kostja täitemenetluses nõude summat enam kui neli korda ehk ulatuses, milles hageja nõude vaidlustas. Nõude vähendamist täitemenetluses saab pidada nõude rahuldamiseks. Kuna kostja 2 on alaealine, siis peab kohus hageja menetluskulude jätmist kostja 2 kanda ebaõiglaseks. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jättis kostja 1 menetluskulud hageja kanda ning hageja ja kostja 2 menetluskulud kummagi poole enda kanda, siis määrab kohus kindlaks üksnes kostja 1 menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1 ls 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1 ls 2). Kostjad esitasid ühise menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostjad kandsid õigusabikulusid summas 360 eurot, mis koosnes Jidilisest konsultatsioonist (15 min), kostja vastuse koostamisest (2h), 6. märtsi 2019 seisukoha koostamisest ning 20. märtsi 2019 seisukoha koostamisest (kokku 45 min). Kohus eeldab, et kostjate kulud õigusabitoimingutes olid võrdsed. Seega saab kostja 1 menetluskuluks pidada pool Jidilisest konsultatsioonist ja pool kostja vastuse koostamisest ehk 1h 7 minutit, pärast seda jäeti hagi kostja 1 suhtes läbi vaatamata, mistõttu ei saanud temale täiendavaid kulusid tekkida. Kohus peab neid kulusid põhjendatuks ja vajalikuks.