Saneerimine › Saneerimisasjad

Tsiviilasi nr 2-18-5000

kavas ei kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt, kuna viisisenõuded on jäetud arvestama, kuid viisisenõude on esitanud vaid EMTA.

Võlausaldaja hinnangul ei ole ettevõtja seis selline, mis üldsegi vajaks saneerimist. Esitades andmeid ettevõtja käibedeklaratsioonidest leiab võlausaldaja, et nende põhjal oleks pidanud ettevõtjal olema vahendeid ka maksukohustuste täitmiseks (tl 77 5.lõik). Ka osundab võlausaldaja, et saneerimiskavas ei ole ettenähtud märkimisväärseid saneeritava poolt läbiviidavaid ümberkorraldusi tegevustes või struktuurides. Võlausaldajale tundub kummaline, et september, oktoober 2016 ning mai, juuli, august, november, detsember 2017 käibedeklaratsioonid on esitatud ettevõtja poolt alles 16.03.2018. nende deklaratsioonide alusel moodustub üle 99% EMTA võlast. Samuti leiab võlausaldaja, et saneerimise tähtaeg on liiga lühike. Vastavalt kavale on saneerimise aeg 2 aastat kuni 01.04.2020. Kui saneerimine läheb kulgeb eelduslikult edukalt, siis ei ole saneerimiskavas põhjendatud, miks saneerimise kestvus on vaid 2 aastat ja mitte rohkem. Pikema aja jooksul saaks ettevõtja kustutada suuremas summas oma võlgnevusi. Seejuures on võlausaldajale selgusetu, millisel alusel põhinevad ettevõtjal osaniku OÜ Sungate Group ja juhatuse liikme A K nõuded ettevõtja vastu. Osanik lubas kava kohaselt oma nõude konverteerida osaliselt osakapitaliks ning juhatuse liige loobus oma nõudest. Seejuures ei ole mingil põhjusel saneerimisvajaduste põhjustena välja toodud antud nõudeid. Lisaks eeltoodule osundas võlausaldaja, et saneerimisnõustaja ei ole andnud talle informatsiooni tema järelpärimises toodud küsimustele (tl 77 pöördel jj). Kohtu seisukoht Kohus tutvunud saneerimiskava ning sellele lisatud tõenditega, leiab, et saneerimiskava on edukas ning see tuleb kinnitada. Saneerimiskava Kõigile võlausaldajatele on edastatud SanS ettenähtud dokumendid ja oma seisukoha on esitanud 5 võlausaldajat, kellest 4 olid saneerimiskava poolt ning 1 olid kava kinnitamise vastu. Kõikidele võlausaldajatele, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundatakse, kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid. Saneerimisabinõudeks on tehniliselt:

Kõikide võlausaldajate nõuded tasutakse saneerimiskavaga proportsionaalsete osamaksetega vastavalt graafikule.

ettenähtud

mahus

Esimene osamakse tehakse võlausaldajale hiljemalt 31. detsembril 2017, v.a. juhul, kui saneerimiskava kinnitav kohtumäärus ei ole selleks hetkeks jõustunud. Viimati nimetatud juhul tehakse esimene osamakse võlausaldajatele saneerimiskava kinnitanud kohtumääruse jõustumisele järgneva täiskalendrikuu jooksul. Sellise maksegraafiku kohaselt on saneerimiskava täitmise tähtaeg 01.04.2020. Võlausaldajaid ei ole Sungate Fence OÜ saneerimismenetluses rühmitatud. Kõikide võlausaldajate nõuete ümberkujundamisel kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid kõikide võlausaldajate põhinõuetest makstakse välja 30%, nõuded ajatatakse täpselt samaks perioodiks. Võlausaldajad OÜ Sungate Group (ettevõtja osanik) ja juhatuse liikme A K nõudeid (vastavalt 86 0000,00€ ja 14 000,00€) saneerimiskavaga ei rahuldata, kuna osanik konverteerib oma nõude osakapitaliks ning juhatuse liige loobus oma nõudest. Lisaks eeltoodule ettevõtja SGF kohustub saneerimiskava kehtivuse ajal mitte koormama talle kuuluvat vara mistahes kolmandate isikute õigustega (välja arvatud igapäevase majandustegevuse käigus sõlmitavad üürilepingud) ning mitte võõrandama ega muul viisil üle andma tema omanduses olevat põhivara, ilma saneerimisnõustaja sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Samuti kohustub SGF saneerimiskava kehtivuse ajal mitte võtma täiendavaid laenukohustusi ja mitte andma laene, garantiisid ega käendusi ilma saneerimisnõustaja sellekohase kirjaliku nõusolekuta. SGF võib võtta laenu emaettevõttelt või kolmandalt isikult, kui laen on allutatud (konverteeritav osakapitali) ja / või tagastamise tähtaeg on peale saneerimismenetluse edukat lõpetamist. Nimetatud keelu rikkumise korral on tegemist saneerimiskava täitmise olulise rikkumisega (SanS § 51 lg.1 p.2). SanS § 28 lg 2 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi.

Tsiviilasi nr 2-18-5000

SanS § 28 lg 5 alusel kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel kontrollimisel, käesoleva seaduse § 26 alusel esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et: 1) käesolevast seadusest tuleneva nõude rikkumine on oluliselt mõjutanud hääletamistulemusi; 2) saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega; 3) ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline või 4) esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist. Esmalt kohus hindab käesoleva saneerimismenetluse senist käiku ning seaduslikkust. Vastavalt kohtule esitatud tõenditele on kõigile võlausaldajale, kelle nõudeid saneerimismenetluses kujundatakse saadetud nii saneerimisteade, kui ka saneerimiskava ning 5 võlausaldajat on oma seisukoha selles osas ka väljendanud. Kuna poolt hääletas 57% võlausaldajatest, kes esindasid 67,03 % saneeritavatest nõuetest, siis võlausaldajate poolt saneerimiskava on vastu võetud. Hinnates senist menetlust kohus leiab, et see on toimunud seadusega ette antud piirides ning seadusest tulenevaid nõudeid rikutud ei ole. Saneerimiskava edukus Esmalt kohus selgitab, et selles osas, nagu ka seadusest tuleneb, saab hinnata vaid saneerimiskava tõenäolist edukust. Kohus leiab, et saneerimist ettevõtja vajab, kuna ettevõtjal on tekkinud majandusraskused. Majandusraskuste tekkimine on seotud sellega, et mitu ettenägematut asjaolu ilmnesid ning põhjustasid kahjud, mis tingisid senistes rahavoogudes häireid. Samas on ettevõtjal käsil mitmed teised projektid ning ta osaleb ka väljakuulutatud ehitushangetes. Saneerimise edukuse juures kohus hindab muuhulgas saneerimiskavas esitatud tegevusmudelit, mille kohaselt kavatseb Ettevõtja jätkata senist tegevust: piireaia materjalide jae- ja hulgimüük ning piireaialahenduste projektimüük ning läbi oma põhitegevuse rahuldada võlausaldajate nõuded saneerimiskavas määratud ulatuses. Kohus arvestab samuti seda, et üldteada asjaoluna on praegusel ajal ehitusturg tõusutrendis ning Ettevõtjal ei peaks olema takistusi edukalt jätkata oma tegevusalal selliselt, et võlausaldajate nõuded saaksid saneerimiskavas esitatud ulatuses rahuldatud. Saneerimiskavas on nõustaja analüüsinud kujunenud olukorra põhjusi ning ei ole tuvastanud, et Ettevõtjal oleks korralduslike või struktuurseid puudujääke, mis tingisid saneerimise vajaduse, mistõttu ei ole kohtu hinnangul vajalik ka Ettevõtja mingit laadi reorganiseerimine või töö ümberkorraldamine. Eeltoodust tulenevalt on alusetud EMTA viited sellele, et saneerimiskavas ei ole piisavalt ettenähtud ümberkorraldusi ettevõtja töös või struktuuris.

Nagu on osundanud ettevõtja ning kinnitanud ka saneerimisnõustaja, tuleneb ettevõtja saneerimisvajadus kolmest eraldiseisvast juhtumist: töötaja poolt toime pandud omastamisest/vargusest (116 800,28€), OÜ R E pankrotist (49 665,33€) ja S äriühingu C P OY poolt, kui pettuse tulemusel maksti võlg kolmandale isikule (33 000,00€). EMTA poolt osundatud võlgnevused OÜ Sungate Group ja juhatuse liikme A K ees ei olnud ettevõtjale ettenägematud nõuded ning seetõttu ei oleks olnud põhjendatud ettevõtja poolt nende esinemisele ka tugineda. Hinnates saneerimismenetluse efektiivsust võrreldes pankrotimenetlusega, siis kohus leiab, et saneerimine on kõigile võlausaldajatele märkimisväärselt kasulikum, kui seda oleks pankrotimenetlus. Nagu nähtub ka saneerimiskavas tehtud hinnangust pankrotimenetlusele, mille kohaselt pankrotimenetluses saaks rahuldatud võlausaldajate nõudeid ca 10% ulatuses aga saneerimismenetluses 30% ulatuses. Seega on saneerimine kõigile saneerimisega hõlmatud võlausaldajatele märkimisväärselt kasulikum, kui seda oleks pankrotimenetlus. Saneerimiskava üheks eesmärgiks on ka tagada Ettevõtja jätkusuutlikus. Saneerimiskavas leitakse ja ka saneerimisnõustaja kinnitab seda, et saneerimismenetluse lõpuks on Ettevõtja tasunud oma võlad senistele võlausaldajatele, tekitanud positiivse rahavoo ning on jätkusuutlik. Kohus leiab, et Ettevõtja suudab oma kohustuste täitmisega saneerimiskavas osundatud viisil taastada oma majandusliku seisundi sel määral, et tema tegevus on ka peale saneerimismenetluse lõppu ja saneerimiskava elluviimist jätkusuutlik. Sellele osundavad kavas toodud saneerimisabinõud. Olukorras, kus saneeritav on tasunud oma võlgnevused ning edukalt lõpetanud oma käesolevad arendusprojektid ning jätkab tegevust oma valdkonnas, ei ole mingeid takistus tal jätkata uute projektide tarvis rahastuse otsimist ja selle alusel uute projektide elluviimist ning senise jae- ja hulgimüügi teostamist. Võlausaldajate võrdne kohtlemine saneerimiskavas Hinnates esitatud saneerimiskava, leiab kohus, et saneerimiskavas koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ühegi võlausaldaja õigusi ei rikuta rohkem, kui teiste omi. Oma järeldustes kohus lähtub sellest, et saneerimiskavas ei ole moodustatud rühmi ning kõikide saneerimisele allutud nõuete osas on toimunud ühetaoline nõuete vähendamine. EMTA osundus sellele, et vaid tema on esitanud oma nõude viivistega ja seetõttu on vaid temal viiviste võrra nõuet vähendatud, on otsitud põhjus. Tulenevalt ettevõtja poolt esitatud võlgade nimekirjast, on kõigil saneeritavatel nõuetel viivitused (tl 12 jj). Viiviste nõudmine või nende nõudmisest loobumine on võlausaldaja otsustada. Senine praktika on valdavalt saneerimise käigus jätnud senised viivised esimeses järjekorras välja ja sellega arvestamine on võlausaldaja kaalutlusotsus. Asjaolu, et vaid EMTA on ainsana esitanud oma nõude koos viivistega tuleneb suuresti antud võlausaldaja avalik-õiguslikust staatusest ja seadustest tulenevatest kohustustest suurimal määral jälgida riigi rahastuse tagamise huve, kuid ei too kaasa tema kui võlausaldaja ebavõrdset kohtlemist, kui teised võlausaldajad oma nõudeid eelnevalt piiravad.

Tsiviilasi nr 2-18-5000

Võttes aluseks eelneva, kohus leiab, et antud menetluses esitatud saneerimiskava tuleb kinnitada. Menetluskulude jaotus Kuna saneerimismenetluse näol on tegemist hagita menetlusega, siis TsMS § 172 lg 1 ja 7 alusel kohus leiab, et menetluskulud kannab Ettevõtja. Ettevõtja on tasunud saneerimisnõustaja tasu ja kulude katteks kohtudeposiiti 10080,00€. Seoses saneerimiskava kinnitamisega tuleb välja maksta saneerimisnõustajale tasu eelnimetatud suuruses, ms vastab tehtud töö keerukusele ning on kooskõlas SanS § 18 lg 4 alusel kinnitatud saneerimisnõustaja tasumäärdega. SanS § 50 lg 1 alusel teostab järelevalvet saneerimiskava täitmise üle saneerimisnõustaja, kel on õigus saada selle eest tasu, millise määra kinnitab kohus (SanS § 50 lg 6). Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri 9. jaanuari 2009.a määrusega nr 1. Määruse § 2 kohaselt saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja on saavutanud kokkuleppe saneerimisnõustajale saneerimiskava järelevalve eest tasu suuruse osas ning kohus kinnitab selle.

/digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.