Harju Maakohtu 16.08.2018 määrus saneerimiskava kinnitamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariik määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
(Maksu-
ja
Tolliameti
kaudu)
nende Avaldaja: Sungate Fence OÜ (registrikood 108729138), seaduslik esindaja KŽ Saneerimisnõustaja: Indrek Naur Puudutatud isikud (võlausaldajad): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349), esindaja Katri-Helena Siirak Kagu Elekter OÜ (registrikood 11632588) Tartu Hoiu-Laenuühistu (registrikood 11319532) AK (isikukood XXXXXXXXXXX) Sungate Group OÜ (registrikood 11240635) Van-Merksteijn Fencing System UAB MPV Sports Oy Sungate Group OÜ (registrikood 11240635)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 16.08.2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kanda.
Määrus toimetada kätte Riigi Tugiteenuste Keskusele, avaldajale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest (saneerimisseadus (SanS) § 37 lg 3, § 18 lg 6). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Sungate Fence OÜ (avaldaja, ettevõtja) esitas 02.04.2018 Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja 2002. a. asutatud äriühing, mille põhitegevusalaks on piirdeaia materjalide jae- ja hulgimüük ning piirdeaialahenduste projektimüük. 2017. a. realiseerusid mitu äririski, mis ei sõltunud osaühingu juhtimisotsustest, kuid viisid osaühingu kahjumisse ja ajutisse maksejõuetusse. Suurima kahjumi tekitas kuriteoga osaühingu töötaja HL, kes dokumentide võltsimise, omastamise ja kelmuse teel tekitas osaühingule kahju 116 800,28 eurot. Kuriteo uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus. Teine suurim rahaline kahju tekkis OÜ Riito Ehitus maksejõuetusest (tsiviilasi nr 2-18-2583), kus avaldajal jäi saamata võlg 49 665,33 eurot. Kolmas rahaline kahju tekkis Comets Park Oy poolt, kus arve maksti pettuse teel kolmanda isiku arvele ja avaldaja sai sellest rahalise kahju summas 33 000 eurot. Kokku realiseerus 2017. a. riske summas 199 465,61 eurot. Just nimetatud summa on vajalik, et katta osaliselt kiiremad jooksvad võlad (maksuamet, hankijad) ja tekitas augu finantsides.
2.Harju Makaakohtu 19.04.2018 määrusega algatati avaldaja saneerimismenetluse ning nimetati saneerimisnõustajaks Indrek Naur.
3.Avaldaja esitas avalduse saneerimiskava kinnitamiseks. Saneerimiskava kohaselt vähendatakse kõrvalnõudeid (intress, viivis) kõigil võlausaldajatel, kuna kõrvalnõuete arvestamise alused võivad olla erinevad ja seetõttu on võlausaldaja, kelle viivisenõue on suurem, paremas olukorras, kui võlausaldaja, kes saaks nõuda ainult seadusjärgset viivist. Saneerimiskavaga kujundatakse nõuded ümber nende ajatamise ja vähendamise läbi, pandiga tagamata nõuded rahuldatakse põhinõude osas 30% ulatuses, makseid võlausaldajatele tehakse vähemalt kaks korda aastas alates 01.12.2018 - 01.04.2020.
4.Saneerimisnõustaja poolt võlausaldajatele edastatud saneerimiskava poolt hääletas kokku 4 võlausaldajat 7-st, kes moodustavad 57% kõigist võlausaldajatest. Poolt hääletanud võlausaldajate nõuded moodustasid kokku 67,03% kõigist võlausaldajate nõuetest. Kuna antud juhul on poolt hääletanud valdav enamus võlausaldajatest, leiab avaldaja, et esinevad alused ja põhjendus saneerimiskava kinnitamiseks. Saneerimiskava vastu hääletas üks võlausaldaja ning saneerimiskava suhtes ei võtnud seisukohta 2 võlausaldajat.
5.Saneerimisnõustaja leidis oma arvamuses, et avaldaja majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik, nõuded mida saneerimiskavaga ümber kujundatakse, on tõendatud ja õiguspärased ning tegemist on olulise ettevõtja ja tööandjaga. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) seisukoht
6.Saneerimiskavale vastu hääletanud võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet esitas kohtule avalduse vastu võetud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Käesoleval juhul esinevad SanS § 28 lg 5 p-des 2-4 sätestatud alused. Kavas ei kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt, kuna kava järgi vähendatakse viiviseid ja intresse kõigil võlausaldajatel 100 % ulatuses. Intressinõude on esitanud vaid Maksu- ja Tolliamet. Seega ei saa rääkida kõrvalnõuete vähendamisest kõigil võlausaldajatel võrdselt täies ulatuses.
7.Ettevõtte saneerimisabinõud ei ole kooskõlas SanS §-ga 2. Saneerimiskava p-de 4.1 kuni 4.4 kohaselt on saneerimiseabinõudena ette nähtud kolme amortiseerunud kaubiku müük, tööjõukulude hoidmine samas ulatuses (või isegi tööjõukulude suurendamine) ning kulude kontroll ehk saneerimisnõustaja teavitamine ja temalt kooskõlastuse saamine (tööjõu)kulude suurenemise korral. Saneerimiskavas ei ole ette nähtud märkimisväärseid saneeritava poolt läbiviidavaid ümberkorraldusi tegevustes või struktuurides. Seega ei võta avaldaja kasutusele selliseid abinõusid, mis tagaksid kindlasti SanS §-s 2 nimetatud majanduslike raskuste ületamise, likviidsuse tagamise, kasumlikkuse parandamise ja jätkusuutlikku majandamise.
8.Avaldaja seis ei ole selline, mis vajaks saneerimist. Avaldaja käibedeklaratsioonidest nähtuvalt oleks avaldajal pidanud olema vahendeid ka maksukohustuste täitmiseks (tl 77, 5. lõik). Lisaks ei nähtu saneerimiskavast, et avaldaja oleks Comets Park Oy-lt kahju välja mõistmiseks kohtusse pöördunud või töötaja suhtes esitanud kahju hüvitamise nõude, milliste täimisel ja tasumisel ei olekski saneerimine vajalik.
9.Võlausaldajale tundub kummaline, et september, oktoober 2016 ning mai, juuli, august, november, detsember 2017 käibedeklaratsioonid on esitatud ettevõtja poolt alles 16.03.2018. Nende deklaratsioonide alusel moodustub üle 99% võlausaldaja nõudest. Saneerimiskava esitati ca pool kuud pärast deklaratsioonide esitamist, s.o 02.04.2018. Deklaratsioonide esitamisega viivitamine ligi pooleteise aasta võrra viitab avaldaja soovile hoida maksuvõla tekkimine enda kontrolli all, ning vältida seeläbi maksuvõla sundtäitmist. Avaldaja poolt saneerimisavalduse esitamise eesmärk on püüda läbi saneerimismenetluse maksukohustusest olulises osas vabaneda.
10.Saneerimise tähtaeg on liiga lühike. Saneerimiskavas ei ole põhjendatud, miks saneerimise kestvus on vaid 2 aastat ja mitte rohkem. Pikema aja jooksul saaks ettevõtja kustutada suuremas summas oma võlgnevusi. Seejuures on selgusetu, millisel alusel põhinevad osaniku OÜ Sungate Group ja juhatuse liikme AK nõuded ettevõtja vastu. Osanik lubas kava kohaselt oma nõude konverteerida osaliselt osakapitaliks ning juhatuse liige loobus oma nõudest. Seejuures ei ole mingil põhjusel saneerimisvajaduste põhjustena välja toodud antud nõudeid. Lisaks kajastub avaldaja majandusaasta aruande lisas 10, et Sungate Group OÜ-le on hoopis antud laenu 41 433 eurot (antud laenude tagasimakse on märgitud 3000 eurot). Samu andmeid kajastab ka Sungate Group OÜ oma majandusaasta aruandes saadud laenude ja saadud laenude tagasimaksete all. Seega ei toeta majandusaasta aruanded Sungate Group OÜ saneerimises olevat nõuet. Olgugi, et majandusaasta aruanded kajastavad perioodi 01.04.2016 - 31.03.2017, ei ole ka saneerimisvajaduste põhjustena välja toodud seotud isikute vahelisi tehinguid. Saneerimiskavas peaks olema seotud isikute nõuded täpselt välja toodud, sealhulgas, millest nõuded tulenevad.
11.Saneerimisnõustaja ei ole andnud võlausaldajale informatsiooni tema järelpärimises toodud küsimustele (tl 77 pöördel jj). Saneerimisnõustaja selgitas, et SanS § 16 lg 2 ja § 16 lg 3 p 4 reguleerivad olukorda, kui saneerimisnõustaja koostab saneerimiskava ja selle aja jooksul küsitakse ettevõtte majandusliku olukorra ja saneerimiskava koostamise kohta. Samuti viitas saneerimisnõustaja, et maksuhaldurile ei saa teavet anda, kuna küsitav teave puudutab ajavahemikku, mis eelneb saneerimismenetlusele ja saneerimiskava koostamisele. Võlausaldaja leiab, et SanS § 16 sätestab saneerimisnõustaja ülesandeid ning sama paragrahvi lõige 2 ning lõige 3 punkt 4 ei piira ajalist hetke, mil võlausaldaja võib saneerimisnõustajalt teavet küsida. Seega on saneerimisnõustaja poolne teabe andmisest keeldumine põhjendamatu. Teiseks rõhutab maksuhaldur, et just ajavahemikus, mis eelneb saneerimismenetluse algatamisele ja saneerimiskava koostamisele, on toimunud majandustegevus, mille tulemusena on võimalik hinnata ettevõtte saneerimisvajadust. Saneerimisnõustaja seisukoht
12.Saneerimiskavas on kõiki võlausaldajaid võrdselt koheldud. Asjaolu, et maksuamet teavitas ainsana kõrvalnõude suuruse, ei tähenda, et teistel võlausaldajatel ei olnud kõrvalnõuet. Kõrvalnõude vähendamine nullini on saneerimismenetluse tavapraktika ja täidab eesmärki kohelda võlausaldajaid võrdselt, kuna kõikidel võlausaldajatel on erinev kõrvalnõude arvutamise alus. Kui kõik võlausaldajad oleksid teavitanud kõrvalnõudest, oleks kõigi kõrvalnõuded vähendatud nullini. Seetõttu ei saa maksuameti kõrvalnõude vähendamist pidada tema ebavõrdseks kohtlemiseks.
13.Saneerimismenetluse vajadus ja põhimõtted on kooskõlas seaduse ja ettevõtja eripäradega. Saneerimisnõustajal on saneerimiskava koostamisel rohkem informatsiooni ja kogemust ning saneerimiskavas on arvestatud kõiki võimalusi eduka saneerimismenetluse läbiviimiseks. Maksuameti arvamus, et saneerimisabinõud võib olla ei taga saneerimismenetluse edukat läbiviimist, on spekulatiivne ega baseeru ühelgi analüüsil. Analüüsiks ei saa nimetada maksuvõla tekkimise ajalugu, kuna maksuvõlg on üks mitmest võlast. Saneerimisabinõude väljatoomisel arvestab saneerimisnõustaja kõiki võlgu, tulevikuprognoose, majandusharu eripärasid, ettevõtja kogemusi, suhteid partneritega jne. Seetõttu leiab saneerimisnõustaja, et saneerimiskavas märgitud saneerimisabinõud on piisavad eduka saneerimismenetluse läbiviimiseks.
14.Saneerimiskava pikkus ja väljamaksed on kooskõlas saneerimismenetluse olemusega. 2-aastane tähtaeg on mõistlik tähtaeg ja tähtaja leidmisel arvestati ettevõtja majanduslike raskuste olemust ja võimalusi nende lahendamiseks. Ei ole selge, kas pikem periood ja suuremad väljamaksed oleksid taganud parema tulemuse ja sellega oleks rahul olnud maksuamet. Mis puudutab väidet, et saneerimiskavas peaks olema täpselt välja toodud seotud isikute nõuded, siis ei ole maksuamet viidanud seadusesättele, millest selline nõue tuleneb. SanS §-s 21 ei ole sätestatud, et seotud isikute nõude tekkimise alus peaks olema eraldi välja toodud. SanS § 16 lg 2 paneb võlausaldaja nõude õiguspärasuse kontrollimise kohustuse saneerimisnõustajale ja nimetatud kohustuse on saneerimisnõustaja täitnud.
15.Teabe andmata jätmine ei riku maksuameti huve. Saneerimisnõustaja vastas maksuametile, et selles menetluse staadiumis ei ole võimalik vastata sisulistele küsimustele ja andis oma tõlgenduse SanS § 16 lg 2 p-le ja lg 3 p-le 4. Perioodil, kui saneerimiskava on koostatud ja on esitatud võlausaldajatele üleskutse esitada seisukoht selle vastuvõtmiseks (SanS § 23), ei ole võlausaldajate võrdse kohtlemisega tegemist, kui ühele võlausaldajale jagatakse rohkem infot. Analoogiliselt pankrotimenetlusega, kus ajutine haldur ei jaga võlausaldajatele täiendavat infot pärast seda, kui ta on koostanud ajutise halduri aruande ja selle kohtule ära esitanud, ei jaga
saneerimisnõustaja ühele võlausaldajale täiendavat infot pärast saneerimiskava koostamist ja võlausaldajatele üleskutse esitamist. Esimese astme kohtu määrus
16.Harju Maakohtu 16.08.2018 määrusega kinnitati saneerimiskava ning määrati, et järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Indrek Naur. Maakohus määras saneerimisnõustaja tasuks ja kulutuste katteks kokku 10 080 eurot ning saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise tasu 4000 eurot esimesel saneerimiskava kinnitamisele järgneval poolaastal ja 2000 eurot järgmistel poolaastatel kuni saneerimismenetluse lõppemiseni.
17.Kõigile võlausaldajatele on edastatud SanS-s ettenähtud dokumendid ja oma seisukoha on esitanud 5 võlausaldajat, kellest 4 olid saneerimiskava poolt ning 1 olid kava kinnitamise vastu. Kuna poolt hääletas 57% võlausaldajatest, kes esindasid 67,03 % saneeritavatest nõuetest, siis on võlausaldajate poolt saneerimiskava vastu võetud. Hinnates senist menetlust leiab kohus, et see on toimunud seadusega ette antud piirides ning seadusest tulenevaid nõudeid rikutud ei ole.
18.Kõikidele võlausaldajatele, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundatakse, kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid. Saneerimisabinõudeks on tehniliselt: võlasumma vähendamine (SanS § 22 lg 1 p 3); rahalise nõude täitmine osamaksetega (SanS § 22 lg 1 p 2); kohustuse täitmise tähtaja pikendamine (SanS § 22 lg 1 p 1), ehk nõude ajatamine.
19.Kõikide võlausaldajate nõuded tasutakse saneerimiskavaga ettenähtud mahus proportsionaalsete osamaksetega vastavalt graafikule. Esimene osamakse tehakse võlausaldajale hiljemalt 31.12.2017, v.a. juhul, kui saneerimiskava kinnitav kohtumäärus ei ole selleks hetkeks jõustunud. Viimati nimetatud juhul tehakse esimene osamakse võlausaldajatele saneerimiskava kinnitanud kohtumääruse jõustumisele järgneva täiskalendrikuu jooksul. Sellise maksegraafiku kohaselt on saneerimiskava täitmise tähtaeg 01.04.2020.
20.Võlausaldajaid ei ole rühmitatud. Kõikide võlausaldajate nõuete ümberkujundamisel kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid - kõikide võlausaldajate põhinõuetest makstakse välja 30%, nõuded ajatatakse täpselt samaks perioodiks. Võlausaldajad OÜ Sungate Group (ettevõtja osanik) ja juhatuse liikme AK nõudeid (vastavalt 86 0000 eurot ja 14 000 eurot) saneerimiskavaga ei rahuldata, kuna osanik konverteerib oma nõude osakapitaliks ning juhatuse liige loobus oma nõudest.
21.Avaldaja vajab saneerimist, kuna avaldajal on tekkinud majandusraskused. Majandusraskuste tekkimine on seotud sellega, et mitu ettenägematut asjaolu ilmnesid ning põhjustasid kahjud, mis tingisid senistes rahavoogudes häireid. Samas on ettevõtjal käsil mitmed teised projektid ning ta osaleb ka väljakuulutatud ehitushangetes. Ettevõtja saneerimisvajadus tuleneb kolmest eraldiseisvast juhtumist: töötaja poolt toime pandud omastamisest/vargusest (116 800,28 eurot), OÜ Riito Ehitus pankrotist (49 665,33 eurot) ja Comets Park OY poolt, kui pettuse tulemusel maksti võlg kolmandale isikule (33 000 eurot). Võlgnevused OÜ Sungate Group ja juhatuse liikme AK ees ei olnud ettevõtjale ettenägematud nõuded ning seetõttu ei oleks olnud põhjendatud ettevõtja poolt nende esinemisele ka tugineda.
22.Saneerimise edukuse juures hindab kohus mh saneerimiskavas esitatud tegevusmudelit, mille kohaselt kavatseb avaldaja jätkata senist tegevust: piireaia materjalide jae- ja hulgimüük ning piireaialahenduste projektimüük ning läbi oma põhitegevuse rahuldada võlausaldajate nõuded saneerimiskavas määratud ulatuses. Kohus arvestab samuti seda, et üldteada asjaoluna on praegusel ajal ehitusturg tõusutrendis ning avaldajal ei peaks olema takistusi edukalt jätkata oma tegevusalal selliselt, et võlausaldajate nõuded
saaksid saneerimiskavas esitatud ulatuses rahuldatud. Saneerimiskavas on nõustaja analüüsinud kujunenud olukorra põhjusi ning ei ole tuvastanud, et avaldajal oleks korralduslike või struktuurseid puudujääke, mis tingisid saneerimise vajaduse, mistõttu ei ole vajalik ka ettevõtja reorganiseerimine või töö ümberkorraldamine. Eeltoodust tulenevalt on alusetud Maksu- ja Tolliameti viited sellele, et saneerimiskavas ei ole piisavalt ettenähtud ümberkorraldusi ettevõtja töös või struktuuris.
23.Saneerimine on kõigile võlausaldajatele märkimisväärselt kasulikum, kui seda oleks pankrotimenetlus. Saneerimiskava kohaselt saaks pankrotimenetluses võlausaldajate nõuded rahuldatud ca 10% ulatuses aga saneerimismenetluses 30% ulatuses.
24.Saneerimiskava üheks eesmärgiks on tagada ettevõtja jätkusuutlikus. Saneerimiskavas leitakse ja ka saneerimisnõustaja kinnitab, et saneerimismenetluse lõpuks on ettevõtja tasunud oma võlad senistele võlausaldajatele, tekitanud positiivse rahavoo ning on jätkusuutlik. Kohus leiab, et ettevõtja suudab oma kohustuste täitmisega saneerimiskavas osundatud viisil taastada oma majandusliku seisundi sel määral, et tema tegevus on ka pärast saneerimismenetluse lõppu ja saneerimiskava elluviimist jätkusuutlik. Sellele osundavad kavas toodud saneerimisabinõud. Olukorras, kus saneeritav on tasunud oma võlgnevused ning on edukalt lõpetanud oma käesolevad arendusprojektid ning jätkab tegevust oma valdkonnas, ei ole takistus tal jätkata uute projektide tarvis rahastuse otsimist ja selle alusel uute projektide elluviimist ning senise jae- ja hulgimüügi teostamist.
25.Saneerimiskavas koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ühegi võlausaldaja õigusi ei rikuta rohkem, kui teiste omi. Saneerimiskavas ei ole moodustatud rühmi ning kõikide saneerimisele allutud nõuete osas on toimunud ühetaoline nõuete vähendamine. Maksu- ja Tolliamet osundus sellele, et vaid tema on esitanud oma nõude viivistega ja seetõttu on vaid temal viiviste võrra nõuet vähendatud, on otsitud põhjus. Tulenevalt võlgade nimekirjast on kõigil saneeritavatel nõuetel viivitused (tl 12 jj). Viiviste nõudmine või nende nõudmisest loobumine on võlausaldaja otsustada. Senine praktika on valdavalt jätnud saneerimise käigus senised viivised esimeses järjekorras välja ja sellega arvestamine on võlausaldaja kaalutlusotsus. Asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet on ainsana esitanud oma nõude koos viivistega tuleneb suuresti antud võlausaldaja avalikõiguslikust staatusest ja seadustest tulenevatest kohustustest suurimal määral jälgida riigi rahastuse tagamise huve, kuid ei too kaasa tema kui võlausaldaja ebavõrdset kohtlemist, kui teised võlausaldajad oma nõudeid eelnevalt piiravad. Võttes aluseks eelneva, kohus leiab, et antud menetluses esitatud saneerimiskava tuleb kinnitada.
26.Kuna saneerimismenetluse näol on tegemist hagita menetlusega, siis jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 7). Määruskaebus
27.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) palub 05.09.2018 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega saneerimiskava kinnitati ning jätta saneerimiskava kinnitamata ning lõpetada saneerimismenetlus ennetähtaegselt.
28.Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole tulenevalt SanS § 28 lg-st 3 andnud hinnangut kõigile maksuhalduri 15.06.2018 esitatud vastuväidetele ega hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis. Kohus on kinnitanud saneerimiskava vastuolus SanS § 28 lg-ga 5, jättes arvesse võtmata asjaolud, mis välistavad saneerimiskava kinnitamise. Maakohus ei ole hinnanud saneerimisvajaduse põhjuseid ning kas saneerimiskavas toodud põhjused on sellised, mis on toonud endaga kaasa ettevõtte saneerimisvajaduse (SanS § 28 lg 2 p 4, § 21 lg 1 p 1 rikkumine).
29.Avaldaja saneerimisabinõud ei ole kooskõlas SanS §-ga 2. Avaldaja ei ole saneerimisvajadust veenvalt põhistanud. Kui ei oleks toimunud omastamist kaebaja töötaja poolt (116 800,28 eurot), OÜ Riito Ehitus ei oleks läinud pankrotti (49 665,33 eurot) ja Comets Park Oy ei oleks toime pannud pettust, siis ei oleks olnud vajalik saneerimismenetluse algatamine. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et avaldajal on võimalik Comets Park Oy-lt kahju välja mõistmiseks pöörduda kohtusse või esitada töötaja suhtes kahju hüvitamise nõue. Samuti on avaldajal võimalik maksuvõlga ajatada ning leida kompromisse teiste võlausaldajatega.
30.Saneerimismenetluse vajaduse on tinginud tekkinud kahju kokku summas 199 465,61 eurot. Samas aga kustutatakse saneerimiskava kohaselt võlausaldajate nõudeid saneerimismenetluses kokku vähemalt 257 336,22 euro ulatuses.
31.Avaldaja majandusaasta aruande kohaselt oli 31.03.2017 seisuga äriühingu aruandeaasta kahjum -222 806 eurot. Samas on saneerimiskavale lisatud bilansi kohaselt 19.04.2018 seisuga eelmiste perioodide kaotamata kasum 250 318 eurot, mis aga ei ühti majandusaasta aruandes kajastatuga. Bilansi kohaselt oli 19.04.2018 seisuga äriühingu kahjum juba -423 132 eurot. Eeltoodu viitab, et saneerimiskavale lisatud bilansi andmed ei ole usaldusväärsed ning avaldaja on tegutsenud majandusaasta aruande kohaselt kahjumlikult juba perioodil 01.04.2016 kuni 31.03.2017.
32.Avaldaja deklareeris 2017. a. käibedeklaratsioonidel 20% maksustatavat käivet 2 323 457,57 eurot, mille hulgas deklareeriti ka ühendusesisest soetust summas 661 899,28 eurot. 0% maksustatavat käivet deklareeriti 56 281,52 eurot. Seega on äriühingu tulu olnud kokku 1 717 839,81 eurot. Kauba ühendusesisesel soetusel deklareerib käibemaksu kauba saaja ning käibemaksu on 2017. a. deklareeritud kokku summas 464 691,50 eurot. Sisendkäibemaksu deklareeris äriühing kokku 332 115,94 eurot, millest 123 379,86 eurot on arvestatud ühendusesiseselt soetuselt ning seega on äriühingu enda kulu olnud sisendkäibemaksu hulgas 208 736,08 eurot. Eeltoodust lähtuvalt on avaldaja kulu olnud kokku 1 043 680,40 eurot. Seega on kulude ja tulude vahe 2017. a. lõpu seisuga 674 159,41 eurot, mis ületab kordades kahju, mis saneerimisvajaduse tingis.
33.2017. a. on avaldaja teinud töötajatele väljamakseid kokku 31 642,62 eurot ning tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil on maksukohustusi deklareeritud kokku 17 510,65 eurot. Seega on tööjõukulude suurus olnud 2017. a. kokku 49 153,27 eurot.
34.Majandusaasta aruande kohaselt on avaldaja andnud Sungate Group OÜ-le laenu 41 433 eurot, laenu jäägiks on 38 433 eurot. Arvestades, et Sungate Group OÜ on saneerimismenetluses nõude esitanud, viitab sellele, et Sungate Group OÜ on nõude jäägi avaldajale saneerimismenetluse algatamise hetkeks tasunud. Kuivõrd avaldajaga seotud isikud on esitanud nõuded kokku 100 000 eurot, on avaldaja enne saneerimismenetluse alustamist saanud kokku 138 433 eurot. Kahju suurus, mis tingis saneerimisvajaduse, oli 199 465,61 eurot.
35.Arvestades 2017. a. lõpu seisuga äriühingu kulude ja tulude vahet (674 159,41 eurot), sellest maha arvestatud tööjõukulusid (49 153,27 eurot), äriühingule tagastatud laenu jääki (38 433 eurot) ning asjaolu, et 100 000 euro ulatuses on tulnud rahalisi vahendeid seotud osapooltelt hoopis avaldajale, oli avaldajal saneerimismenetluse algatamise seisuga piisavalt rahalisi vahendeid kohustuste täitmiseks. Saneerimiskavale lisatud bilansi kohaselt oli seisuga 19.04.2018 lühiajalisi kohustusi 395 728 eurot, pikaajalised kohustused bilansi kohaselt puuduvad ning nõudeid oli 68 341 euro ulatuses.
36.Eeltoodud asjaolud kogumis viitavad sellele, et saneerimisnõustajal puudub täpne ülevaade avaldaja majanduslikust olukorrast ning tegelikkuses ei ole avaldaja andnud ülevaadet oma tegelikust majanduslikust olukorrast. Saneerimiskavale lisatud bilansis
kajastuvad andmed ei ühti saneerimiskavas toodud asjaoludega, nõuete ja kohustuste suurustega ning äriühingu majandusaasta aruande andmetega.
37.Kaebaja leiab, et kuivõrd avaldaja maksuvõlg tekkis sisuliselt vahetult enne saneerimisavalduse esitamist, on saneerimisavalduse esitamine kantud eesmärgist vabaneda maksuvõlast olulises osas. Saneerimiskavas toodud saneerimisvajaduse põhjused, avaldaja poolt käibedeklaratsioonide esitamata jätmine ja hilisemalt korraga suure maksuvõla deklareerimine, saneerimiskavas tegelikkusele mittevastavad bilansiandmed, äriühingu tegeliku majandusliku olukorra varjamine ja saneerimismenetlusele eelneva majandusliku olukorra täieliku ja õiguspärase analüüsi puudumine on maksuhalduri hinnangul toonud kaasa olukorra, kus maakohus on teinud saneerimiskava kinnitava määruse tuginedes ebaõigetele saneerimiskavas toodud põhjustele ja asjaoludele. Asjaolu, et saneerimisnõustaja ega avaldaja ei ole maksuhaldurile andnud teavet avaldaja majandusliku olukorra kohta, tekitab põhjendatud kahtlust, et avaldaja ei ole tegelikkuses saneerimist vajav ettevõtte ning saneerimismenetluse algatamise eesmärgiks on (maksu)kohustustest vabanemine.
38.Saneerimiskavast jääb selgusetuks, millest kasumiaruande koostamisel on lähtutud. Arvestades, et 2017. a. maksustatav käive (ilma ühendusesisese soetuseta) oli kokku 1 717 839,81 eurot ning saneerimiskava kohaselt äriühing oma tegevuses midagi ei muuda ja jätkab samal viisil tegutsemist, jääb arusaamatuks, mis põhjustel saneerimiskava kestel kasumiaruandes nii madalat käibeprognoosi kajastatakse. Saneerimiskavas ei ole põhjendatud, miks on saneerimiskava kestvus vaid kaks aastat. Olukorras, kus ettevõtte ei võta tarvitusele mingeid saneerimise abinõusid ning jätkab oma tegevust sarnaselt varasemaga, on põhjendamatu, miks saneerimiskava ei võiks kesta pikemalt, et võlausaldajate nõuded saaks suuremas ulatuses rahuldatud. Lisaks jääb saneerimiskavast selgusetuks, kui suured on võlausaldajate kaupa saneerimiskava alusel tehtavad väljamaksed.
39.Võlausaldajaid ei ole koheldud võrdselt. Asjaolu, et maksuhaldur esitas oma nõude koos kõrvalnõudega ja teised võlausaldajad seda ei teinud, ei anna alust seada maksuhaldurit kehvemasse olukorda. Kuna teised võlausaldajad ei ole oma kõrvalnõudeid saneerimiskavasse lisanud, siis nende kõrvalnõudeid saneerimiskavaga ümber ei kujundata ning nad saavad kõrvalnõudeid hilisemalt siiski sisse nõuda. Seega ei saa rääkida kõrvalnõuete vähendamisest kõigil võlausaldajatel võrdselt täies ulatuses.
40.AK ja Sungate Group OÜ-d koheldakse võrreldes teiste võlausaldajatega erinevalt, st nende nõudeid võrreldes teiste võlausaldajate nõuetega kujundatakse saneerimismenetluses teisiti ümber. Seejuures ei ole SanS § 21 lg 1 p-i 4 kohaselt toodud saneerimiskavas välja nimetatud nõuete sellisel viisil ümberkujundamise põhjendus. Juhul, kui AK ja Sungate Group OÜ on saneerimismenetluses võlausaldajad, oleks pidanud nimetatud võlausaldajate osas moodustama eraldi rühma, kuivõrd nende nõuete suhtes kohaldatavad abinõud erinevad ülejäänud võlausaldajate nõuete suhtes kohaldatavast abinõust.
41.Riigikohus selgitab lahendi 3-2-1-25-11 punktis 63, kuidas peaks olema korraldatud ja saneerimiskavas kajastatud SanS § 21 lg 1 p-s 4 nimetatud nõude ümberkujundamise viis (kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga). Käesoleval juhul ei selgu, mis ulatuses Sungate Group OÜ nõue konvekteeritakse, mis ulatuses läheb nõue kustutamisele või mis põhjusel loobub Sungate Group OÜ sellisel juhul ülejäänud nõude osas väljamaksetest.
42.Saneerimiskavale lisatud bilansist ei nähtu, et avaldajal oleksid kohustused AK või osaniku Sungate Group OÜ ees. Seotud isikute nõuded on saneerimismenetluses fiktiivsed. Kui AK ja Sungate Group OÜ nõudeid saneerimismenetluses ei oleks, moodustuks saneerimiskava poolt hääletanud võlausaldajate hääled vaid 42,56% kogu
häältest ning sellisel juhul ei oleks saneerimiskava tulenevalt SanS § 24 lg-st 3 olnud võimalik vastu võtta. Menetluse edasine käik
43.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
44.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
45.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
46.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus määruse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
47.Maakohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus on tulenevalt SanS § 28 lg-st 3 andnud hinnangu Maksu- ja Tolliameti avaldusele ning hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis.
48.Avaldaja saneerimisabinõud on kooskõlas SanS §-ga 2. Maakohus on hinnanud saneerimisvajadust ja selle tekkimise põhjuseid. Saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele. Saneerimiskava kinnitamine on kohtu diskretsiooniotsus. Maksuja Tolliameti kaebusest ei nähtu et maakohus oleks diskretsiooni piire rikkunud. Ainult asjaolu, et Maksu- ja Tolliametile ei meeldi majanduslike raskuste ületamiseks ettevõetavad abinõud, ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. Saneerimiskava pikkus on saneerimiskavas piisavalt põhjendatud ja väljamaksete tegemine arusaadav. Saneerimiskavas on võlausaldajaid koheldud võrdselt. Kõik esitatud nõuded olid sarnased nõuded, mistõttu puudus vajadus gruppide tegemiseks.
49.Asjaolu, et teised võlausaldajad ei ole oma kõrvalnõudeid saneerimiskavasse lisanud, mistõttu nende kõrvalnõudeid saneerimiskavaga ümber ei kujundatud, ei tähenda, et nad saaksid neid kõrvalnõudeid hiljem sisse nõuda. Saneerimismenetluses kujundatakse ümber põhinõue koos kõrvalnõudega, isegi kui kõrvalnõuet ei esitata. SanS § 12 lg 1 kohaselt teavitab saneerimisnõustaja viivitamata võlausaldajaid saneerimismenetluse algatamisest ja nende nõuete suurusest, mis neil võlanimekirja kohaselt ettevõtja vastu on. Selleks edastab ta neile saneerimisteate, milles peab muuhulgas olema märgitud võlausaldaja põhi-ja kõrvalnõude suurus ettevõtja raamatupidamise alusel saneerimismenetluse algatamise seisuga (SanS § 12 lg 2 p 3) ja tähtaeg, mille jooksul võlausaldaja peab nõudega mittenõustumisest saneerimisnõustajat teavitama (SanS § 12 lg 2 p 4) . SanS § 13 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, ei nõustu SanS § 12 lg 2 p-s 3 nimetatud andmetega, esitab ta saneerimisnõustajale San S § 12 lg 2 p-s 4 nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku avalduse, milles märgib, mis osas ta saneerimisteates nimetatud nõudega ei nõustu. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Seega võlausaldajad, kes soovisid lisaks põhinõudele saada ka viivist, pidid sellest tähtaegselt teada andma ja hiljem ei saa nad viivisenõuet väljaspool saneerimismenetlust maksma panna. Maksu- ja Tolliameti väide, et AK ja Sungate Group OÜ nõuded on saneerimismenetluses fiktiivsed, on paljasõnaline ja tõendamata. Saneerimisnõustaja on nende nõudeid SanS § 16 lg 3 p-st 6 tulenevalt kontrollinud ja
lugenud need õiguspärasteks nõueteks. Asjaolu, et AK ja Sungate Group OÜ nõuded kujundatakse saneerimismenetluses teisiti ümber võrreldes teiste võlausaldajate nõuetega, ei kahjusta antud juhul Maksu- ja Tolliameti huve. Sungate Group OÜ-le saneerimismenetluses väljamakseid ei tehta. Tema nõue konvekteeritakse täies ulatuses osanike otsusega osa- või reservkapitali, mille täitmist kontrollib saneerimisnõustaja (SanS § 50). OÜ Sungate Grupp OÜ pole vaidlustanud, et tema nõue konvekteeritakse omakapitali. Samuti ei tehta saneerimiskava kohaselt saneerimismenetluse jooksul väljamakseid AK-le, kes on loobunud oma nõude maksmapanekust, kui saneerimismenetlus lõpeb edukalt. SanS § 53 lg 2 alusel on saneerimismenetluse lõppemisel AK nõue samuti lõppenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
50.Kuivõrd maakohus ei määranud vaidlustatavas määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei määra ka ringkonnakohus käesolevas määruses kindlaks määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.