Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Osaühing ALSEV AUTO esitas 25.06.2018 Harju Maakohtule hagi T P vastu kahju hüvitamise nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahjuga seoses ((23.10.2017 toimunud liiklusõnnetus Harjumaal, Saku vallas, Tallinn-Rapla Türi mnt 19 km, kus veoauto xxx (reg märk xxx) koos haagisega xxx (reg märk xxx) sõitis otsa sõiduteele jooksnud hobustele)) hüvitis 4 200 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud. Kostja võttis 01.04.2019 hagi õigeks (tlk 41-42). Kostja ei nõustu hageja õigusabikulude suurusega. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks 01.04.2019 kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tlk 41-42). Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on hageja esitanud hagi, sest kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Hagihind oli 4 200 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuli RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 350 eurot riigilõivu. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hageja hagi esitamiselt tasunud 18.06.2018 riigilõivu 350 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud 700 eurot. Kostja hageja õigusabikulude suurusega ei nõustu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on välja toonud, et tema esindajal kulus asja materjalidega tutvumiseks, kohtumiseks kliendiga ja konsultatsiooniks 2,3 tundi; hagiavalduse kujundamiseks ning kohtule esitamiseks 2,3 tundi; puuduste kõrvaldamiseks 1 tund; menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund. Kostja leiab, et hageja õigusabikulu 700 eurot ei ole põhjendatud, sest hageja esindaja on ebapädev. Nimelt on materjalid ebaselged olnud, kostja e-maili aadress on esitatud veaga. Hageja ei ole suutnud välja selgitada kostja alalist elukohta, kuigi andmed olid politseil ja rahvastikuregistris. Kohus leiab, et hageja poolt väljatoodud toimingud ja ajakulu on osaliselt põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud asja materjalidega tutvumiseks ja kohtumiseks kliendiga ajakulu 2,3 tundi ning ajakulu hagiavalduse kujundamiseks ning kohtule esitamiseks 2,3 tundi. Arvestades, et käesoleval juhul ei ole tegemist keeruka õigusvaidlusega ning hagiavalduse pikkus on ca 2 lehekülge, on kohtu hinnangul eelnimetatud toiminguteks põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 3,75 tundi. Põhjendatud ei ole puuduste kõrvaldamise ajakulu 1 tund. Hageja esindajal kui õigusteadmistega ja õigusabiteenust osutaval isikul tulnuks hagiavaldus koheselt korrektselt esitada. Menetluskulude nimekirja koostamisel, arvestades selle pikkust, ca 0,5 lk, on kohtu hinnangul põhjendatus ajakulu 0,25 tundi. Seega on põhjendatud hageja õigusabi kulu kokku 4 tunni osas. Hageja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13). Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenus tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Põhjendatud ajakulu kokku on 4 tundi, lähtudes tunnihinnast 100 eurot, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 400 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 750 (350 + 400) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.