Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26. aprillil 2019 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus
Tsiviilasja number
2-18-16325
Kohtuasi
J E ́i hagi OÜ Söökla Projektid vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2205 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: J E (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx) lepinguline esindaja Rainer Osanik (e-post [email protected]) Kostja: OÜ Söökla Projektid (registrikood 11949701, asukoht Pärnu mnt 142, 11317 Tallinn) lepinguline esindaja Olga Väina (e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada J E ́i hagi OÜ Söökla Projektid vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
2.Tuvastada J E ́i ja OÜ Söökla Projektid vahel 27.02.2017 sõlmitud töölepingu tööandja poolt TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorralise ülesütlemise tühisus
3.Lõpetada J E ́i ja OÜ Söökla Projektid vahel 27.02.2017 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.07.2018
4.Välja mõista OÜ-lt Söökla Projektid TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 2205 (kaks tuhat kakssada viis) eurot J Ei kasuks
1.Hagimenetluse kulud jätta OÜ Söökla Projektid kanda
2.Välja mõista OÜ-lt Söökla Projektid 928,80 eurot (üheksasada kakskümmend kaheksa eurot ja 80 senti) J Ei kasuks
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Menetlus töövaidluskomisjonis
1.J E (edaspidi hageja) esitas 16.08.2018 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse OÜ Söökla Projektid (edaspidi kostja) vastu OÜ Söökla Projektid ja J E’i (edaspidi pooled) vahel 27.02.2017 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, poolte vahel 27.02.2017 sõlmitud töölepingu 23.07.2018 TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamiseks ja kostjalt hageja kasuks hüvitise brutosummas 2205 euro väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel. TVK rahuldas 04.10.2018 hageja avalduse kostja vastu täies ulatuses tuvastades poolte vahel 27.02.2017 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetades poolte vahel 27.02.2017 sõlmitud töölepingu 23.07.2018 TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise brutosummas 2205 eurot. Kostja vaidlustas TVK otsuse tähtaegselt 04.10.2018 märkides, et ei nõustu nimetatud otsusega täies ulatuses ja paludes vaadata avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. Harju Maakohus võttis hageja TVK-le esitatud avalduse hagina menetlusse. Hagiavalduse asjaolud
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.02.2017 töölepingu nr 1/2017, mille alusel asus hageja alates 01.03.2017 tööle kokk-perenaise ametikohale. Töötaja tööaeg kooskõlas töölepingu p-ga 6.1 oli 40 tundi nädalas, summeeritud tööaja arvestuse alusel, arvestusperioodi pikkus 4 kuud. Tööpäeva algust ja lõppu ei ole töölepingus sätestatud, tööaeg kujunes praktikas kokkuleppel (siis kui hommikusööke ei olnud, algas tööpäev reeglina kell 08:30). Töötaja töötasu kooskõlas töölepingu p 4.1 oli 735 eurot brutos.
3.23.07.2018, olles haige (ägenes krooniline haigus), tuli hageja kella 8:30 (täpselt tavapärase tööpäeva alguseks) tööle, et teavitada tööandjat, et tõenäoliselt on ta sunnitud võtma töövõimetuslehe, samas aga on ta valmis sellel päeval vajadusel mingi aeg ka tööd tegema, kuni tööandja leiab asenduse. Jõudnud tööle avastas töötaja üllatusega, et köögis tema töökohal töötab A M, kes hakkas süüdistama hagejat varguses, puudujäägis jms. Hageja vastas, et ta tuli tööle selleks, et teavitada töövõimetuslehest ja vajadusel lubas aidata köögis. A M ei lubanud hagejat tööle. Hageja läks arsti juurde, kus avati töövõimetusleht.
4.Sama päeva õhtul, 23.07.2018 kell 16:44 sai hageja e-kirja e-posti aadressilt xxx (väidetavalt OÜ Söökla Projektid raamatupidajalt), koopia A M, nimetusega Söökla Projektid Töölepingu lõpetamine. Kiri sisaldas kaaskirja: „Tere, saadame Teile teate töölepingu nr. 1/2017 27.02.2017.a. lõpetamisest" , manusesse oli lisatud töölepingu lõpetamine ja palgaleht nr 24 koos arvutatud lõpparvega. Samal õhtul sai hageja ka teate Maksu- ja Tolliametist selle kohta, et tööandja lõpetas temaga töölepingu 20.07.2018.
5.Töölepingu lõpetamise leht sisaldas järgmist informatsiooni - tööleping lõpetati tagantjärgi kuupäevaga ehk 20.07.2018, töölepingu väidetava ülesütlemise põhjuseks oli toodud Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 punkt 3, lisaks oli kirjas ka formuleering lepingu
lõpetamise kohta" ja selleks oli „ töölepingu korraline ülesütlemine". TLS § 88 lg 1 p 3, millele tööandja viitab, lubab töölepingu erakorraliselt üles öelda juhul, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Tööandja ei ole toonud ühtegi põhjendust, milles seisnevad hageja rikkumised, ta ei ole seda teinud ei 23.07.2018 ega ka varem. Kostja ei ole ülesütlemist põhjendanud ning teade töölepingu lõpetamisest sisaldab vastuolulist informatsiooni - ühelt poolt tööandja viitab töölepingu erakorralisele ülesütlemisele ja teiselt poolt kirjutab, et tööleping on lõpetatud justkui korraliselt. Faktiliselt tööleping lõpetati 23.07.2018, mil saadeti e-maili kaudu teade töölepingu lõpetamisest, mitte aga 20.07.2018.a. nagu teates kirjas.
6.Vastuseks kostja vastuväidetele toob hageja esile, et koosolekule järgnevatel päevadel st 18, 19 ja 20 juuli tuli hageja tööle oma tavapärasel ajal st 8.30. Nimetatut nägi ka uus juhatuse liige A.M, kes nimetatud päevadel viibis köögis ja jälgis hagejat, kuid mitte ühtegi märkust või etteheidet ei teinud ega hagejat ei juhendanud. Täiesti väär on kostja väide, et nii 17.07 kui ka järgnevatel hommikutel tegi kostja märkusi tööaja alguse osas ning hoiatas tagajärgede eest. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle täielikult rahuldamata jätta. Kostja arvates on hageja vääralt tõlgendanud poolte vahel sõlmitud lepingut, mis puudutab tööaja algust ja lõppu. Töölepingu nr 1/2017 punkt 6.2 kohaselt määratakse tööpäeva algus ja lõpp ning vaheajad töögraafiku ja töösisekorraeeskirjadega. Töö alguse aeg oli kehtestatud töögraafikuga ning hagejale teada. Heas usus käituv töötaja oleks toiminud tööandja poolt kehtestatud suulise ja töögraafikus määratud tööaja alguse kehtestatud kellaajast. Ametijuhendi punkti 5 alapunkti 16 kohaselt on hageja kohustatud saabuma õigeaegselt tööle ning pidama kinni töögraafikust.
8.Peale omanike vahetust toimus 17.07.2018 koosolek, kus muuhulgas räägiti tööajast, töökorraldusest jms. Mainitud koosolekul tõi kostja selgelt välja, et tööpäeva algus on kell 7:30. Tõenäoliselt on hageja jätnud uued reeglid tähelepanuta. Kostja oli hagejale suuliselt järgnevatel päevadel taaskord maininud tööaja algust, kuid ka need teated jättis hageja tähelepanuta. Ka hoiatas kostja hagejat võimalike tagajärgede eest ja, et see võib tuua kaasa töölepingu ülesütlemise.
9.23.07.2018 pidi hageja asuma tööle vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule, kuid hageja lahkus töökohalt kostjat hoiatamata, jättes kostja keerulisse olukorda, mil söökla köök jäi ilma kokata. Selline omavoliline töölt lahkumine ei ole seadusest tulenevalt lubatud. Seega on töötaja korduvalt eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ning tööandja on töötajat hoiatanud, et taolise käitumise jätkumine ei ole lubatud ja võib tuua kaasa töölepingu ülesütlemise. Kostja põhjendas töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 3 alusel hagejale esitatud hoiatustes ja töölt omavolilise lahkumises. Kostja ei pidanud teatama hagejale ette töölepingu erakorralisest ülesütlemisest.
10.Kostja toob esile, et hageja on enda tegevusega tekitanud kostjale varalist kahju, mis seisnes toiduainete vääras käitlemises. Ametijuhendi punkti 4 alapunkti 1 kohaselt on hageja vastutav kogu köögi töö koordineerimise ja kontrolli eest. Sama punkti 4 alapunkti 7 kohaselt on hageja vastutav köögi (s.h. nõudepesu), ladude ja toidu väljastuse töötsooni puhastuste
korraldamise eest vastavalt vajadusele iga vahetuse lõpus ja kontrolli eest selle üle igal hommikul. Sama punkti 4 alapunkti 12 kohaselt on hageja vastutav materiaalsete väärtuste säilitamise eest. Paraku jättis hageja 20.07.2018 tööpäeva lõpus erinevad toiduained külmikusse panemata, mille tõttu need riknesid ning need tuli välja visata. Kohtuotsuse põhjendused
11.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötas 27.02.2017 sõlmitud töölepingu nr 1/2017 alusel OÜ-s Söökla Projektid kokk-perenaise ametikohal alates 01.03.2017 töötasuga 735 eurot (bruto), et 23.07.2018 kell 16.44 saadeti hagejale e-kirja teel töölepingu lõpetamise teade ning, et tööleping hagejaga lõpetati alates 20.07.2018 erakorralise ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ütles töölepingu üles õiguspäraselt, kas tööandja on töötaja poolsetele kohustuste rikkumistele tähelepanu juhtinud ning kas tööandja on töötajat hoiatanud töölepingu ülesütlemise eest.
13.TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Esmalt tuleb kontrollida, kas on täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused, sh on TLS § 95 lg-te 1 ja 2 tingimused. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tulenevalt TLS § 95 lg 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg-s 3 sätestatakse, et TLS § 95 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kostja poolt 23.07.2018 saadetud e-kirja ja sellele lisatud töölepingu ülesütlemise teatega on tõendatud kirjalikus vormis töölepingu ülesütlemine (tlk 17-18). Nimetatud teates puudub ülesütlemise põhjendus, mis aga ei mõjuta ülesütlemise kehtivust.
14.TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-187-15 p 13 leidnud, et tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Hoiatamise eesmärk on anda töötajatele võimalus oma käitumist parandada. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kolleegium märgib lisaks, et hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-d 1 ja 2).
15.Hageja on omaks võtnud, et ta tuli koosoleku järgsetel päevadel (18, 19, 20 ja 23. juulil 2018) tööle 8.30. Kostja esile toodust ja sellest, et töökoosolekul räägiti muuhulgas tööajast, et tööpäeva algus on kell 7:30, saab järeldada, et enne juhtide vahetust oli poolte vahel tööaja alguse aja osas teistsugune praktika. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et ta on koosoleku
järgsetel päevadel juhtinud hageja tähelepanu tööaja algusajale ja ka hoiatanud hagejat tagajärgede, so lepingu lõpetamise eest. Tõendamata on kostja väide, et töötaja rikkus toiduainete käitlemise nõudeid, mille tagajärjel need riknesid ja kostja kandis seetõttu kahju. Kohus on seisukohal, et kuna kostja lõpetas hagejaga töölepingu 20.07.2018, siis ei puutu asjasse hagejale 23.07.2018 etteheidetavad teod, milleks on tööle hilinemine, omavoliline töölt lahkumine, ebaviisakas käitumine ja töövõimetuslehe mitteesitamine. Kohus leiab, et tööle hilinemine 18.-ndal, 19.-ndal ja 20.-ndal juulil 2018 ei ole sedavõrd oluline rikkumine, et kostja ei saaks anda töötajale võimalust oma käitumist parandada ning, et kostja vabaneks hoiatamiskohustusest. Kohtu hinnangul on töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühine, kuna kostja ei ole teinud enne lepingu erakorralist ülesütlemist hagejale hoiatust.
16.Hageja on esitanud taotluse lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ajast, mil see oleks pidanud lõppema ülesütlemise kehtivuse korral. Eelnevalt tuvastas kohus, et lepingu ülesütlemine oli tühine ja seega ei olnud alust ka leping üles öelda TLS § 97 lg-st 3 tulenevalt ilma etteteatamise tähtaegu järgimata. Hagejale tulnuks lepingu ülesütlemisest ette teatada TLS § 97 lg 2 p 2 alusel vähemalt 30 päeva, kuna hageja oli töötanud kostja juures üle 1 aasta. Kostja poolt hagejale 23.07.2018 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise teate kohaselt lõppes tööleping 20.07.2018. Seega ütles kostja töölepingu hagejaga üles tagasiulatuvalt. Riigikohus on selgitanud, et töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, mistõttu tagasiulatuv ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-117-11, p 17). Seega on kostja poolne töölepingu ülesütlemine tühine ka tagasiulatava ülesütlemise tõttu. Kohus leiab, et tööleping tuleb lugeda lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.07.2018.
17.Hageja taotleb seoses töölepingu lõpetamisega hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuupalga suurust hüvitist summas 2205 eurot. Töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul maksab tööandja töötajale hüvitist TLS § 109 lg 1 sätestatud määras. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus arvestades töölepingu ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ja töösuhte kestust, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud hüvitise suurusega, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi täies ulatuses. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja erakorraline töölepingu ülesütlemine on tühine, siis lõpetab kohus hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.07.2018 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas, so 2205 eurot.
Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannab menetluskulud kostja.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 4 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud.
22.Hageja esindaja on kohtueelses menetluses osutanud hagejale teenuseid kokku 5,4 tunni ulatuses ning kohtulikus menetluses 3,2 tunni ulatuses maksumusega koos käibemaksuga 108 eurot (90 eurot ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu palub hüvitada menetluskulud koos käibemaksuga. Hageja esitas kohtule taotluse välja mõista tsiviilasjale eelnenud kohtueelse ja kohtuliku menetluse kulud summas 928,80 eurot, mis on kohtu arvates esitatud mõistlikus ulatuses ja vastab asja mahule ja keerukusele.
23.Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri tehtud nähtavaks 15.04.2019 e-toimiku kaudu. Kostja ei ole menetluskulu taotlusele vastuväiteid esitanud.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.