Jana Erlichi hagi Clean Planet OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
1586,98 eurot Hageja Jana Erlich (isikukood XXX) Hageja esindaja Maia Ploom Kostja Clean Planet OÜ (registrikood 10991084) Kostja esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee
Kohtuistungi toimumise aeg
26.03.2019
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista Clean Planet OÜ-lt Jana Erlichi kasuks välja praeguseks tasumata töötasu XXX eurot (bruto).
3.Mõista Clean Planet OÜ-lt Jana Erlichi kasuks TLS § 100 lg 4 alusel välja hüvitis XXX eurot. Välja mõistetud summa on brutosumma. Menetluskulud Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
2.mõista avaldaja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 3 kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummas XXX eurot;
3.mõista avaldaja kasuks välja saamata juuni töötasu brutosummas XXX eurot;
4.mõista avaldaja kasuks välja kasutamata puhkuse hüvitis XXX eurot (bruto).
5.mõista avaldaja kasuks välja 2018. a jaanuarist kuni maini saamata jäänud töötasu XXX eurot;
6.tuvastada tööandja poolt 05.07.2018 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus;
7.teha töötamise registrisse kanne, mille järgi töösuhe lõppes 01.07.2018 TLS § 91 lg 2 alusel.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 04.10.2018 otsusega Jana Erlichi avalduse täielikult.
3.Clean Planet OÜ esitas kohtule taotluse vaadata hagina läbi töövaidluskomisjonis lahendatud nõuded saamata töötasu maksmiseks ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise väljamõistmiseks. Kostja teatas, et ei vaidlusta töövaidluskomisjoni otsust ülejäänud, s.h puhkusetasu osas.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4.Jana Erlich esitas maakohtusse hagi täpsustuse. Hageja palus kostjalt välja mõista saamata töötasu XXX eurot (bruto) ja töölepingu ülesütlemisega seotud rahalise kompensatsiooni nõue XXX eurot (bruto). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töölepingu, mille kohaselt oli töötaja töötamise kohaks XXX, Tartus. Hageja sõlmis kostjaga töölepingu seetõttu, et hageja soovis töötada kodu lähedal ja just XXX objektil. Ka enne seda, kui tööandja sõlmis XXX koristamiseks lepingu, töötas töötaja sellel samal objektil. Kui tööandja oleks juba 02.05.2017 pakkunud töötajale töötamiseks mõnda muud objekti Tartus, ei oleks töötaja töölepingut sõlminud. Töötaja ei saa arvestades oma muid kohustusi ja logistikat kaugemal asuvatel objektidel töötada. Tööandja soovis alates 02.07.2018 suunata töötaja teisele, kaugemal asuvale objektile tööle, teise tööajaga ja teise töötasuga ning sõlmida selle kohta töölepingu muudatuse. Töötaja sellega ei nõustunud. Hagejale ei teatatud, et tal oli võimalik töötada samadel tingimustel kauem. Kuna kostja muutis ühepoolselt töölepingu tingimusi, ütles hageja töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel üles. Hagejal ei olnud võimalik tööandja poolt pakutud töötamise kohas ja aegadel tööl käia. Kostja pani hageja olukorda, kus tööleping tuli üles öelda ning kostja ei vaielnud töölepingu ülesütlemisele vastu. Pärast töövaidluskomisjoni istungit kandis kostja hagejale üle XXX eurot (neto) selgitusega lõpparve. Kasutamata puhkuse kompensatsioon XXX eurot on praeguseks tasutud. Hagejal on õigus saada vähemmakstud töötasu 01.01.2018 kuni 31.05.2018 eest brutosummana XXX eurot ning saamata juunikuu töötasu brutosummana XXX eurot, kokku XXX eurot. Sellest on praeguseks maksmata XXX eurot (bruto). Hagejal on tekkinud lepingu ülesütlemisest saamata jäänud tulu ja mittevaraline kahju, mida kataks vähemalt osaliselt kolme kuu keskmise palga suurune hüvis. Hagejal on tekkinud kahju ka sellest, et ta sai osaliselt töötasu ja puhkuse kompensatsiooni kätte alles 2018.a septembri lõpus ning pidi võtma oma emalt laenu, et auto liising ära maksta. Lisaks pidi hageja tegema töövaidluskomisjonis õigusabile kulutusi, mida menetluses ei hüvitata. Hageja teatas vastuseks kostja väitele, et ta ei osuta XXX teenust. XXX pakkus talle lepingu sõlmimist oma nimel, aga seda alles augusti lõpus ning lõpuks lepingut ei sõlmitud, kuna hageja ei soovinud täistööaega. Läbirääkimistele hagejat ei kutsutud ja ta ei ole kostjale öelnud, mis
talle kostja pakkumiste juures ei sobi. Ta sai aru, et kui tööandja pakutud variandid talle ei sobi, tuleb töölt ära minna. Juunis leidis hageja ka teise koha, kus koristas ning juulis oli tal oma firmas rohkem tööd, aga raha ta sealt ei saanud. Kostja pakutud töökohad hagejale ei sobinud, kuna sinna oleks pidanud sõitma ühistranspordi, mitte rattaga.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on ebaõige, justkui hageja oleks töötanud täistööajaga ning saamata jäänud töötasu kuuluks väljamaksmisele. Kostja ja XXX vahel 01.05.2017 sõlmitud teenuse osutamise lepingust nähtub, et hoolduspuhastust teostati viiel päeval nädalas arvestusliku ajaga 4 tundi. XXX esitas kostjale mitmel korral pretensioone, et hageja tehtud töö kvaliteet ei vastanud kokkulepitud nõuetele. Kuna hageja oli kostja juures tööl täiskoormusega, oleks hagejal olnud võimalus teha tööd kauem ning kvaliteedinõuetele vastavalt, kui ta ei oleks omavoliliselt töölt lahkunud. TLS § 35 kohaselt ei pea tööandja töötajale töötasu maksma juhul, kui töötaja on töökohalt omavoliliselt lahkunud. Kostja palub TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitise vähendada nullini ja jätta hüvitise nõue rahuldamata, kuna hageja jätkab samas kohas tööd samale kliinikule oma äriühingu XXX kaudu. Hageja soovis ise osutada samas kohas sama teenust ning ütles töölepingu seetõttu erakorraliselt üles, mistõttu hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning tema töösuhe kostjaga kestis lühikest aega. Hagejal ei oleks pidanud tekkinud saamata jäänud tulu, kuna tal oli võimalik jätkata töötamist XXX objektil vähemalt kuni kliinikumiga sõlmitud lepingu lõppemiseni 17.08.2018. Kostja ei muutnud poolte vahelist töölepingut ühepoolselt, vaid pidas hagejaga läbirääkimisi. Kostja pakkus hagejale 29.05.2018 ja 25.06.2018 välja erinevaid võimalusi töö jätkamiseks samaväärsetel ja/või parematel tingimustel (Ujula 2 ja Soola tn 8), kuid hageja ei olnud nõus. Kostja sai hageja esitatud ülesütlemisavalduse kätte 02.07.2018. Kostja selgitas kohtuistungil, et tunnistab nõuet selles osas, milles see on praeguseks tasutud. XXX eurot on maksmata juuni töötasust, kuna siis tegi hageja vähem tööd. 2017. a augustis ja 29.05.2018 ei olnud töötaja samuti nii palju tööl kui vaja. Töötasu vähendamise kohta ühtegi dokumenti koostatud ei ole. Kostja ei ole hagejale teatanud, et sai kuni 17.08.2018 vanadel tingimustel edasi töötada.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus loeb poolte ütluste ja töövaidluskomisjoni toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud, mille üle pooltel ei ole vaidlust: Jana Erlich töötas töölepingu alusel Clean Planet OÜ-s alates 02.05.2017 puhastusteenindajana. Töölepingu kohaselt oli tööaja kestus 8 tundi päevas, töö tegemise koht XXX objektil XXX ning töötasu XXX eurot kuus; 29.05.2018 kirjaga teatati hagejale, et tema uueks töö tegemise kohaks on XXX. Töötasu suurus pidi olema XXX eurot kuus ning töö graafiku alusel, 2 päeva tööl ja 2 vaba. Hageja teatas vastuseks, et talle ei sobi uued tingimused; 25.06.2018 kirjaga teatati hagejale, et tema uueks töö tegemise kohaks on XXX. Töötasu oleks XXX eurot kuus ning tööaeg E-R õhtuti alates kell 18:30 3 h;
hageja ütles 29.06.2018 avaldusega töölepingu üles TLS § 91 lg 2 alusel alates 02.07.2018; tööandja esitas omapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse.
Töövaidluskomisjoni 04.10.2018 otsuse jõustunud osa kohaselt on tuvastatud, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 01.07.2018 TLS § 91 lg 2 alusel ning registrisse tuleb teha sellekohane kanne. Lisaks tuvastas töövaidluskomisjon jõustunud otsusega, et tööandja poolt 05.07.2018 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine ning kostjal oli kohustus tasuda kasutamata puhkuse hüvitis XXX eurot (bruto). Poolte vahel on vaidlus saamata töötasu ja töölepingu ülesütlemisega seotud hüvitise osas. Kostja on tasunud pärast töövaidluskomisjoni hagejale XXX eurot (neto), s.h kasutamata puhkuse kompensatsioon XXX eurot (bruto), vähemmakstud töötasu XXX eurot (bruto) ning osaliselt juunikuu töötasu. Hageja arvutuste kohaselt on talle praeguseks maksmata XXX eurot (bruto), kostja oli selle arvestusega nõus.
7.Kostja selgitas kohtuistungil, et tunnistab nõuet selles ulatuses, milles see on praeguseks tasutud ning XXX eurot on maksmata juuni töötasust, kuna siis tegi hageja vähem tööd. 2017.a augustis ja 29.05.2018 ei olnud töötaja samuti nii palju tööl kui vaja. Kostja on seejuures viidanud TLS §-le 35. TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud hagejale anda rohkem tööd, aga see jäi andmata hageja süül. Kostja väide, et hageja ei töötanud täistööajaga, on vastuolus asjas esitatud töölepinguga, milles on kokku lepitud 8-tunnine tööaeg. Hageja on tavapäraselt koristanud erakliiniku ruumid vähema kui 8 tunniga (poolte väitel mitte rohkem kui 4 tunniga), aga see ei muuda töölepingulist kokkulepet tööaja osas. Kui kostja ei anna hagejale tööd, mille tegemine võtaks aega 8 tundi, ei ole tööaeg töötasu vähendamise aluseks. See, kui kostjale on esitatud pretensioone hageja töö kvaliteedi kohta, ei ole aluseks TLS § 35 kohaldamisele. Kostja viited, et töötasu vähendati 2018. a juuni arvelt ning hageja oli sellel kuul vähem tööl, ei ole tõendanud. Kostja ei ole oma otsustust kuidagi arusaadavalt põhjendanud ega esitanud hagejale varasemalt pretensioone tööle mitteilmumise tõttu. Kostja viited 2017. a augustile ja 29.05.2018 tööle mitteilmumisele ei ole samuti tõendatud ning ei ole kuidagi selge, et kostja oleks just seetõttu jätnud osa töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud töötasust maksmata. Töötasu täistööajaga töötamisel ei saa olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt ette nähtud miinimum. Kohus leiab seega, et kostjal tuleb tasuda hagejale kogu juunikuu töötasu XXX eurot.
8.Kostja teatas kohtuistungil, et tunnistab nõuet osas, milles see on tasutud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja veel saamata juunikuu töötasu XXX eurot (bruto).
9.Lisaks töötasule on hageja palunud kostjalt välja mõista hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 3 kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummas XXX eurot. Nimetatud lõige sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab
tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Lepingu ülesütlemise hetkeks ei olnud lõppenud hageja võimalus teha tööd samal töökohal, töölepingu muudatustele ei olnud alla kirjutatud. Kuna kostja ülesütlemist ei vaidlustanud, on töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega tuvastatud, et leping lõppes 01.07.2018 TLS § 91 lg 2 alusel. Kohus ei saa lepingu lõppemise õiguspärasust analüüsida, küll aga tuleb lepingu lõpetamise asjaoludele anda hinnang hüvitise väljamõistmisel. Töötaja ütles lepingu üles 29.06.2018 pärast seda, kui tööandja teatas talle töötamise koha, aja ja tasu suuruse muutumisest. Kohus ei loe tõendatuks kostja väidet, et hagejale teadaolevalt oleks ta saanud vanadel tingimustel jätkata kuni 17.08.2018. Kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et kostja sellist teavet hagejale ei andnud ning see ei nähtu ka ühestki kostja esindaja saadetud e-kirjast. Seega ei ole ka tõendatud, et hageja on oma käitumisega ise endale kahju tekitanud ning hüvitis tuleb jätta välja mõistmata. Kohus leiab samas, et ei ole alust välja mõista hüvitist seaduses sätestatud määras. Hagejal ei saa olla ootust, et töölepingus ette nähtud töötamise koht säilib. Kohus leiab, et sama linna piires töötamise koha muutus umbes 3 kilomeetri ulatuses ei ole selline asjaolu, mis annaks tegelikult töötajale aluse töölepingu ülesütlemiseks. Hageja tõi ainsa põhjusena välja, et uuele töökohale ei saaks ta sõita rattaga, vaid peaks minema ühistranspordiga. Kohus ei loe seda põhjendust piisavaks, kuivõrd Eesti kliimas ei saa iga päev rattaga sõita ning ühistranspordi kuupilet maksab täiskasvanule 15,34 eurot. Muid põhjuseid teisest töötamise kohast loobumiseks hageja kohtus ei esitanud. Hageja kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei teavitanud ta tööandjat, miks talle Soola 8 ja Ujula 2 kohtadele tehtud pakkumised ei sobi ning tööandjal ei olnudki võimalust hageja tahtmisi arvesse võtta. Samas nähtub kostja poolt hagejale tehtud pakkumistest, et muutunud ei oleks ainult töökoht, vaid ka tööaeg ja töötasu. Kostja ei ole teinud hagejale pakkumist, mis võimaldaks tööl käia 8 tundi päevas vähemalt miinimumpalgaga. Kohus leiab poolte tegusid kaaludes, et õiglane on kostjalt hageja kasuks välja mõista TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 1 kuu töötasu ulatuses XXX eurot (bruto). Kohus jätab hüvitise määramisel arvestamata kostja väited, et hageja soovis lepingut lõpetada seetõttu, et ise erakliinikule teenuseid osutada. Ei ole tõendatud, et erakliinik soovis hagejaga 2018. a juunikuus lepingut sõlmida.
10.Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kostja on kohtumenetluse ajaks tasunud hagejale suurema osa välja mõistetud töötasust, kuid kohus mõistab lisaks tasumata töötasule kostjalt hageja kasuks välja ka hüvitise. Seega on õiglane, et kumbki pooltest tasub enda menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.