AS Baltic Agro hagi Läänekeskus OÜ vastu 21 250 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
37 697,50 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS Baltic Agro (registrikood 10344249), tehinguline esindaja Mario Rink (Kentmanni Õigusbüroo, Narva mnt 9, Tallinn, e-post: [email protected]), Kostja: Läänekeskus OÜ (registrikood 11414526, Pikk 32, Ambla alevik, Ambla vald, Järvamaa), tehingulised esindajad: vandeadvokaadid Timo Kullerkupp ja Karl-Morten Jõgi (Advokaadibüroo
1.Rahuldada AS Baltic Agro hagi Läänekeskus OÜ vastu.
2.Mõista Läänekeskus OÜ-lt AS Baltic Agro kasuks välja põhinõudena 21 250 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 25.10.2018.a seisuga summas 935 eurot, kokku 22 185 eurot.
3.Mõista Läänekeskus OÜ-lt AS Baltic Agro kasuks välja viivis 0,2% päevas iga põhivõlgnevuse (21 250 eurot) tasumisega viivitatud päeva eest alates 26.110.2018.a kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta AS Baltic Agro menetluskulud Läänekeskus OÜ kanda.
5.Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
2-18-16070 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.AS Baltic Agro esitas 25.10.2018.a Harju Maakohtule hagi Läänekeskus OÜ vastu 21 250 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.04.2018.a maheteravilja müügilepingu nr xxxx, mille alusel kostja kohustus hagejale andma üle 250 tonni maheteravilja. Samal kuupäeval sõlmisid pooled teravilja baashinna ja koguse fikseerimise kokkuleppe, millega lepiti kokku 250 tonni mahe toidukaera fikseeritud baashinnas 260 eurot/tonn, millele lisandub käibemaks.
2.14.09.2018.a esitas hageja kostjale nõude anda kooskõlas lepinguga üle teravili, mille baashind on fikseeritud ning seda teha 5 tööpäeva jooksul. 15.09.2018.a esitas kostja hagejale lepingust taganemise avalduse. Hageja esitas kostjale 19.09.2018.a vastuse, täiendava tähtaja määramise ja lepingust taganemise hoiatuse, millega hageja ei aktsepteerinud lepingu 15.09.2018.a ülesütlemise avaldust ning leidis, et see on tühine ja esitatud otsitud põhjustel. Kostja hageja kirjale ei reageerinud. 26.09.2018.a esitas hageja kostjale kompromissiettepaneku, mille kostja tagasi lükkas ning esitas omapoolse kompromissiettepaneku. 28.09.2018.a vastas hageja kostja kompromissettepanekule ning jäi oma 26.09.2018.a kompromissettepaneku juurde, mis kehtis kuni 03.10.2018. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja hageja 19.09.2018.a vastusele ei reageerinud, olemasolevat teravilja hagejale üle ei andnud ning lükkas 26.09.2018.a hageja kompromissettepaneku tagasi, lõppes leping hageja poolse lepingust taganemise avalduse alusel alates 28.09.2018.a.
3.Hageja nõuab kostjalt lepingu p-i 6.6 alusel kahju hüvitamist ning 21 250 euro tasumist. Lepingu p 6.6 sätestab, et juhul, kui kostja fikseerib teravilja baashinna ja koguse, aga tegelikult üleandmise tähtajaks hagejale üle antud teravilja kogus on kokkulepitust väiksem, kohustub kostja hüvitama hagejale kõik eelnimetatud rikkumisega hagejale tekitatud kahjud, sealhulgas fikseeritud baashinna ja turuhinna vahe, samuti kulutused, mida hageja teeb nimetatud rikkumisega seoses transpordile ja muud kulud. Turuhinnaks loevad pooled p-s 6.7. toodud põhimõtte järgi kujunevat hinda. Teravilja turuhind oli seisuga 17.09.2018 345 eurot/tonn. Kostja pidi hagejale müüma 250 tonni mahe
2-18-16070 toidukaera fikseeritud baashinnaga 260 eurot/tonn. Seega tuleb kostjal hagejale kompenseerida 21 250 eurot (85 eurot/tonn x 250 tonni). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 935 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise viivisemääraga 0,2 % päevas tasumata põhinõudelt.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on Eesti kapitalil põhinev ning alates 2007.a põllumajandusega tegutsev väikeettevõte, mille põhitegevuseks on renditud põldudel vilja kasvatamine. Põllumajandussektoris on praktikas tavaline, et vilja kokkuostjad ning põllumehed sõlmivad omavahelised müügilepingud kevadeti, so enne kui vilja tegelikult kasvatatakse. Kogused, milles kokku lepitakse kalkuleeritakse seetõttu teatud eeldusi arvesse võttes. Kostja sõlmis 18.04.2018.a hagejaga müügilepingu nr VT-18-16910 250 tonni mahe toidukaera müügiks. Lepingu alusel kohustus kostja teatud perioodi jooksul andma hagejale üle teravilja vastavalt esitatud tellimustele ning hageja kohustus tasuma üleantud vilja eest. Müügilepingu alusel oli vilja lõplik üleandmise tähtaeg 28.06.2019.a. Vilja üleandmiseks oli seega aega sisuliselt 2019. aasta suveni. Kostja omanikule ning juhatuse liikmele M Kale kuulub seejuures veel teinegi põllumajandusettevõte: Xxxx OÜ, mis sõlmis samuti sarnastel tingimustel hagejaga teravilja müügilepingu. Müügilepingu sõlmimisel lepingu tingimuste üle eraldi läbirääkimisi ei peetud.
5.2018.a kevad ja suvi olid Eestis erakordselt soojad ja kuivad ning sellistes tingimustes oli vilja kasvatamine raskendatud. Arvestades erakorralisi ilmastikuolusid, andis kostja (ja Xxxx OÜ) juhatuse liige M K jooksvalt juba suvel hagejale teada, et on tõenäoline, et tal kogu müügilepingus kokkulepitud koguses teravilja üle anda ei ole. Kostja sõsarettevõte Xxxx OÜ esitas hagejale üleantud vilja eest arved 08.08.2018.a ja 12.08.2018.a, mille tasumisega hageja viivitas olles samaaegselt täiesti teadlik põllumeeste rasketest oludest. 21.08.2018.a esitas Xxxx OÜ hagejale üleantud 113,60t söödanisu eest arve nr xxxx summas 35 667,14 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 11.09.2018.a. Hageja ei tasunud ka seda tähtaegselt, mistõttu saatis Xxxx OÜ hagejale 13.09.2018.a arve tasumiseks meeldetuletuse. Hageja ei andnud ka pärast meeldetuletuse saamist teada, kas ja millal on tal plaanis esitatud arved tasuda, vaid esitas 14.09.2018.a hoopis nii Xxxx OÜ-le kui ka kostjale nõude kogu vilja üleandmiseks hiljemalt 17.09.2018.a. Kuna hageja oli varasemalt jätnud kostja sõsarettevõttele Xxxx OÜ-le üleantud vilja eest tasumata, oli kostjal põhjust arvata, et hageja ei kavatse ka tema ees oma lepingulisi kohustusi täita. Seetõttu esitas kostja 15.09.2018.a hagejale teate lepingu ülesütlemisest. Teate aluseks oli täiendavalt ka asjaolu, et pärast 3-päevase tarnenõude esitamist oli kostjale ilmne, et hageja ei käitu kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostjale oli eeltoodud asjaolude alusel ilmne, et hageja ei tegutse heas usus ning ei kavatse lepingut täita. 19.09.2018.a andis hageja Xxxx OÜ-le ja kostjale vilja üleandmiseks uue tähtaja. 26.09.2018.a esitas hageja kostjale ja Xxxx OÜ-le kompromissettepaneku, milles nõudis mõlemalt sarnaselt käesolevas hagiavalduses esitatud nõudele lepingu täitmist ja leppetrahvina turuhinna ja fikseeritud baashinna vahe hüvitamist selle erinevusega, et turuhinda võib arvestada ka hilisema aja seisuga ja kohustuste tagamiseks seatakse hüpoteek ja juhatuse liige käendab eraisikuna neid kohustusi. Hageja kompromissettepanek oli oluliselt koormavam kui nende esialgne täitmise ja leppetrahvi hüvitamise nõue, mistõttu lükkas kostja selle kompromissettepaneku tagasi ning esitas endapoolse ettepaneku. Hageja sidususettevõtte osaühing Baltic Agro Machinery1 ja kostja vahel oli 02.05.2018.a sõlmitud rendileping, millega Machinery andis kostja kasutusse taimekaitsepritsi kuni 30.09.2018.a. 17.09.2018.a teatas Machinery esindaja telefoni teel kostjale, et on saanud hagejalt korralduse viia kostjale renditud mürgiprits ära põhjusel, et hageja ja kostja vahelised suhted on keeruliseks muutunud. Machinery viis pritsi ära järgmisel päeval, s.o
2-18-16070 18.09.2018.a. Kuna prits viidi ära kõigest ühepäevase ettetetamistähtajaga, ei saanud kostja enne esimese külma tulekut põlde pritsitud, mistõttu väheneb oluliselt ka kostja järgmise aasta saagikus. Arvestades, et hageja oli senimaani käsitlenud kostja 15.09.2018.a. a ülesütlemisavaldust tühisena, esitas kostja hagejale igaks juhuks uue ülesütlemisavalduse põhjusel, et hageja oli esitanud Machineryle kostjat kahjustava korralduse. Hageja vastuse kohaselt oli ülesütlemine ebavajalik, kuna müügileping oli lõppenud hageja 19.09.2018.a vastuse, täiendava tähtaja andmise ja lepingust taganemise hoiatuse alusel 28.09.2018.a.
6.Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et kostja ütles müügilepingu kehtivalt üles enne kohustuste sissenõutavaks muutumist, mistõttu polnud hagejal õigust nõuda lepingu täitmist ega täitmata jätmise tõttu leppetrahvi; alternatiivselt oli kostjal õigus enda kohustuste täitmisest keelduda; hagejal ei olnud õigust nõuda lepingu täitmist ning sellest tulenevalt leppetrahvi, sest nõue põhines tühisel tüüptingimusel ja samuti oli nõude esitamine vastuolus hea usu põhimõttega; c) hagejal ei olnud õigust nõuda leppetrahvi, kuna leppetrahvi kokkulepe on tühine ning samuti takistas vilja üleandmist vääramatu jõud; d) leppetrahvi suurus ei ole tõendatud ning olukorras, kus kohus leiab, et hagejal on kostja vastu tõendatud leppetrahvi nõue, palub kostja kohtul leppetrahvi vähendada.
7.09.04.2019.a menetlusdokumendis asus kostja seisukohal, et hageja kahjunõude eeldused ei ole täidetud, kuivõrd kostja ei ole rikkunud lepingut, kostja ei vastuta rikkumise eest, hagejale ei ole tekkinud kahju ning igal juhul ei ole hagejale tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel põhjuslikku seost. Kahju ei olnud kostjale ettenähtav ning kahju ei olnud hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, kuulanud istungil ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Pooled ei vaidle järgmiste faktiliste asjaolude üle: • Hageja ning kostja sõlmisid 18.04.2018 maheteravilja müügilepingu nr xxxx, mille alusel kostja kohustus hagejale andma üle 250 tonni mahe toidukaera, müügilepingu kohaselt oli müüjal õigus teravilja baashinda fikseerida kuni 30.06.2019.a, müüja kohustus teravilja, mille baashind on fikseeritud ostjale üle andma 5 tööpäeva jooksul peale selle kohast ostjapoolset teadet, kuid mitte hiljem kui 28.06.2019.a (tl 14); • Kostja on fikseerinud mahe toidukaera hinna (260 eurot tonn) 19.04.2018.a (tl 9-10); • Hageja esitas 14.09.2018.a kostjale nõude anda üle 17.09.2018.a hagejale üle 250 tonni mahe toidukaera (tl 21); • Kostja esitas hagejale 15.09.2018.a lepingust taganemise avalduse (tl 22). • Hageja esitas kostjale 19.09.2018.a vastuse, milles ei tunnistanud hagejapoolset lepingust taganemist, määras täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning tegi kostjale omapoolse lepingust taganemise hoiatuse (tl 23-25). • Kostja müügilepingust tulenevat kohustust täitnud ei ole, mahekaera hagejale üle
2-18-16070 andnud ei ole. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
10.Hageja nõuab kostjalt müügilepingust tuleneva kahju summas 21 250 eurot hüvitamist ja viivise tasumist. Kostja vaidleb hagile vastu põhjustel, et ta on müügilepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganenud, samuti ei olnud hagejal õigus nõuda lepingu täitmist ega sellest tulenevat leppetrahvi, sest nõue põhineb tühisel tüüptingimusel, samuti on leppetrahvi kokkulepe tühine, vilja üleandmist takistas vääramatu jõud, leppetrahvi suurus ei ole tõendatud.
11.Riigikohus on selgitanud, et „hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; RKTKo 08.01.2013.a, nr 3-2-1-173-12). Samas lahendis osundas tsiviilkolleegium, et põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja on seisukohal, et viidatud müügileping on oma olemuselt kestvusleping, kuivõrd lepingut tuli täita pikema aja jooksul. Kohus kostja seisukohta ei jaga. Kestvusleping on püsiva kohustuse või korduvatele kohustustele suunatud leping, mis on sõlmitud tähtajatult (VÕS § 195 lg 3). Müügilepingust nr VT-1816910 tulenevalt kohustus müüja teravilja, mille baashind on fikseeritud ostjale üle andma 5 tööpäeva jooksul peale sellekohast ostjapoolset teadet, kuid mitte hiljem kui 28.06.2019.a (tl 14, p 4). Nimetatud lepingupunktist ei saa teha järeldust, et pooled olid kokku leppinud mingis korduvas või perioodilises kaupade üleandmises. Asjaolu, et 18.04.2018.a sõlmitud müügilepinguga olid pooled kokku leppinud, et pärast baashinna kokkuleppimist tuleb teravili ostjale üle anda hiljemalt 28.06.2019.a ei muuda müügilepingut veel kestvuslepinguks, ka baashinda oli müüjal õigus fikseerida kuni 30.06.2019.a. Teravilja müügilepingu lisast 3 selgub, et müüja oli kogu müügilepingus kokkulepitud teraviljakoguse hinna fikseerinud (tl 9), seega pidi müüja müüdava teraviljakoguse andma üle ühekordse tegevusena 5 tööpäeva jooksul pärast ostja sellekohast teadet, mingit korduvat perioodilist teravilja üleandmise kohustust lepingust ei nähtu.
13.Pooled vaidlevad muuhulgas selle üle, kas kostja on kohaselt lepingust taganenud. Hageja on seisukohal, et 15.09.2018.a avaldus põhineb otsitud põhjustel ning on seega tühine. Lepingust taganemise õigus on lepingust taganemiseks õigustatud lepingupoole kujundusõigus, mille tegemiseks piisab lepingupoole vastavasisulisest tahteavaldusest, mis on vastaspoolele kätte toimetatud. Lepingust kehtivalt taganemiseks peavad olema täidetud nii taganemise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja müügilepingust taganemise avalduse kätte saanud ja sellele ka vastanud (tl 23-25). Seega on täidetud lepingust taganemise formaalne eeldus.
2-18-16070
14.VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
15.Kostja taganes lepingust põhjusel, et hageja rikkus oma lepingulisi kohustusi OÜ xxxx ees. Kuivõrd OÜ xxxx ja OÜ Läänekeskus on ühe ja sama omaniku ettevõtted sama juhatuse liikmega, oli OÜle Läänekeskus teada, et kohustused OÜ xxxx ees on täitmata. Kuigi lepingust taganemise avalduses ei ole kostja konkreetselt viidanud, millist kohustuse täitmata jätmist ta hagejale ette heidab, saab kohtu ette toodud asjaoludest järeldada, et kostja taganes müügilepingust põhjusel, et hageja jättis tasumata OÜ xxxx poolt hagejale esitatud 08.08.2018.a ja 12.08.2018.a arved nr xxxx ja xxxx ning ka viivisarve nr xxxx (tl 93-95) ning 21.08.2018.a arve nr xxxx (tl 96).
16.Kohus on seisukohal, et kostja lepingust taganemine ei olnud õiguspärane ega kooskõlas seadusega. Kuigi hageja ning kostja ja OÜ xxxx on kostjat ja Xxxx OÜ-d käsitlenud ühe isikuna on OÜ Läänekeskus ja OÜ xxxx siiski kaks erinevat juriidilist isikut, kes on kumbki sõlminud hagejaga eraldi müügilepingud. VÕS § 116 lg 1 sätestab üheselt et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Viidatud sättest ei tulene, et lepingupoolel on õigus vastaspoole mõne teise lepingu rikkumise tõttu oma lepingust taganeda. Hageja ei olnud 15.09.2018.a seisuga müügilepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi rikkunud. Kuigi kostja on rõhutanud, et hageja nõudis temalt 14.09.2018.a teravilja üleandmist mitte 5 tööpäeva jooksul vaid järgmiseks tööpäevaks (17.09.2018.a) ei olnud see selline oluline lepingurikkumine, mille alusel oleks saanud kostja müügilepingust taganeda. Kostja viidatud rikkumisele lepingust taganemise avalduses tuginenud ei ole.
17.Isegi kui asuda seisukohale, et kostjal oli õigus hageja käitumise tõttu OÜ-ga xxxx müügilepingust nr xxxx taganeda, ka siis ei saa kohus asuda kuidagi seisukohale, et kostja taganes lepingust õiguspäraselt. Kostja hinnangul oli hageja käitumine selline, et kostja kaotas igasuguse usalduse hageja vastu. VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist juhul, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kohus kostjaga ei nõustu.
18.Xxxx OÜ 21.08.2018.a arve nr. xxxx maksetähtaeg oli 11.09.2018.a st 15.09.2018.a oli arve tasumise tähtajast möödunud 4 päeva, 08.08.2018.a ja 12.08.2018.a arvete nr xxxx ja 201851 tasumise tähtajad olid vastavalt 29.08.2018.a ja 03.09.2018.a, seega nende arvete tasumise tähtajast oli möödunud 17 ja 11 päeva. Kohus märgib, et mitte igasugune vastaspoole lepingurikkumine ei õigusta lepingust taganemist, tegemist peab olema olulise lepingurikkumisega. Käesoleval juhul taganes kostja lepingust väidetavalt põhjusel, et hageja rikkus Xxxx OÜ arvete õigeaegselt tasumise kohustust. Hageja ei eita, et arved
2-18-16070 olid 15.09.2018.a seisuga tõepoolest tasumata. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et arve tasumisega 5-17 päeva viivitamine on selliseks oluliseks lepingurikkumiseks ja usalduse kaotamise aluseks, mis andis kostjale aluse lepingust taganemiseks. Üldjuhul, ei ole arve tasumisega viivitamine ning isegi tahtlik viivitamine selline rikkumine, mis annaks koheselt kahjustatud lepingupoolele õiguse lepingust taganemiseks. Arve tasumisega viivitamisel peaks kahjustatud pool andma kohustust rikkunud poolele selgelt ja üheselt mõistetava täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja ei ole esile toonud, et OÜ xxxx andis hagejale mõistliku pikkusega täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks ja hageja nimetatud tähtaja jooksul arveid ei tasunud.
19.Hageja ei olnud ka enne 15.09.2018 kostjale teatanud, et ta kavatseb vilja eest tasumata jätta nagu leiab kostja vaid on tuginenud sellele, et hagejal (või temaga seotud kolmandal isikul) oli nõue OÜ xxxx vastu ja hageja kavatses teostada tasaarvestuse OÜ-le xxxx esitatud arvetega. Kohus selgitab, et tasaarvestuse teostamine või selle teostamise kavatsusest teatamine ei ole samastatav kohustuse täitmisest keeldumisega. Ka müügilepingu tingimuste p. 5.11. on sätestatud, et: „Ostja kohustub müügihinna müüja arvel toodud arvelduskontole üle kandma 21 päeva jooksul alates nõuetekohase arve kättesaamisest. Ostjal on õigus tasumisele kuuluvast müügihinnast eelnevalt maha arvata müüja võlgnevused ostja ees ning samuti summad, mida müüja on kohustatud müügilepingu sõlmimise aastal ostjale tasuma, juhul kui poolte kokkuleppest ei tulene teisiti“. Tasaarvestuse teostamine on võlaõiguses tavapärane õiguskaitsevahend ning selle kohaldamine ei ole samastatav kohustuse rikkumisega või kohustuse täitmisest põhjuseta keeldumisena. Kui kostja oli seisukohal, et tasaarvestus ei olnud lubatav, tulnuks tal oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal ei olnud alust müügilepingust taganeda.
20.Kuivõrd kostjal ei olnud alust müügilepingust nr xxxx taganeda, ei lõppenud müügileping 15.09.2018.a taganemiseavaldusega kostja poolt ning järelikult oli kostjal jätkuvalt kohustus täita oma müügilepingust tulenevat kohustust teravili ostjale üle anda. Müügilepingu p 4 kohaselt kohustus müüja ostjale üle andma teravilja, mille baashind on fikseeritud 5 tööpäeva jooksul peale sellekohast ostjapoolset teadet, kuid mitte hiljem kui 28.06.2019.a. Ostja edastab müüjale teate teravilja üleandmise kohta telefoni, e-kirja või SMS-i teel. Hageja esitas 14.09.2018.a. kostjale nõude teravilja üle andmiseks 17.09.2018.a (tl 21). Hageja andis kostjale 19.09.2018.a avalduses täiendava tähtaja teravilja üleandmiseks 27.09.2018.a ja hoiatas, et vastasel juhul loeb ta ennast lepingust taganenuks. Kostja on ise avaldanud, et 26.09.2018.a seisuga oli tal 320 tonni kaera sorteeritud ja valmis müügiks (tl 39). Vaidlust ei ole selles, et teravilja kostja hagejale üle andnud ei ole. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, millest nähtuks et kostja oli teinud mahekaera hagejale üleandmiseks vajalikud toimingud ja kauba üleandmine oli takistatud hageja tegevusest. Kauba ostjale üleandmine müügilepingu alusel on müüja põhikohustus. Müügilepingu alusel kauba ostjale üle andmata jätmine on oluline lepingurikkumine, seega oli hagejal õigus lepingust taganeda. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja lepingust taganemise hoiatuse kätte saanud. Lepingust taganemise hoiatuses on selgelt välja toodud tagajärg, kui kostja ei anna hagejale teravilja üle. Seega on hageja poolt täidetud lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused.
21.Kostja heidab hagejale ette, et hageja rikkus müügilepingu p 4 sätestatud tingimust, kui nõudis 14.09.2018.,a teravilja üleandmist järgmisel tööpäeval so 17.09.2018.a. Hageja on möönnud, et rikkus lepingus sätestatud 5 tööpäeva pikkust tähtaega. Samas on hageja esile toonud, et talle teadaolevalt oli kokku ca 320 tonni kostjale ja/või OÜle Idakeskus kuuluvat mahekaera üleandmiseks valmis Xxxx valduses ning lisaks on hageja täiendava
2-18-16070 tähtaja andmisega heastanud rikkumise. Kostja on hagejale avaldanud, et 26.09.2018.a seisuga oli 320 tonni kaera sorteeritud ja valmis müügiks (tl 39). 19.09.2018.a avaldusega on hageja andnud kostjale tähtaja kohustuse täitmiseks ja vilja üleandmiseks 7 kalendripäeva arvates avalduse kätte saamisest. 26.09.2018.a kompromissiettepanekus andis hageja kostjale teravilja üleandmises täiendava tähtaja so 03.10.2018.a. Kohus nõustub hagejaga selles, et täiendava tähtaja andmisega on hageja oma varasema rikkumise heastanud, kuid vaatamata sellele kostja temal olemasolevat ning üleandmiseks kõlbulikku teravilja üle ei andnud.
22.Kostja tugineb ka sellele, et müügilepingu p 4 on tühine ning ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Kostja hinnangul on poolte õiguste ja kohustuste tasakaal olulises määras ja põhjendamatult põllupidaja kahjuks, kuivõrd müügileping on sõlmitud perioodiks 18.04.2018.a - 28.06.2019.a, kuid müügilepingu p 4 võimaldab hagejal põllupidajalt kogu teravilja üleandmist ükskõik millal rohkem kui aastapikkuse perioodi jooksul ja üksnes 5 tööpäevase etteteatamise tähtajaga. Müügileping ei arvesta põllumajanduse tootmistsükli eripäraga, kuivõrd põllupidajal puudub kindlus, milliseks ajaks ta peab kokkulepitud teravilja kasvatama, koristama, kuivatama sorteerima ja korraldama transpordi kokkuostjani.
23.Samuti on kostja seisukohal, et müügilepingu lisa 1 p 6.6, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et juhul, kui müüja fikseerib teravilja baashinna ja koguse, aga tegelikult üleandmise tähtajaks ostjale üle antud teravilja kogus on kokkulepitust väiksem, kohustub müüja hüvitama ostjale kõik eelnimetatud rikkumisega ostjale tekitatud kahjud, sealhulgas fikseeritud baashinna ja turuhinna vahe (kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut), samuti kulutused, mida ostja teeb nimetatud rikkumisega seoses transpordile ja muud kulud, on tühine tüüptingimus. Viidatud p 6.6 kohaselt peab kostja tasuma leppetrahvi ka juhul, kui vilja koguseline puudujääk on põhjustatud ettenägematutest ilmastikuoludest ehk olukorras, kui rikkumine ei ole põhjustatud tahtlikult ega isegi hooletusest. Kostja selgitas, et erakordse põua esinemisel on põllupidaja teinud üldjuhul tavapärases määras kulutusi põldude hooldamisele ning lisaks täiendavaid kulutusi põldude niisutamisele. Eelnevast sõltumata, ei ole põllupidajal võimalik toota põua ajal vilja samas koguses nagu tavapärastes tingimustes. Seega tuleb põllupidajal teha põua perioodil tootmises täiendavaid kulutusi, ent saadavad teraviljakogused ning seega ka tootmisest saadav tulu on väiksemad. Hageja ettevõtlus seisneb see eest erinevatelt põllupidajatelt suures koguses vilja kokkuostmises ja edasimüügis. Seega tekib hagejal põuaperioodil vilja koguselise puudujäägi korral üksnes puhtmajanduslik kahju, mis seisneb selles, et tal pole võimalik saada vilja edasimüügist planeeritud ulatuses kasu. Eelnevast nähtub, et leppetrahvi eesmärgiks ei ole antud juhul mitte hagejal reaalselt tekkinud otsese varalise kahju hüvitamine, vaid müügilepingu lisa 1 p-ga 6.6 on hageja enda igasuguse äririski kostja arvelt täielikult välistanud. Säte võimaldab hagejal saada teraviljamüügist plaanitud kasu ka juhul, kui teravilja koguseline puudujääk tekib erakordse ilmastikuolu tõttu, kusjuures kasu saamine toimub sellisel juhul põllupidaja arvelt. Tegemist on kostjat oluliselt kahjustava tingimusega.
24.VÕS § 33 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust
2-18-16070 tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 44 järgi kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 44 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad. /.../ Järelikult tuleb kohtumenetluses majandusvõi kutsetegevuses kasutatud tüüptingimuse tühisuse üle tekkiva vaidluse korral tüüptingimuse kasutajal lükata ümber VÕS § 44 eeldus. /.../ Selleks, et tüüptingimuse kasutajal tekiks kohustus VÕS § 44 järgne eeldus ümber lükata, peaks tüüptingimuse tühisusele tugineja enne põhjendama, et konkreetse tüüptingimuse korral saaks üldse kõne alla tulla tingimuse ebamõistlikult kahjustav iseloom. /.../ (RKTKo 3-2-1-139-14). Seega kuigi kostja puhul ei ole tegemist tarbijaga, saab ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahel sõlmitud lepingute puhul VÕS § 42 lg 3 tingimuste esinemisel eeldada, et tegemist on tühiste tüüptingimustega. Tegemist on nn halli nimekirjaga, mis paneb tingimuse mõistlikkuse ja kahjustava iseloomu puudumise tõendamiskoormise tingimuse kasutajale.
25.Hageja on seisukohal, et ei müügilepingu p 4 ega lisa 1 p 6.6 ei ole ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul on hageja tingimuse kasutajaks. Hageja ei ole esile toonud, et pooled oleksid vaidlustatud lepingu punktid eraldi läbi rääkinud. Seega on vaidlustatud punktide näol iseenesest tegemist tüüptingimustega.
26.Pool võib ebamõistlikult kahjustamise eelduse ümber lükata, kui ta tõendab, et vastava klausli kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute puhul tavaline, mistõttu tegelikku ebamõistlikku kahjustamist ei esine. Tingimuse ebamõistliku kahjustava toime väljaselgitamisel tuleb näiteks arvestada, millised oleksid alternatiivsed võimalused, kas teine pool oleks tüüptingimuse kasutaja konkurentidega pidanud samasuguse tingimusega nõustuma (RKTKo 3-2-1-151-11, p 13). Hageja on esile toonud, et temaga samal majandusalal tegutseva Xxxx AS teravilja ja õlikultuuride ostu-müügi üldtingimused näevad ette analoogsed või koguni rangemad tingimused, kui kasutab hageja (tl 139-140). Nii nõuab Xxxx AS lisaks baashinna ja tegeliku turuhinna vahe hüvitamisele ka täiendavat leppetrahvi, samas kui hageja nõuab kostjalt vaid baashinna ja tegeliku turuhinna vahe hüvitamist (Xxxx AS üldtingimuste p. 7.5, tl 140). Seega saab kohus teha järelduse, et viidatud lepingupunkt on selliste lepingute puhul tavapärane ning müügilepingu lisa 1 p 6.6 ei ole ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus.
27.Hageja on tuginenud muuhulgas sellele, et pooled on sõlminud ka varasematel aastatel analoogsetel tingimustel teravilja müügilepinguid. Hageja viitab õiguskirjanduses avaldatud seisukohale, mille järgi tuleb arvestada ärisuhete pikaajalisust poolte vahel. Kui sarnane tingimus on varem pooltevahelises lepingus esinenud ja teine pool on sellega nõus olnud, ei tohiks seda tingimust ebamõistlikuks lugeda, isegi kui esmakordselt lepingut sõlmivate ettevõtjate puhul loetaks selline tingimus tühiseks (VÕS I, kommenteeritud väljaanne, 2016 lk 255). Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule 2016.a ja 2017.a müügilepingud ja nende lisad (tl 160-173). Viidatud lepingutest nähtub, et müügilepingutes on ka varasematel aastatel kasutatud täpselt samu tingimusi. Kostja
2-18-16070 väide, et varem pole vaja olnud vaidlustatud punkte kasutada, ei ole asjakohane. Et kostja ei ole varasemate lepingutega tutvunud ega neile lepingupunktidele piisavalt tähelepanu pööranud, ei tähenda vaidlusalused lepingupunktid oleksid seetõttu tühised tüüptingimused. Samas viitab see varasem vaidluste puudumine sellele, et tegelikkuses ei olnud müügilepingu p 4 kostjat ebamõistlikult koormav või ahistav ning 5 tööpäeva pikkune tähtaeg oli tegelikkuses täiesti piisav teravilja üleandmiseks ning hageja ei nõudnud kostjalt kunagi veel kasvatamata või koristamata saagi üleandmist. Seega ei saanud kogu teravilja üleandmise nõue olla ka hea usu põhimõtte vastane.
28.Kohus juhib ka tähelepanu, et lepingu lisa 1 punkt 6.6 ei ole leppetrahvi nõue nagu tõlgendab seda kostja vaid kahjunõue. Hagejal oleks õigus teravilja üleandmata jätmisest tekkinud kahju hüvitamisele ka ilma vaidlusaluse lepingupunktita. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja on käesoleval juhul lepingust kehtivalt taganenud põhjusel, et kostja ei andnud lepingu esemeks olevat teravilja hagejale üle. Kohus selgitab, kauba üleandmiskohustuse rikkumise korral võib müügilepingust taganenud ostja lisaks taganemisele nõuda lepingu täitmata jätmise tõttu tekkiva kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 teise juhtumi ja § 115 lg 2 alusel. Kahju hüvitamise eesmärk on panna ostja varalises mõttes olukorda, milles oleks ta olnud müügilepingu täitmise korral. Ostja kahju suurus võidakse sel juhul määrata ostja tehtud asendustehingu hinna ja lepingujärgse ostuhinna vahena (VÕS § 135 lg 1 ja 2). See, et pooled on lepingu lisa 1 punktis 6.6 selle võimaluse juba ette näinud, ei muuda seaduses ettenähtud võimalust ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimuseks.
29.Kohus märgib ka seda, et müügileping ja selle lisad võimaldasid kostjal fikseerida teravilja baashinda ja müüdavat kogust kuni 30.06.2019.a. Seega oleks kostja ilmastikutingimustest tuleneva äririski maandamiseks saanud fikseerida müüdava teravilja koguse ja hinna ka hiljem, siis, kui on selgunud kasvatatud teravilja koguhulk ja teravilja müügi tegelikud turutingimused. Kui kostja on otsustanud hinna fikseerida 2018.a kevadel on see tema enda äririsk, mitte ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse mõju. Eeltoodust tulenevalt ei kohus kuidagi asuda seisukohale, et viidatud lepingupunktid oleksid kostjat ebamõistlikult kahjustavad.
30.Järgnevalt hindab kohus seda, kas hagejale on tekkinud või võib tekkida kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 135 lg 1 järgi kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist.
31.Hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, et üle andmata vilja turuhind oli 17.09.2018 seisuga 345 eur/tonn (tl 43). Kostja pidi hagejale müüma 250 tonni mahe toidukaera fikseeritud baashinnaga 260 eurot/tonn. Hageja on ostnud pärast kostjapoolset 15.09.2018 250 tonni teravilja üleandmisest keeldumist mahekaera hinnaga vähemalt 345 eur/tonn kokku 261,88 tonni, hinnaga vähemalt 345 eur/tonn, millele lisandub käibemaks (tl 158159).
32.Kostja on esile toonud, et ta ei vastuta rikkumise eest ja rikkumine on vabandatav., kuivõrd kostjal tekkis vilja koguseline puudujääk põuast. VÕS § 103 lg 1 ja 2 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on
2-18-16070 vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus ei nõustu kostja tuginemisega vääramatule jõule. Kuigi 2018.a suvi oli tõepoolest põuane ja kuiv ning selle tagajärjel oli viljasaak tunduvalt väiksem kui tavapäraselt, ei ole ilmastikutingimused selleks vääramatuks jõuks, mis vabandaks kohustuse rikkumist. Kohus märgib, et kõigepealt ei ikaldunud kostjal mitte kogu teraviljasaak. Kostja on ise esile toonud, et tal oli kokku koos OÜ-ga xxxx vähemalt 320 tonni vilja, kuid hagejale ta sellest midagi üle ei andnud (tl 39). Kostja poolt viidatud 320 tonni teravilja üleandmist põud ei takistanud. Teiseks on tegutseb kostja tegevusalal, mis on seostud põllumajandusliku tootmisega ja seega igati sõltuv ilmastikutingimustest. Ilmastikutingimused on kostja äririsk, mida ta saab maandada kindlustuse kasutamisega.
33.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et on täidetud kõik kahju hüvitamise nõude eeldused. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on lepingut rikkunud ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest, st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud kahju seoses sellega, et hageja pidi kokku ostma kokkulepitust kõrgema hinnaga mahekaera. Kui kostja oleks lubatud teravilja üle andnud, ei oleks hageja pidanud seda asenduskaubana juurde ostma. Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga; kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, kuivõrd pooled oli kahju hüvitamise põhimõtte juba müügilepingu lisas sätestanud. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada 21 250 eurot (85 eurot/tonn x 250 tonni).
34.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Müügilepingu lisa 1 p 6.5 järgi müügilepingust tulenevate rahaliste kohuistuste täitmisega viivitamise korral on poolel õigus nõuda viivituses olevalt poolelt 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Viivise määrale ja selle arvutusele kostja sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud, kooskõlas eelnimetatud sätetega ja kuulub seega rahuldamisele.
35.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, 21 250 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista, samuti välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 935 eurot ja lisanduv viivis määras 0,2% tasumata põhinõudelt.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Hagi hind
37.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt 37 697,50 eurot.
2-18-16070 Menetluskulude jaotus
38.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
40.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning kohtul on alust eeldada, et käesolev lahend vaidlustatakse ringkonnakohtus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik otsust täiendatud Tallinna RK otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.