A A hagi Triangolo OÜ vastu töölepingulise suhte tuvastamise ja saamata tasu nõudes
Hagi hind
1 135.43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A A (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Maarika Kutser (e-post: [email protected]); Kostja: Triangolo OÜ (registrikood 14146339, asukoht: Lootuse 16-3, 50108 Tartu), lepinguline esindaja: Mihkel Nukka (e-post: [email protected]).
Istungi toimumise aeg
01. aprill 2019
Istungil osalenud isikud
Hageja A A ja tema lepinguline esindaja Maarika Kutser; Kostja seaduslik esindaja M Õ ja lepinguline esindaja Mihkel Nukka.
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hageja A A’lt kostja Triangolo OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot 92 senti.
Välja mõista hagejalt kostja kasuks viivis menetluskuludelt (435.92 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1 (7)
2-18-15887
4.Saata kohtuotsus poolte lepingulistele esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.22. oktoobril 2018 esitas Triangolo OÜ Viru Maakohtule taotluse töötaja A A poolt Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohtus hagimenetluse korras läbivaatamiseks. Töövaidluskomisjon tegi otsuse töövaidlusasjas 4-1/1173/18 teatavaks 05.09.2018.
2.25.10.2018 nõudis kohus töövaidlusasja toimiku materjalide esitamist, mille materjalid esitati kohtule elektrooniliselt 29.10.2018.
3.Viru Maakohtu 21.11.2018 kohtumäärusega võeti tööandja taotlus menetlusse ja töötajale määrati tähtaeg hagiavalduse esitamiseks.
HAGIAVALDUS
4.10. detsembril 2018 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline tööleping märtsis 2018.a. Tegemist oli tähtajalise töölepinguga, mille kohaselt hageja tööülesanneteks olid siseviimistlustööd xxxx asuva eramu ehitusel ning töösuhe pidi kestma kuni vastava objekti valmimiseni, eelduslikult ca 1 kuu. Poolte vahel oli kokkulepe täistööajas. Hageja asus tööle 19.03.2018. Tööle asumisel maksis tööandja avaldajale avanssi 50 eurot. Kostjapoolseks esindajaks, kellega kõik läbirääkimised peeti ja kokkulepped sõlmiti oli O H, kellele tööandja oli teinud ülesandeks leida objektile sobivad töötajad ja korraldada töö xxxx asuval ehitusobjektil. Hageja esitas tehtud töötunnid O H’ele, kes pidas vastavat arvestust. Tööandja, töötaja ja objektijuht suhtlesid omavahel vastavas interneti suhtluskeskkonnas ning seal toimusid vestlused töö korraldamise üle Xxxx objektil.
5.Hageja töötas objektil 19.03.2019 kuni 18.04.2018, s.o. 22 kalendaarset tööpäeva ehk 176 töötundi. Töötunnid kajastuvad töödejuhataja poolt koostatud tabelis, mille viimane esitas tööandjale. Kuigi objekt sai valmis ja töösuhe poolte vahel lõppes, ei ole tööandja hagejale vaatamata viimase korduvatele nõudmistele töötasu välja maksnud.
6.Hageja väitel oli kokku lepitud tunnitasuks 6 eurot. Kuna hagejal selle kohta tõendeid esitada ei ole, tuleb lähtuda Statistikaameti andmetest, mille kohaselt oli 2018.a I kvartalis täistööajaga ehitustöölise keskmine brutotunnipalk 6.82 eurot. Seega oli hageja poolt väljateenitud töötasu brutosummas 1 200.32 eurot, s.o. netosummas 1025.64 eurot. Kuna hageja kinnitab, et talle maksti avansina välja 50 eurot, siis on hageja nõudeks 975.64 eurot netosummas, mis brutosummas teeb 1 135.43 eurot.
7.Lähtudes eeltoodust ja TLS § 1 lg 2, § 4 lg 2 ja 4, 28 lg 2 p 2 ja § 29 lg 2 palus hageja tuvastada töölepingulised suhted A A ja Triangolo OÜ vahel alates 19.03.2018 kuni 18.04.2018, välja mõista 2 (7)
2-18-15887 Triangolo OÜ-lt A A kasuks saamatajäänud töötasu brutosummas 1 135.43 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.05. veebruaril 2019 esitatud vastuses hagile kostja teatas, et ta ei ole hagejaga töölepingut sõlminud. Kostja ega tema juhatus ei ole kunagi hageja kohtunud ega tunne hagejat. Hagi asjaolude kohaselt on hageja sõlminud alltöövõtulepingu O H’ega, mitte kostjaga. Hageja on hagis märkinud, et sõlmis kokkulepped otse O H’ega, kellele ta esitas tööde aruande. Seega viitavad need asjaolud võimalikule töösuhtele O H’ega. Kostja osundab, et sõlmis ainult O H’ega töövõtulepingu ehitustööde teostamiseks. Kui O H kasutas temaga kokkulepitud tööde tegemiseks alltöövõtjaid või palkas tööde tegemiseks hageja, siis võib hagejal olla õigus nõuda töötasu O H’elt, mitte kostjalt.
9.Kostja ei ole volitanud O H’t ennast esindama. Kostja suhe O H’ega piirdus sellega, et O H tegi kostjale ehitustöid. Ühelgi juhul ei olnud O H’el õigus kostja nimel sõlmida töölepinguid. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine. TsÜS § 84 lõike 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgesid. Seega isegi juhul, kui hageja sõlmis O H’ega kostja nimel töölepingu, siis on see leping tühine.
10.Hageja väitel oli kokku lepitud tunnitasuks 6 eurot. Kuna hagejal selle kohta tõendeid esitada ei ole, tuleb lähtuda Statistikaameti andmetest, mille kohaselt oli 2018.a. I kvartalis täistööajaga ehitustöölise keskmine brutotunnipalk 6.82 eurot. Seega oli hageja poolt väljateenitud töötasu brutosummas 1 200.32 eurot, s.o. netosummas 1 025.64 eurot. Kuna hageja kinnitab, et talle maksti avansina välja 50 eurot, siis on hageja nõudeks 975.64 eurot netosummas, mis brutosummas teeb 1 135.43 eurot. Kostja leiab, et hagis toodud summade kujunemine on ebaselge ega ole jälgitav. Kostja hinnangul ei ole võimalik aru saada, miks hageja lähtub arvutuste tegemisel Statistikaameti tunnihindest 6.82 eurot, kui hageja ise väidab, et kokkulepitud tunnitasu oli 6 eurot. Samuti ei ole selge bruto- ja netosummade arvutuskäigud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue ka ebaselge.
11.Hageja on põhjendanud, et ta esitas tööde aruande O. H’ele, mis otsesõnu viitab võimalikule töölepingulisele õigussuhtele hageja ja O H’e (mitte kostja) vahel. Hageja ei põhjendanud ega tõendanud väidet, et O H’el oli õigus kostjat esindada. Eeltoodust tulenevalt on hagi esitatud vale isiku vastu ning eeldades isegi hagis esitatud asjaolude õigsust, ei ole Triangolo OÜ hagis õige kostja, millest tulenevalt oleks hagi alusest lähtudes hagi rahuldamine kostja vastu välistatud. Eeltoodust tulenevalt palus kostja jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata või juhul, kui kohus otsustab hagi läbi vaadata, siis jätta hagiavaldus rahuldamata.
HAGEJA ARVAMUS
12.07. märtsil 2019 esitatud arvamuses hageja ei nõustunud kostja seisukohaga hagi läbivaatamata jätmise kohta, leides, kostja esitas ise kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohtus hagimenetluse korras läbivaatamiseks. Seega puudub seadusest tulenev alus jätta hagi läbi vaatamata.
13.Kostja väidab, et tema ei ole hagejaga töölepingut sõlminud ja hageja on sõlminud hoopis alltöövõtulepingu O H’ega. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks esitatud faktilisi asjaolusid. Hageja sellega ei nõustu ning märgib, et töövaidluskomisjonile esitatud väljavõtetega OÜ Triangolo töötajate suhtluskeskkonnast leidis tõendamist, et O H kui objektijuht 3 (7)
2-18-15887 korraldas tööd Xxxx ehitusobjektil, esitas selle kohta aruandeid, toimusid töökoosolekud. Tõendamist leidis, et O H’ele olid antud tööandja poolt volitused Xxxx objektil töö korraldamiseks. Vestlustest nähtuvalt on ka O H korduvalt palunud töötajatele raha ära maksta, samuti on hageja saatnud tööandjale teateid, kus soovib oma töötasu saada.
14.Hageja selgitas töövaidluskomisjonis, et kokku lepiti töötasus 6 eurot/tund ning esitas selle kohta ka tõendid. Töövaidluskomisjon omalt poolt leidis, et tunnitasu 6 eurot ei ole leidnud tõendamist. Sellest tulenevalt lähtus töövaidluskomisjon TLS § 29 lõikest 2, mis näeb ette, et kui töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest makstav tasu. Seega leidis töövaidluskomisjon, et tuleb lähtuda Statistikaameti andmetest, mille kohaselt oli 2018.a. I kvartalis täistööajaga ehitustöölise keskmine brutotunnipalk 6.82 eurot. Seega oli hageja poolt väljateenitud töötasu brutosummas 1 200.32 eurot, s.o. netosummas 1 025.64 eurot. Kuna hageja kinnitab, et talle maksti avansina välja 50 eurot, siis on hageja nõudeks 975.64 eurot netosummas, mis brutosummas teeb 1 135.43 eurot. Hageja nõustus töövaidluskomisjoni otsusega ja ei soovinud seda rahuldamata jäetud osas vaidlustada. Seega on hageja seisukohal, et nõutava summa kujunemine on esitatud piisavalt selgelt.
15.Kohus on välja nõudnud töövaidluskomisjonist töövaidlusasja materjalid ning need on lisatud tsiviilasja juurde. Täiendavaid tõendeid hagejal tõesti lisada ei ole, kuid hageja on seisukohal, et tema nõue on töövaidluskomisjonile esitatud tõenditega tõendatud ning kostja vastuväide hagi tõendamatuse kohta on alusetu.
KOHTUISTUNG
16.Kohtuistungil hageja ja tema lepinguline esindaja jäid hagi juurde.
17.Kostja esindajad jäid kostja vastuse juurde ja palusid jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
19.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 5 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida lepingust. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 esimese lause kohaselt tööleping sõlmitakse kirjalikult. Pooled ei ole kirjalikku töölepingut sõlminud.
20.A A (hageja) väidab, et: 1) 19.03.2018 tema ja Triangolo OÜ (kostja) sõlmisid täistööajaga tähtajalise suulise töölepingu tähtajaga 1 kuu siseviimistlustööde tegemiseks xxxx asuva eramu ehitusel tunnitasuga 6 eurot kuus; 2) läbirääkimised töölepingu sõlmiseks peeti O H’ega, kes esindas kostjat; 3) kostja maksis hagejale avansina 50 eurot sularahas; 4) hageja on täitnud töölepingust tulenevad ülesanded; 5) kostja on jätnud hagejale tasumata töötasu brutosummas 1 135.43 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendustel, et: 1) ta ei ole volitanud O H’t kostjat esindama; 2) kostja ja O H vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel viimane tegi kostjale ehitustöid; 3) O H kasutas temaga kokkulepitud tööde tegemiseks alltöövõtjaid; 4) hageja sõlmis kokkulepped otse 4 (7)
2-18-15887 O H’ega, kellele ka esitas tööde aruanded; 5) hageja toodud asjaolud viitavad võimalikule töösuhtele O H’ega, kellelt hageja võib nõuda töötasu.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas poolte vahel on tekkinud töölepinguline suhe ning kas kostjal on tekkinud hagejale töötasu maksmise kohustus.
22.Esindusõiguse mõiste on sätestatud TsÜS § 117, mille lg 1 järgi esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Kostja registrikaardi B-osa kohaselt tema seaduslikud esindajad (juhatuse liikmed) on R F ja M Õ (t.lk. 17). Hageja väidete kohaselt sõlmis ta töölepingu kostjaga mitte kostja seaduslike esindajate vaid O H’e vahendusel. Hageja on kinnitanud kohtuistungil, et ei meenu, kas O H’el oli volitus kostja esindamiseks, volituse olemasolu ei ole ta kontrollinud (t.lk. 156 pöördel). Kostja on kogu menetluse kestel rõhutanud, et ta pole O H’ele enda esindamiseks volitust andnud. Sellist volitust asjas esitatud ei ole. Sellega on kohus tuvastanud, O H ei saanud kostjat esindada ega kostja nimel tehinguid teha. Sellepärast põhjendamatud on hageja väited tema ja kostja vahel töölepingu sõlmimise kohta.
23.TsÜS § 129 lg 1 alusel teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja ei ole väidetavalt hageja ja O H’e vahel sõlmitud lepingut hiljem heaks kiitnud. Seega väidetav tööleping, mille kostjaga sõlmisele on hageja tuginenud, on tühine ja nimetatud lepingul TsÜS § 84 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
24.TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus leiab, et olukorras, kus kirjalikku töölepingut ei ole sõlmitud ja kohtule esitatud tõenditest tulenevalt kirjalikku lepingu sõlmimist hageja nõudnud ei ole, siis käesolevas menetluses on tõendamiskoormis hagejal. Hagejal peab tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama töölepingu sõlmimise ja kostjal töötasu maksmise kohustuse tekkimise fakti.
25.Hageja on töösuhte olemasolu tõendamiseks tuginenud asjaolule, et talle oli tagatud juurdepääs interneti suhtluskeskkonda, mille vahendusel toimusid vestlused töö korraldamise üle Xxxx objektil. Kohus ei nõustu hageja sellise käsitlusega põhjusel, et kohtuistungil on hageja kinnitanud, et selle suhtluskeskkonna tegelikult haldas O H (t.lk. 155 pöördel) ning et hageja lisati suhtlemiskeskkonda 19.03.2018, kostja aga alles 20.04.2018, s.o pärast väidetava töösuhte lõppemist (t.lk. 156 pöördel). Hageja on sama töökeskkonna vahendusel 13.05.2018 kell 12.01 edastanud postituse ja küsinud kostjalt, millal ta hagejale töötasu maksab ja et maksmata on üle 1 000 eurot (t.lk. 30). Hageja oli väitnud, et kui kostja jaoks oli hageja kui mitte kostja töötaja nõue üllatus, siis tuleks kostjal mõistlikult reageerida hageja nõudele. Samas kohtuistungil on hageja 5 (7)
2-18-15887 kinnitanud, et kostja seaduslik esindaja vastas hageja 13.05.2018 postitusele e-kirjaga (t.lk. 158 pöördel).
26.TLS § 1 lg 1 alusel töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kohtule esitatud tõendite alusel ei ole võimalik järeldada, et poolte vahel töösuhe tekkis. Pooled ei ole kirjalikku töölepingut sõlminud. TLS § 4 lg 2 teise lause alusel tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Hageja on allunud töö tegemisel O H’e kontrollile ja juhtimisele, kes on hagejale maksnud ette avansi 50 eurot, on taganud hagejale töö tegemiseks vajalikud vahendid, on viibinud koos hagejaga objektil, on kontrollinud hageja poolt töö tegemist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejal tekkis lepinguline suhe O H’ega, mitte kostjaga. Kuna tuvastamata on töölepingulise suhte olemasolu kostjaga, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
28.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
29.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas kostja lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on 06.02.2019 esitanud kohtule vastuse hagiavalduse, milles vastuse osa on 2 lk (t.lk. 122-124). Kostja lepinguline esindaja on võtnud osa kohtuistungist, mis kestis 1 t ja 36 min ehk 1.6 t (t.lk. 155-159). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kostja vastuse koostamiseks on 1.33 tundi. Kostja esindaja tunnitasu on 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja kostja on teatanud, et tal ei ole võimalik käibemaksu tagasi saada. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabi kulud kokku 421.91 eurot (2.93 x 120 + 20%). Kostja lepinguline esindaja on taotlenud temale Eesti Advokatuuri juhatuse poolt kehtestatud tasude ja kulude korra punkti 24 alusel sõiduauto kasutamise eest sõidukulu hüvitamist määraga 0.3 eurot/km summas 90 eurot, millega kohus ei nõustu. Kostja lepinguline esindaja ei ole riigi õigusabi osutaja. Kohtu arvates on põhjendatud 6 (7)
2-18-15887 hüvitada kostja lepingulise esindaja sõidukulud sõidupiletite hinnaga marsruudil Tartu-RakvereTartu kokku summas 14 eurot (7 eurot x 2).
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise avaldustes nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kautsjoni tagastamisest
31.18.02.2019 on kostja tasunud Viru Maakohtu 07.02.2019 kohtumääruse alusel kostja vastuse esitamise menetlustähtaja ennistamise taotluse esitamise eest kautsjoni 50 eurot (t.lk. 132). Kuna 22.02.2019 kohtumäärusega kohus on nõustunud kostja 05.02.2019 tähtaja ennistamise avaldusega, siis kohus selgitab kostjale, et TsMS § 149 lg 5 alusel tal on õigus taotleda kautsjoni tagastamist TsMS § 149 lg 9 sätestatud tähtaja jooksul (kuni kahe aasta jooksul selle aasta lõpust, millal kautsjon tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist). TsMS § 149 lg 8 esimese lause alusel kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule.
32.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.