Hüpoteeklaen AS avaldus XX-le ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.09.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Hüpoteeklaen AS määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlausaldaja: Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703), lepingulised esindajad vandeadvokaat Priit Palmiste ja advokaat Stig Hendrikson Võlgnik: XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja vandeadvokaat Liisi Kents
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 19.09.2018 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtumääruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Hüpoteeklaen AS kanda.
4.Välja mõista Hüpoteeklaen AS-ilt ringkonnakohtu menetluskulud 1 176 eurot XX kasuks.
5.Hüpoteeklaen AS-il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda XX-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Muus osas ei saa määruskaebust esitada (pankrotiseaduse § 5 lg 2, § 15 lg 5). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Pankrotiavaldus
1.Hüpoteeklaen AS (võlausaldaja) esitas 06.07.2018 Harju Maakohtule avalduse XX (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ning võlgnik 10.11.2016 käenduslepingu nr 1606.0215.B muudatus nr 8. Lepingu kohaselt võlgnik kinnitas, et ta on teadlik R-Play OÜ võlakohustusest võlausaldaja ees, mis tuleneb võlausaldaja ja R-Play OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 1606.0215.B muudatus number 8, mille kohaselt sai R-Play OÜ laenuks 424 330,56 eurot laenuintressiga 9% aastas. Käenduslepingu nr 1606.0215.B muudatus nr 8 punkt 3.5 kohaselt on võlgniku vastutuse piirmäär 551 630 eurot.
2.10.11.2016 sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik käenduslepingu nr.1660.0415.B muudatus nr
15.Lepingu kohaselt võlgnik kinnitas, et ta on teadlik Aarded OÜ võlakohustusest kreeditori ees, mis tuleneb laenulepingust nr 1660.0415.B muudatus number 15, mille kohaselt sai Aarded OÜ laenuks 734 180 eurot intressiga 9% aastas. Käenduslepingu nr 1660.0415.B muudatus nr 15 punkt 3.5 kohaselt on võlgniku vastutuse piirmäär 954 434 eurot.
3.29.03.2017 ütles võlausaldaja üles R-Play OÜ-ga sõlmitud laenulepingu selle mittetäitmise tõttu. 28.03.2017 seisuga oli võlgnevus 438 765,89 eurot, millest võlgnevuse põhiosa moodustas 424 330,56 eurot. 29.03.2017 ütles võlausaldaja üles Aarded OÜ-ga sõlmitud laenulepingu selle mittetäitmise tõttu. 28.03.2017 seisuga oli võlgnevus 756 935,33 eurot, millest võlgnevuse põhiosa moodustas 734 180 eurot. Seega oli laenulepingute ülesütlemise seisuga rahaline nõue võlgniku vastu 1 195 701,22 eurot. 17.08.2017 esitas võlausaldaja täitemenetluse algatamise avalduse. 28.05.2018 müüdi enampakkumise käigus võlgnikule kuuluvad kaks korteriomandit. Kohtutäitur on otsustanud kinnistute müügist saadud tulemi jagada nii, et see läheb teise võlausaldaja nõude katteks. 03.07.2018 seisuga oli põhinõude jooksev jääk 1 143 093,77 eurot.
4.03.07.2018 edastas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse elektrooniliselt. Võlgnik pankrotihoiatusele ei reageerinud, kuigi teadis või pidi teadma, et vastav tahteavaldus tema e-posti aadressile laekub. Seega on täidetud pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 alus. Samuti on täidetud PankrS § 10 lg 2 p 2 alus, mille kohaselt võib võlausaldaja esitada pankrotiavalduse, kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.
Võlgniku vastuväited
5.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Pankrotiavalduse aluseks toodud nõue võlgniku vastu ei ole tõendatud, samuti ei ole nõue piisavalt selge. Võlausaldaja pankrotiavaldusele ei ole lisatud dokumentaalseid tõendeid laenu põhivõlgnikule ülekandmise suhtes ega arvestusi võlgnevuse summa kujunemise suhtes põhivõlgniku vastu. Tõendatud ei ole võlausaldaja nõude olemasolu, nõude summa kujunemist ega nõude täpset konkreetset suurust ei põhivõlgnike R-Play OÜ ja Aarded OÜ ega käendaja XX vastu. Põhivõlgnike pankrotimenetluses on võlausaldaja nõue vaidlustatud ning Harju Maakohtu menetluses on Hüpoteeklaen AS nõude tunnustamise menetlused R-Play OÜ ja Aarded OÜ pankrotimenetlustes.
6.Hüpoteeklaen AS hagist Viimsi Arenduse OÜ vastu Hüpoteeklaen AS nõude tunnustamiseks R-Play OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tuleneb, et Hüpoteeklaen AS poolt on R-Play OÜ (pankrotis) arvelduskontole üle kantud 267 911,92 eurot. Samas Viimsi Arenduse OÜ vastusest tulenevalt ei olnud hagis nõude kujunemisel arvestatud asjaoluga, et 09.11.2016 R-Play OÜ (pankrotis) ja XX müüsid TennisLounge osaühingule Kose tee 43-6 korteriomandi ja Kose tee 43-8 korteriomandi kokku hinnaga 240 000 eurot. 09.11.2016 sõlmitud notariaalse lepingu punktis 3.1 oli sätestatud, et lepingu esemeks olevate korteriomandite Hüpoteeklaen OÜ hüpoteekidest vabastamise eeltingimuseks on asjaolu, et R-Play OÜ (pankrotis) ja XX tasuvad 3 pangapäeva jooksul Hüpoteeklaen OÜ kontole 240 000 eurot. 09.11.2016 sõlmitud notariaalse lepingu punktide 5.2 ja 6.2 kohaselt olid vastavad summad kokku 240 000 eurot deponeeritud tehingut tõestanud notari notarikontol ning nimetatud summad kokku suuruses 240 000 eurot on notarikontolt üle kantud Hüpoteeklaen OÜ kontole. Seega ei saanud Hüpoteeklaen AS laenu jääk R-Play OÜ (pankrotis) vastu seisuga 09.11.2016 olla suurem kui (267 911,92 eurot - 240 000 eurot) 27 911,92 eurot.
7.Samuti tuleneb nõude tunnustamise vaidlusega seotud asjaoludest, et 04.05.2018 tagastas R-Play OÜ (pankrotis) täiendavalt Hüpoteeklaen AS-ile laenu summas 120 000 eurot, kuivõrd nimetatud päeval sõlmitud notariaalse lepingu alusel R-Play OÜ (pankrotis) müüs DE Kodu OÜ-le Kose tee 43-2 korteriomandi hinnaga 120 000 eurot. 04.05.2018 sõlmitud notariaalse lepingu punktis 4.1 oli sätestatud, et lepingu esemeks oleva korteriomandi Hüpoteeklaen OÜ hüpoteekidest vabastamise eeltingimuseks on asjaolu, kui R-Play OÜ (pankrotis) tasub 3 pangapäeva jooksul selle lepingu sõlmimisest arvates Hüpoteeklaen OÜ kontole 120 000 eurot. 04.05.2018 sõlmitud notariaalse lepingu punkti 5.2 kohaselt oli vastav summa kokku 120 000 eurot ostja DE Kodu OÜ poolt deponeeritud tehingut tõestanud notari notarikontol ning nimetatud summa 120 000 eurot on notarikontolt üle kantud Hüpoteeklaen OÜ kontole. Seega peaks Hüpoteeklaen AS poolt R-Play OÜ-le (pankrotis) algselt antud laen suuruses 267 911,92 eurot olema R-Play OÜ (pankrotis) poolt täielikult tasutud, kuivõrd 09.11.2016 ja 04.05.2018 sõlmitud notariaalsete lepingute alusel on Hüpoteeklaen AS-ile laenulepingust nr 1606.0215.B tulenevate kohustuste katteks tasutud kokku 360 000 eurot.
8.Juhul kui Hüpoteeklaen AS-il ei eksisteeri nõuet põhivõlgniku R-Play OÜ (pankrotis) vastu, siis ei saa Hüpoteeklaen AS-il eksisteerida kehtivat nõuet ka käendaja XX vastu. Enne põhivõlgnike R-Play OÜ ja Aarded OÜ pankrotimenetlustes toimuvate nõude tunnustamise vaidluste lõppemist ei saa üleüldse väita, et Hüpoteeklaen AS-il eksisteerib kehtiv nõue kas põhivõlgnike või võlgniku vastu, samuti on täielikult lahtine nõude suurus. Samas on oluline välja tuua, et R-Play OÜ-le (pankrotis) kuulus R-Play OÜ pankroti väljakuulutamise
hetke seisuga 3 Tallinna linnas Kose tee 43 asuvat korteriomandit, mille väärtuseks hinnati R-Play OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamise kohtumääruse kohaselt 400 000 - 500 000 eurot ja mis olid kõik koormatud esimese järjekoha hüpoteekidega Hüpoteeklaen AS kasuks. Pankrotimenetlust reguleerivatest erisätetest tuleneb, et kui võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud või kui võlausaldajale antakse piisav tagatis kohustuse täitmiseks, siis puudub seaduses sätestatud õiguslik alus nii füüsilise isiku ajutise halduri nimetamiseks kui ka füüsilise isiku pankroti väljakuulutamiseks.
9.10.11.2016 käenduslepingutes sätestatud XX vastutuse maksimaalsumma (vastavalt 954 434 eurot ja 551 630 eurot) on heade kommete vastaselt ülemäära suur. Tavapäraselt jäävad füüsilisest isikust käendaja vastutused vahemikku 60-100 tuhat eurot, mistõttu võib olla heade kommete vastaselt ülemäära suur füüsilisest isikust käendaja vastutuse maksimumsumma suuruses 954 434 eurot ja 551 630 eurot. Puudub mõistlik kahtlus asjaolus, et nimetatud käenduslepingutes kokkulepitud füüsilisest isikust käendaja XX vastutuse maksimumsumma on sedavõrd ülemääraselt ja ebaproportsionaalselt suur, et tarbijast käendajal ei ole minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes võimalik sellist rahasummat tasuda.
10.Võlausaldaja ei ole tõendanud, et pankrotihoiatus on võlgnikule kätte toimetatud. Samuti ei ole esitatud kohtule tõendeid hindamaks, kas võlausaldaja pankrotihoiatus vastab seaduse nõuetele ning milliste rahaliste nõuetega seoses on pankrotihoiatus esitatud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
11.Harju Maakohus jättis 19.09.2018 määrusega ajutise pankrotihalduri nimetamata ja lõpetas pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulud jättis maakohus võlausaldaja kanda ning mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud summas 1 944 eurot ja kohustas võlausaldajat maksma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
12.Maakohtu hinnangul esineb pankrotimenetluse algatamist välistav asjaolu – võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust ja võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. Pankrotiavalduse kohaselt esitas võlausaldaja 04.04.2018 ja 03.07.2018 võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik eitab pankrotihoiatuse saamist. Pankrotihoiatust ei ole ka kohtule esitatud pankrotiavalduse lisade hulgas (tl 70-71). Ajutise halduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 3 p-des 1-7. Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui punkt 1 kohaselt võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning p 4 kohaselt võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.
13.Kohtutäituri kaaskiri ei tõenda dokumentide võlgnikule kättetoimetamist, kuivõrd kohtutäituri kaaskirjas nimetatud korteriomandid olid 25.05.2018 enampakkumisel müüdud ning võlgniku vastuväite kohaselt ei ole Kose tee 43-3 tema elukoht. Eelistungil antud selgituste kohaselt muutus võlausaldaja nõue käendaja vastu sissenõutavaks 21.03.2017, mil võlausaldaja esitas põhivõlgnikele lepingu ülesütlemise teated (tl 119, 21, 22). Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et pankrotiavalduse esitamise eelselt oleks võlausaldaja nõudnud käendajalt põhivõlgnike kohustuste täitmist, samuti on realiseerimata põhivõlgnike pankrotimenetlustes võlausaldaja nõudeid tagavad pandiesemed. VÕS § 149 lg 5 kohaselt kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku
pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Kohus nõustus võlgnikuga selles, et käesoleval juhul ei ole lõplikult selge, kas üldse ja mis ulatuses on põhivõlgnikel täitmata kohustusi võlausaldaja ees. Võlausaldaja ja võlgnik vaidlevad ka selle üle, kas käendusleping on kehtiv. Muuhulgas peaks kohus pankrotiavalduse menetluses andma hinnangu sellele, kas käendusleping võiks olla tühine heade kommetega vastuolu tõttu. See ei ole aga kohtu hinnangul kooskõlas pankrotimenetluse põhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamist ennatlikuks pidada ning võlgnik on põhjendatult nõudele vastu vaielnud. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik XX-le ajutist haldurit nimetada. Määruskaebus
14.10.10.2018 esitas võlausaldaja Harju Maakohtu 19.09.2018 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada võlausaldaja avaldus. Menetluskulud palus võlausaldaja jätta võlgniku kanda.
15.Määruskaebuse kohaselt esitati avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks kahel alternatiivsel alusel - PankrS § 10 lg 2 punkti 1 ja punkti 2 alusel, kuid maakohus pole analüüsinud võlgniku maksejõuetust tulenevalt PankrS § 10 lg 2 punktist 2. Seega on tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega.
16.11.09.2018 eelistungil ei osanud võlgnik selgitada, miks ta ei esitanud ühtegi vastuväidet täitemenetluses oleva nõude osas, vaid märkis, et „täitemenetluses täidetakse hüpoteeke, seal ei ole midagi vastu vaielda.“. Vastav seisukoht kinnitab võlausaldaja nõude omaksvõttu võlgniku poolt. Võlgnik teadis, et tema osas on algatatud käenduslepingute mittetäitmise tõttu täitemenetlus ning arvestades nõude ulatust, on võlgnik maksejõuetu. Sellest tulenevalt oleks kohus pidanud nimetama võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemiseks ajutise halduri, kuna võlausaldaja nõue käendaja vastu on selge. Võlgnik pole esitanud ühtegi vastuväidet täitemenetluses oleva nõude osas ning täitemenetlus ei ole tulemust andnud.
17.VÕS §-le 149 lg 5 järgi saab käendaja nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel üksnes juhul kui põhivõlgniku osas pole välja kuulutatud maksejõuetust. Antud juhul on aga põhivõlgnikud maksejõuetud. Haldurid, olles tutvunud nõudeavalduse ja selle lisadeks olevate tõenditega ning põhivõlgnike raamatupidamisdokumentidega, ei esitanud võlausaldaja nõudele vastuväidet. Viimsi Arenduse OÜ hagi R-Play pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks jäi rahuldamata. Vastus määruskaebusele
18.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 21). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.Maakohus jättis ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 alusel nimetamata. PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 3 p 4 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.
22.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja nõue on ebaselge. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-17-02 p-st 10 tuleneb, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole selge ja seda tuleb tõendada hagimenetluses, kui nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Avaldaja tugineb oma nõudes käenduslepingutele. Võlgnik on esitanud vastuväite, mille kohaselt on käenduslepingud vastuolus heade kommetega, kuna käenduslepingute kohaselt on vastutuse maksimumsummadeks 551 630 eurot ja 954 434 eurot. Riigikohus on 31.01.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-21710 (p 49) märkinud, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Lisaks on Riigikohus märkinud, et kolleegium ei välista, et käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või kui see summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Ringkonnakohus viitab, et VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Ringkonnakohus leiab, et küsimus, kas käenduslepingud on heade kommetega vastuolu tõttu tühised, eeldab tõendite hindamist, asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest.
23.Avaldaja tugines pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-dele 1 ja 2. PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi on võlgniku maksejõuetuse põhistamise aluseks asjaolu, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS § 10 lg 2 p 2 järgi on võlgniku maksejõuetuse põhistamise aluseks asjaolu, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. PankrS § 10 lg 2 p 1 tingimused ei ole maakohtu hinnangul täidetud ning sellele ei ole avaldaja määruskaebuses vastuväiteid esitanud. PankrS § 10 lg 2 p 2 osas ei ole maakohus seisukohta võtnud. See ei ole siiski aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. Pankrotiavaldusest ja täitemenetluse algatamise
avaldusest võib järeldada, et avaldaja esitas võlgniku suhtes täitemenetluses avalduse laenulepingute tagamiseks võlgniku kinnistutele seatud hüpoteekide realiseerimiseks. Pankrotiavaldusest ja lisadest ei selgu, et võlgniku suhtes oleks algatatud täitemenetlus käenduslepingute täitmiseks. Pankrotiavaldusele lisatud käenduslepingud on lihtkirjalikud. Asja materjalidest ei ilmne, et käenduslepingutest tuleneva nõude sissenõudmiseks on avaldajal võlgniku vastu täitedokument. Avaldaja ei ole tõendanud, et tema algatatud avalduse alusel on täitmisel käenduslepingutest tulenev isiklik võlanõue võlgniku vastu. Asja materjalidest võib järeldada, et avaldaja poolt oli võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus hüpoteekide realiseerimiseks ja kinnistud on võõrandatud. Seega ei ole PankrS § 10 lg 2 p 2 tingimuste täitmine tõendatud. Samas ei oma see ka määravat tähendust, kuna ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et käenduslepingutest tulenev nõue on ebaselge.
24.Õige on avaldaja seisukoht, et võlgnik ei saa käesoleval juhul tugineda VÕS § 149 lg-le 5. See sätestab, et kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Kuna põhivõlgnikud on pankrotis, siis VÕS § 149 lg 5 ei kohaldu. Aga ka see ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähendust, kuna käenduslepingutest tulenev avaldaja nõue on ebaselge.
25.Ülaltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud
26.Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti puudub alus muuta maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise osas.
27.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta samuti avaldaja kanda. Kuna maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Võlgnik palus avaldajalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 2268 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt.
28.Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulistel esindajatel kulunud materjalide läbitöötamisele ning määruskaebuse vastuse koostamisele 06.11.2018 11,5 tundi ja 08.11.2018 2 tundi, seega kokku 13,5 tundi (11,5+2). Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 140 eurot, lisandub käibemaks. Võlgnik ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja esitas võlgniku menetluskulude osas seisukoha, mille kohaselt tuleb väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada vähemalt 06.11.2018 märgitud toimingute osas, kuna võlgniku vastus määruskaebusele kattub vastuväidetega, mida esitati pankrotiavaldusele. Küsitav on ka tunnihinna tõus 120-eurolt 140-eurole.
29.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades vaidluse keerukust ning määruskaebuse vastuse mahtu ning asjaolu, et võlgniku esindajad olid juba maakohtu menetluses tutvunud tsiviilasja materjalidega ning vastuses määruskaebusele kordas võlgnik suures osas oma varasemaid seisukohti, peab
ringkonnakohus võlgniku esindajate poolt materjalide läbitöötamise ja määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 7 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on tunnihind 140 eurot (lisandub käibemaks) põhjendatud. Eeltoodule tuginedes tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 1 176 eurot (7*140+20%) ning TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.