Premier Restaurants Eesti OÜ hagi OÜ Fixor Invest (pankrotis) vastu lepingu täitmise nõuetes ja OÜ Fixor Invest (pankrotis) vastuhagi Premier Restaurants Eesti OÜ vastu valduse nõudes. 14 000 eurot nende Hageja: Premier Restaurants Eesti OÜ (registrikood 10190065), Lepinguline esindaja: H R, Lepinguline esindaja: T T (E-post: xxx) Kostja: Osaühing Fixor Invest (pankrotis) (registrikood 10936174), Lepinguline esindaja: E H (E-post: xxx), Seaduslik esindaja: A G (isikukood xxx), Seaduslik esindaja: S T (isikukood xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
21.02.2019
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Kohustada OÜ-d Fixor Invest (pankrotis) teostama Viru tn 24/Valli tn 2/Müürivahe tn 38, Tallinn asuva hoone tagumise trepikoja (millest on väljapääs Valli tänavale) laes oleva suitsuluugi avamiseks ettenähtud trossi ühendamine selle trepikoja esimese korruse seinal asuvas karbis oleva käepidemega viisil, et suitsuluuk oleks igal ajal avatav selliselt, et selles trepikojas asuv suitsu- ja soojuse eemaldamise seadmestik täidaks oma otstarvet hoones kuni üürilepingu lõppemiseni 27.08.2030.a.
3.Kohustada OÜ-d Fixor Invest (pankrotis) kuni üürilepingu tähtaja lõpuni (27.08.2030. a) võimaldama hagejale sõlmida elektrienergia ostmiseks leping hageja valitud elektrienergia müüjaga hageja Viru tn 24 restorani varustamiseks elektrienergiaga.
4.Kohustada OÜ-d Fixor Invest (pankrotis) andma nõusolek Premier Restaurants Eesti OÜ poolt asukohas Viru tn 24/Valli tn 2/Müürivahe tn 38, Tallinn asuva hoone fassaadile teabekandjate paigaldamiseks, millel on kujutatud McDonald’si, McCafé ja McDonald’si suure M-tähe kujutisega logod vastavalt AS Restor projekti joonistele (AS Restor TÖÖ Nr. 017- 09) ja millised peavad olema kooskõlas Tallinna vanalinnas kehtivate muinsuskaitse nõuetega.
5.Asendada OÜ Fixor Invest (pankrotis) punktis 4 nimetatud nõusolek kohtuotsusega.
2-18-10149
Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Jätta vastuhagi rahuldamata. Kinnitada poolte kokkulepe järgnevalt: Pooled on kokku leppinud, et lõpetavad tsiviilasja nr 2-18-10149 esemeks olevast vaidlusest kompromissiga vaidluse hageja alljärgnevate hagiavalduse resolutsiooni punktides 1 ja 2 esitatud nõuete osas:
2.1.Viru tn 24/Valli tn 2/Müürivahe tn 38, Tallinn, asuva hoone ruumide kohta 27. juulil 1993. a sõlmitud ja 27. augustil 2008. a muudetud (märge hoonestusõiguse registriosas nr 7144201) üürilepingu täitmiseks palun kohustada kostjat võimaldama hagejale juurdepääs kostja valduses olevatele Viru tn 24/Valli tn 2/Müürivahe tn 38, Tallinn asuva hoone II korruse ruumidele ning nendes paiknevale hageja I korruse restorani ruume teenindavale ventilatsioonija küttesüsteemile (ehitusprojekti järgne ventilatsioonisüsteem SPS 1) ja 2.2.palun kohustada kostjat võimaldama hagejal või tema poolt nimetatud isikutel teostada Tallinnas, Viru tn 24/Valli tn 2/Müürivahe tn 38 asuva hoone II korruse ruumides paikneva hageja valduses oleva I korruse restorani ruume teenindava ventilatsiooni- ja küttesüsteemi (ehitusprojekti järgne ventilatsioonisüsteem SPS 1) hooldus- ning remonditöid. Hageja kinnitab, et tal puuduvad kostja vastu mistahes nõuded seoses eelnevalt tsiteeritud hagis esitatud nõuetega.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja üürib lepingu alusel ruume asukohaga Viru tn 24/Valli tn 2/Müürivahe tn 38, Tallinn. Ruumide kasutamise kohta kehtib rendileping (edaspidi nimetatud ka kui üürileping), mis on sõlmitud 27. juulil 1993. a ja millist muudeti 27. augustil 2008.a. Üürilepingu järgi on hagejal õigus kasutada ruume suurusega 522 m2 vastavalt 27.08.2008 lepingu lisades tähistatud plaanidele. Hageja kasutab ruume üürilepingu järgi McDonald’s kiirtoidu restorani pidamiseks. Hageja McDonald’s kiirtoidu restoran on tegutsenud samades ruumides järjepidevalt juba alates 1995. aastast. Esimesel (13)
2-18-10149 korrusel on hageja kasutuses restorani ruumid (klientide teenindussaal, köök ja abiruumid) ja teisel korrusel kontori ruumid.
2.Kinnistu, millel asub hoone, milles asuvad renditud ruumid (asukoht Tallinna linn, Viru tn 24/Valli tn 2/Müürivahe tn 38) on koormatud kostja Osaühing Fixor Invest (pankrotis) kasuks hoonestusõigusega. Üürilepingu kohta on tehtud hoonestusõiguse registriossa märge hageja kasuks. Tegemist on pikaaegse üürilepinguga, mille kehtivuse tähtaeg on kuni 27. august 2030.
3.Poolte vahel eksisteerib üürisuhe alates 18.08.2003, millal kostja sai omandiõiguse Viru tn 24/Valli tn 2/Müürivahe tn 38 hoonele. Kostja pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 07.06.2011. a kohtumäärusega.
4.Kostja esitas 18.09.2017. a hageja vastu üürilepingu ülesütlemise avalduse ning nõudis üüritud ruumide valdust tagasi, andes selleks hagejale tähtaja. Hageja vaidles üürilepinguülesütlemise avaldusele vastu. 11. juunil 2018. a esitas kostja hagejale alternatiivse üürilepingu ülesütlemise avalduse, tehes ettepaneku ruumide valdus vabatahtlikult üle anda 30. juulil 2018. a.
5.Päästeamet on teinud hagejale ettekirjutuse korraldada hoone suitsu- ja soojuse eemaldamise süsteemi hooldus ja dokumenteerimine. Hageja leiab, et tagumises koridoris asuva suitsu- ja soojuse eemaldamise süsteemi hooldamise ja vajadusel remontimise kohustus on üürilepingust ja seadusest tulenevalt kostjal.
6.Päästeameti ettekirjutuse nr 7.2-6.2/2251 punkti 1 tõttu on hageja puhastanud omal kulul tervet hoonet vertikaalis läbiva ventilatsiooni kanali. Nimetatud kanal teenindab I korruse köögi ventilatsiooni seadmeid (lisas 25 tähistatud punase värviga) ja ühendab hageja valduses oleva restorani köögi ventilatsiooni seadmeid katusel paikneva ventilatsiooni agregaadiga. Kuna restorani köögi ventilatsiooniseadmeid tuleb regulaarselt hooldada (tuleohutuse standard EVS 812-2:2014) ja üürilepingu eset peab saama kasutada vastavalt lepingus kokkulepitud otstarbele (professionaalse restorani köögina), siis on vaja ehitada vaidlusalusele ventilatsioonikanalile (šahtile) puudu olevad puhastusluugid selleks, et nõuetekohaste vahenditega ja ohutult oleks võimalik teostada kanali regulaarset puhastust.
7.Hageja saatis 10.04.2018. a kostjale nõude seoses elektrienergia ostmisega. Üürilepingu punkti 7.11. kohaselt kohustub üürileandja tagama ruumide varustamise elektrienergiaga. Hageja palus võimaldada Premier Restaurants Eesti OÜ-l sõlmida ise leping elektrienergia müüjaga Viru tn 24 üüritud ruumidesse elektrienergia ostuks. Alternatiivselt palus hageja tagada Viru tn 24 restorani ruumides kasutatava elektrienergia tariif, mis vastab teistes Eesti McDonald’s-i restoranides kehtivatele tasumääradele ja on soodsaim võimalikest turul pakutavatest. Premier Restaurants Eesti OÜ ostab oma teistesse McDonald’s restoranidesse elektrienergiat Eesti Energiaga sõlmitud lepingu alusel hinnaga 35,84 EUR/MWh, samas kui xxx OÜ esitab arveid Viru 24 restorani elektritarbimise eest hinnaga 51,95 EUR/MWh. Kostja hageja nõudele ei reageerinud.
8.Hageja esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotlused loa tähtaja pikendamiseks teabekandjate paigaldamiseks hoone fassaadile. TLPA saatis 8.10.2018. a kostjale kui hoone omanikule kirja nõusoleku andmiseks, millele lisas hageja poolt TLPA-le koos taotlusega esitatud 2009. a AS Restor projekti TÖÖ Nr. 017- 09 joonised hoone fassaadile teabekandjate paigaldamise kohta. Kostja nõusolekut teabekandjate paigaldamiseks ei andnud. (13)
2-18-10149
9.Hageja palub - üürilepingu täitmiseks kohustada kostjat võimaldama hagejale juurdepääs kostja valduses olevatele hoone II korruse ruumidele ning nendes paiknevale hageja I korruse restorani ruume teenindavale ventilatsiooni- ja küttesüsteemile (ehitusprojekti järgne ventilatsioonisüsteem SPS 1); - kohustada kostjat võimaldama hagejal või tema poolt nimetatud isikutel teostada hoone II korruse ruumides paikneva hageja valduses oleva I korruse restorani ruume teenindava ventilatsiooni- ja küttesüsteemi (ehitusprojekti järgne ventilatsioonisüsteem SPS 1) hooldus- ning remonditöid; - kohustada kostjat teostama hoone tagumise trepikoja (millest on väljapääs Valli tänavale) laes oleva suitsuluugi avamiseks ettenähtud trossi ühendamine selle trepikoja esimese korruse seinal asuvas karbis oleva käepidemega viisil, et suitsuluuk oleks igal ajal avatav selliselt, et selles trepikojas asuv suitsu- ja soojuse eemaldamise seadmestik täidaks oma otstarvet hoones kuni üürilepingu lõppemiseni 27.08.2030; - kohustada kostjat ehitama hoonet läbivasse vertikaalsesse hageja köögi seadmeid teenindavasse ventilatsioonikanalisse (šahti) puhastusluugid, mis vastavad kehtivale standardile ja mille kaudu on nõuetekohaselt võimalik seda kanalit puhastada. Palun kostjat kohustada ehitama puhastusluugid kanali osadesse, mis asuvad ehitise teisel ja kolmandal korrusel ja kohustada kostjat tagama hagejale üks kord kvartalis juurdepääs nimetatud puhastusluukidele kuni üürilepingu tähtaja lõpuni (27.08.2030. a); - kohustada kostjat kuni üürilepingu tähtaja lõpuni (27.08.2030. a) võimaldama hagejale sõlmida elektrienergia ostmiseks leping hageja valitud elektrienergia müüjaga hageja Viru tn 24 restorani varustamiseks elektrienergiaga; - kohustada OÜ-d Fixor Invest (pankrotis) andma nõusolek Premier Restaurants Eesti OÜ poolt hoone fassaadile teabekandjate paigaldamiseks, millel on kujutatud McDonald’si, McCafé ja McDonald’si suure M-tähe kujutisega logod vastavalt AS Restor projekti joonistele (AS Restor TÖÖ Nr. 017- 09) ja asendada OÜ Fixor Invest (pankrotis) nimetatud nõusolek kohtuotsusega.
10.Enne kohtuotsuse avalikku teatavakstegemist esitasid pooled hageja nõuetes 1 ja 2 sõlmitud kompromissi kohtule kinnitamiseks. Kostja seisukohad
11.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagejal puuduvad nõuded, sest leping on lõppenud vastuhagis toodud alustel. Isegi kui leping ei oleks lõppenud, ei kuuluks hagi rahuldamisele. Päästeameti 21. novembri 2017. a ettekirjutuse (lisa 5.4) p 3 on kohustatud hagejat korraldama suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hoolduse teostamine ja dokumenteerimine hiljemalt 31. märtsiks 2018. a. Vastav haldusakt on kehtiv ning seda pole peatatud rääkimata tühistamisest. Ventilatsioonikanali puhastamine on hageja ülesanne. Premier Restaurants Eesti OÜ on seejuures ka oma faktilise tegevusega tunnistanud, et köögi ventilatsiooni hooldamine on tema kohustus. Kostjal ei ole kohustust parendada hageja paigaldatud kommunikatsioone. Puudub vajadus ehitada köögi ventilatsioonikanalisse puhastusluugid II ja III korrusele. Kostjal Hagejal ei ole sõlmitud tema tarbimiskoha mõõtepunkti suhtes kehtivat võrgulepingut ja seega ei ole täidetud seadusest tulenev primaarne eeldus vastava nõude esitamiseks Vastuhagi
12.03. augustil 2017. a esitas üürileandja Premier Restaurants Eesti OÜ-le hoiatuse seoses üürileandja esindaja poolt hoones elektri ja veenäitude võtmisel fikseeritud olukorraga, kus rikuti mitmeid tuleohutusnõudeid, ladustati vara ja prahti üüripinnast väljapool ja rikuti mitmeid sanitaareeskirju, (13)
2-18-10149 lisaks oli räpane väliterrassi ümbrus. Hilisemalt on kostja esitanud hagejale veel vähemalt kolm hoiatust.
13.Päästeamet tegi 21. novembril 2017. a ettekirjutuse nr 7.2 -6.2/2251, kus kohustas hagejat: 1) tagada köögi ventilatsioonisüsteemi regulaarne kontroll ja hooldus hiljemalt 31. jaanuariks 2018. a; 2) tähistada evakuatsioonivalgustiga uks, mis viib McDonaldsi köögist otse õue hiljemalt 31. jaanuariks 2018. a; 3) korraldada suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hoolduse teostamine ja dokumenteerimine hiljemalt 31. märtsiks 2018. a. Üürnik vaidlustas vastava korralduse täies ulatuses.
14.Kostja esitas 18.09.2017. a hageja vastu üürilepingu ülesütlemise avalduse ning nõudis üüritud ruumide valdust tagasi, andes selleks hagejale tähtaja. Hageja vaidles üürilepinguülesütlemise avaldusele vastu. 11. juunil 2018. a esitas kostja hagejale alternatiivse üürilepingu ülesütlemise avalduse, tehes ettepaneku ruumide valdus vabatahtlikult üle anda 30. juulil 2018. a.
15.Kostja on seisukohal, et isegi kui VÕS § 315 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud aluseid ei eksisteeriks, siis alternatiivselt oli 11. juuni 2018. a seisuga igal juhul olemas just nimelt VÕS § 313 lg 1 sätestatud alus lepingu erakorraliseks üles ütlemiseks. Premier Restaurants Eesti OÜ vastutustundetu ja valeväiteid esitav käitumine, lepingust ja seadusest tulenevate nõuete ränk eiramine on kaotanud igasuguse usalduse üürniku vastu, millele lisakaalu annab ka hageja poolne jätkuv üürileandja esindaja (endisele) üüripinnale mittelubamine. Mõlema poole huve kaaludes ei saa seega asuda seisukohale, et sellises olukorras peaks kostja mõistliku isikuna veel jätkama üürisuhet hagejaga. Järelikult alternatiivselt eksisteeris igal juhul 11. juunil 2018. a ka VÕS § 313 lg 1 sätestatud alus lepingu erakorraliseks ülesse ütlemiseks. Kohtu põhjendused
16.Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi kuulub rahuldamata jätmisele täielikult.
17.TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 järgi ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle. Hageja üürib lepingu alusel ruume asukohaga Viru tn 24/Valli tn 2/Müürivahe tn 38, Tallinn. Ruumide kasutamise kohta kehtib rendileping (edaspidi nimetatud ka kui üürileping), mis on sõlmitud 27. juulil 1993. a ja millist muudeti 27. augustil 2008.a. Üürilepingu järgi on hagejal õigus kasutada ruume suurusega 522 m2 vastavalt 27.08.2008 lepingu lisades tähistatud plaanidele. Hageja kasutab ruume üürilepingu järgi McDonald’s kiirtoidu restorani pidamiseks. Hageja McDonald’s kiirtoidu restoran on tegutsenud samades ruumides järjepidevalt juba alates 1995. aastast. Esimesel korrusel on hageja kasutuses restorani ruumid (klientide teenindussaal, köök ja abiruumid) ja teisel korrusel kontori ruumid. Kinnistu, millel asub hoone, milles asuvad renditud ruumid (asukoht Tallinna linn, Viru tn 24/Valli tn 2/Müürivahe tn 38) on koormatud kostja Osaühing Fixor Invest (pankrotis) kasuks hoonestusõigusega. Üürilepingu kohta on tehtud hoonestusõiguse registriossa märge hageja kasuks. Tegemist on pikaaegse üürilepinguga, mille kehtivuse tähtaeg on kuni 27. august 2030. Poolte vahel eksisteerib üürisuhe alates 18.08.2003, millal kostja sai omandiõiguse Viru tn 24/Valli tn 2/Müürivahe tn 38 hoonele. Kostja pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 07.06.2011. a kohtumäärusega.
18.Kostja esitas 18.09.2017. a hageja vastu üürilepingu ülesütlemise avalduse ning nõudis üüritud ruumide valdust tagasi, andes selleks hagejale tähtaja. Hageja vaidles üürilepinguülesütlemise (13)
2-18-10149 avaldusele vastu. 11. juunil 2018. a esitas kostja hagejale alternatiivse üürilepingu ülesütlemise avalduse, tehes ettepaneku ruumide valdus vabatahtlikult üle anda 30. juulil 2018. a.
19.Päästeameti kontrollis restorani 13. septembri 2017 ning koostas selle kohta paikvaatluse protokolli. Päästeamet koostas 21.11.2017 ettekirjutuse hagejale tuleohutusabinõude rakendamise kohta.
VASTUHAGI
20.Kohus lahendab esmalt kostja vastuhagi hageja vastu ruumide valduse nõudes. Selleks tuleb kohtul hinnata, kas kostja 18.09.17 või 11.06.18 ülesütlemisavaldused tõid kaasa lepingu lõppemise.
21.VÕS § 315 lg 1 p 2 on sätestatud, et üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik või asja allkasutaja rikub käesoleva seaduse § 276 lõikes 2 või 3 nimetatud kohustusi olulisel määral või tahtlikult. VÕS § 276 lg 2 järgi üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 276 lg 3 järgi üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega.
22.Kohus on pooltele menetluse kestel selgitanud, et tuleohtusnõuete eiramine ei ole üldjuhul VÕS § 315 lg 1 p 2, § 276 lg 2 ja lg 3 järgi lepingu ülesütlemise aluseks. Tuleohutusnõuded sätestab eelkõige tuleohutusseadus (TuOS). TuOS-st tulenevad kohustused nii ehitise valdajale kui ehitise omanikule. Tegemist on avalik-õiguslike kohustustega, mille täitmise üle teostab järelevalvet eelkõige Päästeamet ning üürnikul ega üürileandjal ei ole üskteise suhtes pädevust järelevalvet teostada. Siiski võib VÕS § 2 lg 2 ja § 276 lg 2 ja 3 järgi üürileandjal olla õigus nõuda, et üürnik kasutaks ehitist sellisel viisil, mis ei sea reaalsesse ohtu ehitise säilimist. Üürileandja võib lepingu üles öelda üksnes siis, kui tegemist on olulise ja reaalse ohuga.
23.18.09.17 ülesütlemisavalduses (05.10.18 vastuhagi lisa 3) on kostja tuginenud järgmistele asjaoludele: „13. septembril 2017. a kontrollis Päästeamet „McDonald’sis“ tuleohutusnõuete täitmist ning selgub, et juba pikema aja jooksul ei ole Premier täitnud ei seadusest tulenevat enesekontrolli nõuet ega hooldanud ventilatsiooni ja suitsueemaldamise seadmestiku. Seega tänasel hetkel on Premier oma pikaajalise seadust eirava käitumisega loonud olukorra, kus hoone on faktiliselt tuleohtlik ning tulekahju puhkemise korral ei ole tagatud ei suitsueemaldamise seadmestiku toimimine ega evakuatsioon.“
24.Teksti sees on kostja viidanud Päästeameti 21.11.17 ettekirjutuses toodud rikkumistele: - Enesekontrolliaruanne esitamata; - Ventilatsioonisüsteem hooldamata; - Suitsueemaldamise seadmestik hooldamata; - Evakuatsioonitrepikoda ei ole omaette tuletõkkesektsioon; - McDonald’si köögist tähistamata evakuatsioonivalgustiga uks, mis viib otse õue; - Paigaldada puuduv evakuatsiooni valgusti McDonald’si söögisaali ja köögi vahelise ukse kohale.
25.Alternatiivses ülesütlemisavalduses (05.10.18 vastuhagi lisa 9) tugines kostja järgmistele asjaoludele: - hooldamata ja puhastamata oli ventilatsioonisüsteemi vertikaalne kanal, mis läbib teist ja kolmandat korrust; (13)
2-18-10149 -
üürnik on korduvalt esitanud üürileandjale valekinnitusi sh viimati veel oma 16. märtsi 2018. a kirjas, kus kinnitas, et köögi ventilatsioon on kohaselt hooldatud.
26.Kohus on seisukohal, et valdav osa Päästeameti 21.11.17 ettekirjutuses toodud rikkumistest on sellised, mis ei saa ühelgi juhul olla VÕS § 315 lg 1 p 2, § 276 lg 2 ja lg 3 järgi lepingu ülesütlemise aluseks. Need rikkumised on: - Enesekontrolliaruanne esitamata; - Evakuatsioonitrepikoda ei ole omaette tuletõkkesektsioon; - McDonald’si köögist tähistamata evakuatsioonivalgustiga uks, mis viib otse õue; - Paigaldada puuduv evakuatsiooni valgusti McDonald’si söögisaali ja köögi vahelise ukse kohale.
27.Sellised rikkumised ei sea ka ilmselgelt ohtu hoone säilimist. Osa väidetavaid rikkumisi võib olla seotud ohuga inimeste elule, kuid selliste rikkumiste ärahoidmine on avalikes huvides üksnes Päästeameti pädevuses. Kohus ei hinda nende väidetega seotud faktiväiteid ega tõendeid TsMS § 238 lg 5 järgi.
28.Kuigi kostja on menetludokumentides pisteliselt märkinud, et hageja on restorani pidamisel rikkunud heakorranõudeid, siis ülesütlemisavaldustest ei pidanud mõistlik isik kohtu hinnangul järeldama, et üürileandja soovib üürilepingut lõpetada heakorranõuete rikkumise tõttu.
29.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja tegevus ventilatsioonikanali hooldamisel võis seada üürieseme sellisesse ohtu, mis andis aluse üürileping üles öelda.
30.Päästeameti 13. septembri 2017. a paikvaatluse protokollis (lisa 5.1) on fikseeritud, et ventilatsioonisüteem hooldamata. Päästeameti 21.11.17 ettekirjutuse kohaselt: „Objekt esitas paikvaatluse käigus rasvakanalite puhastamist tõendavad aktid. Kuid paikvaatluse käigus tuvastati, et köögi ventilatsioonisüsteem, rasvakanalid ja ventilatsiooni agregaat hoone katusel olid määrdunud. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi on isik kohustatud järgima tuleohutusnõudeid. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 2 kohaselt on isik kohustatud kontrollima tema valduses oleva seadme ja selle kasutamise ohutust ja nõuetekohasust ning sama seaduse § 3 lg 1 p 5 järgi peab isik rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Tuleohutuse seaduse § 27 lg 1 tuleb seadme kasutamisel, hooldamisel ja kontrollimisel vältida tuleohtu ning juhinduda tootja kasutusjuhendist ja õigusaktidest. Vastavalt kehtivale ventilatsioonisüsteemide standardile EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ punkt 8.1.3 järgi tuleb professionaalselt kasutatavate köökide ventilatsioonikanaleid puhastada vastavalt kasutamise intensiivsusele: -vähemalt korra kvartalis, kui seadmeid kasutatakse 12 h/ööpäevas –16 h/ööpäevas. -vähemalt kord poolaastas, kui seadmeid kasutatakse 6 h/ööpäevas –12 h/ööpäevas. -vähemalt kord aastas, kui seadmeid kasutatakse 2 h/ööpäevas –6 h/ööpäevas. Puhastamata ventilatsioonisüsteemis võib kanalitesse kogunenud rasv, tolm ja mustus süttida ning aidata kaasa tule levikule. Alus:tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1; § 3 lg 1 p 2 ja 5, § 27 lg 1“
31.Antifire Tuleohutuslahendused OÜ hinnangus (05.10.18 vastuhagi lisa 6.8)on märgitud (vt lk 2 jj): „13. septembril 2017. a tuvastatu kohaselt oli ventilatsioonisüsteem ilmselt pikema aja jooksul hooldamata või oli selle hooldus olnud puudulik. Paikvaatlusel avati köögis grilli/pliidi kohalt üks puhastusluukidest ning tuvastati, et ventilatsioonikanal on väga tugevalt määrdunud. Restorani (13)
2-18-10149 juhataja kinnitusel teostatakse hooldust igal kvartalil nende töötaja poolt ning viimane hooldus teostati augustis 2017a. (olid olemas nende poolt vormistatud hooldusaktid). Paraku ei langenud tegelik olukord kokku aktidel väidetavaga. Vaatluse käigus kontrolliti üle ka katusel olev ventilaator ning ka see oli väga tugevalt määrdunud. Veelgi enam – eksisteerivad otsesed materjalid, et tegelikkuses ei ole vähemalt katusel olevaid agregaate juba pikema aja jooksul puhastatud. Nimelt on kavandatava hoone ümberehituse käigus käinud katusel arhitekt, kes on küll muul eesmärgil katusemaastikku pildistanud – selle käigus on fotodele loomulikult jäänud ka katusekonstruktsioonid ja katusel olevad seadmed. Nimetatud fotode põhjal võib järeldada, et katusel olevat seadmestikku ei ole järjepidevalt (kui üldse) hooldatud.“
32.Viidatud tõendite alusel järeldab kohus, et hageja küll võttis ette samme ventilatsioonisüsteemi hooldamiseks, kuid ei viinud süsteemi sellisesse seisundisse, et selle puhtus oleks rahuldanud Päästeameti asjatundjaid. Kohus tutvus ventilatsioonisüsteemiga paikvaatlusel ning tuvastas, et süsteem viib köögist läbi teise ja kolmanda korruse üles katusele. Vaidlust ei ole selles, et 2018 aastal korraldas hageja ventilatsioonikanali puhastamise selliselt, et töötaja laskus kanalisse ja puhastas kanalit seestpoolt mehhaaniliselt.
33.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja tegevus ventilatsioonikanali puhastamisel ei ole olnud selline, mis annaks aluse väita, et hageja on ilmselgelt ehitist ohustanud ning mis annaks aluse üürilepingu lõpetamiseks. Ventilatsioonikanali puhastamine on spetsiifiline oskustöö ning keskmisel ettevõtjal ei pruugi olla pädevust hinnata, kas puhastusaste vastab kehtivatele nõuetele. Hagejale ei saa süüks arvata, et ta algselt vaidlustas Päästeameti ettekirjutuse, kuid hiljem vaidlustamisest loobus. Pärast ettekirjutuse saamist on hageja astunud täiendavalt samme kanali puhastamiseks ja võttis kasutusele uue viisi kanali puhastamiseks.
34.Kohus on seisukohal, et Päästeameti ettekirjutus selle kohta, et suitsueemaldamise seadmestik hooldamata, ei saanud olla rikkumine, mis oleks andnud aluse üürileping üles öelda. Paikvaatluse tulemusel ja rendilepingu ruumide jaotuse alusel on tuvastatud, et suitsueemaldamise süsteem asub kostjale kuuluvas hooneosas ja kuulub kostjale. Kuigi Päästeamet on 21.11.17 ettekirjutuses asunud tõlgendama rendilepingu p 7.9 selliselt, et suitsueemaldamise seadmestiku hooldamine on hageja kohustus, siis ei ole see hinnang kohtule siduv. Kohus ei leia, et rendilepingust tuleneb vastav kohustus hagejale. Suitsueemaldusseadmestik asub kostjale kuuluvas hooneosas ning teenindab mitmeid ruume, mida hageja ei kasuta. Kohus arvestab, et vajalikuks tööks on sisuliselt ühe trossi ühendamine, mis ei ole suuremahuline ega kulukas töö.
35.Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et hageja ei ole toime pannud selliseid üürilepingu rikkumisi, mis annaks aluse väita, et hageja on ilmselgelt ehitist ohustanud ning mis annaks aluse üürilepingu lõpetamiseks VÕS § 315 lg 1 p 2, § 276 lg 2 ja lg 3 järgi. Et puudub alus üürilepingu üles ütlemiseks VÕS § 315 lg 1 p 2, § 276 lg 2 ja lg 3 järgi, ei saa täpselt samadel asjaoludel esineda alust lepingu lõpetamiseks VÕS § 313 järgi. HAGI Suitsueemaldusluuk
36.Hageja esimeseks nõudeks on kohustada kostjat teostama hoone tagumise trepikoja (millest on väljapääs Valli tänavale) laes oleva suitsuluugi avamiseks ettenähtud trossi ühendamine selle trepikoja esimese korruse seinal asuvas karbis oleva käepidemega viisil, et suitsuluuk oleks igal ajal (13)
2-18-10149 avatav selliselt, et selles trepikojas asuv suitsu- ja soojuse eemaldamise seadmestik täidaks oma otstarvet hoones kuni üürilepingu lõppemiseni 27.08.2030.
37.Hageja nõue tugineb VÕS § 276 lg 1. VÕS § 276 lg 1 järgi üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse aja. Kohtupraktikas on leitud, et üürileandja kohustub tagama üürieseme vastavuse avalik-õiguslikele nõuetele kogu üürilepingu kestusel isegi siis, kui avalik-õiguslikud nõuded muutuvad (vt RKTKo 3-2-1-3-06). Seega on VÕS § 276 lg 1 järgi üürnikul kaheldamatult õigus üürileandjalt nõuda, et üüriese vastaks tuleohutusseadusest tulenevatele nõuetele.
38.TuOS § 30 lg 1 p 7 kohaselt on suitsu- ja soojuse eemaldamise seadmestik tuleohutuspaigaldis. TuOS § 31 kohaselt peab tuleohutuspaigaldise omanik 1) tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse; 2) korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust; 3) omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta. Eelnevalt on kohus asunud seisukohale, et rendilepingu p-st 7.9 ei saa teha järeldust, et suitsueemaldussüsteemi hooldamise kohustus on rentnikul.
39.Paikvaatlusel tuvastas kohus, et Viru tn. 24 ehitise tagumise üldkasutatava trepikoja laes asuv suitsuluuk on ette nähtud avanema trossi mehhanismiga, mille alumine ots paikneb trepikojas esimesel korrusel vastava märgistusega kapis. Samuti on tuvastatud, et alumise otsa tõmbamise käepide ei ole trossiga ühendatud, mistõttu ei ole suitsuluuk kasutatav. Seetõttu ei vasta ehitis TuOS nõuetele ja hagejal on õigus nõuda nõuetele vastavusse viimiseks vajalike tööde tegemist kostjalt. Ventilatsioonikanal
40.Hageja palub kohustada kostjat ehitama hoonet läbivasse vertikaalsesse hageja köögi seadmeid teenindavasse ventilatsioonikanalisse (šahti) puhastusluugid, mis vastavad kehtivale standardile ja mille kaudu on nõuetekohaselt võimalik seda kanalit puhastada. Hagi eseme kohaselt tuleb puhastusluugid ehitada kanali osadesse, mis asuvad ehitise teisel ja kolmandal korrusel ja kohustada kostjat tagama hagejale üks kord kvartalis juurdepääs nimetatud puhastusluukidele kuni üürilepingu tähtaja lõpuni (27.08.2030. a).
41.VÕS §-st 2 lg-st 2 ja §-st 25 tuleneb üürilepingu poolte kohustus käituda üksteise suhtes mõistlikult ja heas usus. EhS § 19 lg 1 järgi on ehitise nõuetelevastavuse ja ohutuse tagamine üldjuhul ehitise omaniku kohustus. VÕS § 267 lg 1 järgi on üürnikul õigus nõuda, et üüriese vastaks EhS tulenevatele nõuetele. Keerulisem on olukord siis, kui üürieseme kasutamiseks on üürnikul vaja kasutada üüriesemesse mittekuuluvaid tehnosüsteeme, sel juhul tuleb lähtuda poolte kokkuleppest või selle puudumisel pooltevahelisest tavast ja mõistlikkuse põhimõttest.
42.Paikvaatluse ja rendilepingu lisadega on tuvastatud, et ventilatsioonikanal teenindab I korruse köögi ventilatsiooni seadmeid (hagi lisas 25 tähistatud punase värviga). Kanal ühendab hageja valduses oleva restorani köögi ventilatsiooni seadmeid hoone katusel paikneva ventilatsiooni agregaadiga. Teisi ruume kanal ei teeninda. Ventilatsioonikanal paikneb hoone siseseintes hoone ehituslikes konstruktsioonides. Kanali pikkus on ligikaudu 10 meetrit ning läbimõõt vähem kui 1m*1m.
43.Rendilepingu muutmisel 27.08.2008 sõnastasid pooled lepingu p 7.9 järgmiselt: Rentnik /---/ hoiab omal kulul lepingu kehtivuse ajal korras ruumide ja sealolevad rentniku poolt paigaldatud (13)
2-18-10149 kommunikatsioonid ning tehnilise varustuse /---/. Viidatud lepingupunkti mõistab kohus selliselt, et lepingu järgi on ventilatsioonikanali hooldamise kohustus üürnikul. Ventilatsioonisüsteem on tervik ja kuigi kanal paikneb osaliselt üürniku ruumides ja osaliselt üürileandja ruumides, on selle kanali ehitanud ja paigaldanud algselt üürnik ning see teenindab üksnes üürniku ruume ja on vajalik üksnes üürnikule. Seega ei saa üürnik VÕS § 276 lg 1 alusel nõuda, et üürileandja hoiaks kanali nõuetekohaselt puhta. Lepingu p 7.9 ja VÕS § 2 lg 2 alusel saab üürnik üürileandjalt nõuda, et üürileandja teeks mõistlikke tegusid selleks, et üürnik saaks kanalit puhastada.
44.Hageja selgitas, et Päästeamet annab köögi ventilatsiooni kohta järgneva viitega lingilt https://www.rescue.ee/dotAsset/84a05465-d21d-478b-8831-a9cabf11ed9d.pdf nähtavas juhendis sarnase ventilatsioonikanali (šahti) kohta selgituse: „Vajadusel lisatakse piisavas koguses puhastusluuke veendudes, et puhastatud saab kogu ventilatsioonisüsteem. Puhastusluugid peavad olema paigaldatud torustikule vastavalt standardile (EPN 10.7). Juhul, kui objektil puhastusluugid puuduvad on puhastaja kohustatud need paigaldama. Seadmete iseloomust tulenevalt ei ole antud tööd ilma puhastusluukideta võimalik teha.“ Kohus märgib, et esitatud selgitus on üldine ja soovituslik. Päästeameti seisukohast ei tulene, et 10 pikkuse vertikaalse ventilatsioonikanali puhastamine mehitatud meetodil on lubamatu või äärmiselt ohtlik. xxx OÜ arvamusest (hagi lisa 26) nähtub, et puhastusettevõte puhastas kanalit mehitatud meetodil pahtlilabida ja keemiaga. Arvamus ei kinnita, et kanali puhastamine oleks äärmiselt ohtlik, lubamatu või võimatu. Kostja on väitnud, et turul on puhastusettevõtteid, kellel on vertikaalse kanali puhastamiseks sobivad masinad ning hageja ei ole sellist infot ümber lükanud. Kostja eitas asjatundja xxx seisukoha (vastuse lisa 38), mille kohaselt on võimalik kanalit puhastada spetsiaalse tehnikaga hõlpsalt katuseluugist.
45.Paikvaatluse ja rendilepingu plaani alusel tuvastab kohus, et ventilatsioonikanal läbib kostjale kuuluva ja kostja valduses oleva 2 ja 3 korruse ruumid üsna korruse keskelt. Kanal oli vaatluse ajal ümbritsetud seintega. Kohus järeldab, et kanali puhastamiseks luukide tegemiseks on vajalik kanalit ümbritsev sein osaliselt avada ning planeerida korrused selliselt, et oleks võimalik luukidele juurde pääseda ja et oleks piisav ruum, et luukide juures toimetada. Kohtu hinnangul oleks luukida rajamine kostjale märkimisväärselt koormav. Tegemist on vanalinnas heas asukohas asuva ehitisega, milles iga ruutmeetri kasutamine on olulise tähtsusega. Regulaarne puhastamine riivab ruumide kasutaja privaatsust oluliselt, näiteks ei saaks ruumidesse rajada kortereid või peaks sel juhul ruumid ehitama nii, et luukide juurde viib eraldi pikk koridor.
46.Nõude lahendamisel arvestab kohus, et hagejal endal on oluline osa sellisel olukorra loomisel, et ventilatsioonišahtis ei ole puhastusluuke ning hagejal puudub juurdepääs kanali hooldamiseks. Vastavalt 1993.a üürilepingu esimesele redaktsioonile andis üürileandja (kelle õigusjärglane on kostja) esialgu üürnikule üle kogu Viru tn 24/Valli tn 2 asuva hoone valduse. Lepingut muudeti 2008.a., mille käigus piirati hageja juurdepääsu kindlaksmääratud hooneosadele, kusjuures sellele eelnevalt oli hageja 1993.a üürilepingu p-st 7.4. tulenevat õigust kasutades ise kõnealuse hoone, selle konstruktsioonid ja tehnilise sisseseade olulisel määral rekonstrueerinud ja välja ehitanud. Seejärel lepiti 2008.a kokku, et kostja pidi üürileandjana tagama hagejale juurdepääsu ainult III korrusel asuvasse tehnilisse ruumi (vt hagi lisa 2, p 13, lepingu p 7.11 muutmine). Seega oleks hageja saanud rajada ventilatsioonisüsteemi näiteks laiema, et seda oleks mugav vertikaalselt puhastada või sõlmida sellised kokkulepped, mis oleks võimaldanud kanalit mugavalt puhastada.
47.Lähtudes VÕS § 276 lg 1, § 2 lg 2 ja § 25 kaalub kohus poolte huve ja võtab arvesse, et kanali puhastamine ilma hooldusluukide rajamiseta on võimalik, luukide rajamine on kostjale märkimisväärselt koormav ja hagejal on ajalooliselt roll olemasoleva olukorra tekkimisel. Poolte (13)
2-18-10149 huvide kaalumisel asub kohus seisukohale, et hageja nõue ventilatsioonikanalit puudutavas osas on põhjendamtu. Elektrienergia ostmine
48.Hageja palub kohustada kostjat kuni üürilepingu tähtaja lõpuni võimaldama hagejale sõlmida elektrienergia ostmiseks leping hageja valitud elektrienergia müüjaga hageja Viru tn 24 restorani varustamiseks elektrienergiaga.
49.VÕS § 6 alusel peavad pooled käituma lepingus teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 76 lg 2 järgi kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib üürnik nõuda üürileandjalt kohustuse nõuetekohast ja mõistlikku täitmist.
50.Üürilepingu punkti 7.11. kohaselt kohustub üürileandja tagama ruumide varustamise elektrienergiaga, kuid lepingu kohaselt tasub elektrienergia eest üürnik. VÕS § 76 lg 2 ja § 101 lg 1 p 1 järgi on üürnikul õigus üürileandjalt nõuda, et üürileandja korraldaks ruumide varustamise elektrienergiaga üürniku jaoks kõige soodsamal viisil.
51.Hageja teatas kostjale, et Premier Restaurants Eesti OÜ ostab oma teistesse McDonald’s restoranidesse elektrienergiat Eesti Energiaga sõlmitud lepingu alusel hinnaga 35,84 EUR/MWh, samas kui xxx OÜ esitab arveid Viru 24 restorani elektritarbimise eest hinnaga 51,95 EUR/MWh. Kostja ei ole esitatud arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja ei ole taganud ruumide varustamist elektrienergiaga üürniku jaoks kõige soodsamal viisil ja hagejal on VÕS § 76 lg 2 ja § 101 lg 1 p 1 järgi õigus nõuda, et kostja võimaldaks hagejale sõlmida elektrienergia ostmiseks leping hageja valitud elektrienergia müüjaga hageja Viru tn 24 restorani varustamiseks elektrienergiaga. Teabekandjate paigaldamine
52.Hageja palub kohustada OÜ-d Fixor Invest (pankrotis) andma nõusolek Premier Restaurants Eesti OÜ poolt hoone fassaadile teabekandjate paigaldamiseks, millel on kujutatud McDonald’si, McCafé ja McDonald’si suure M-tähe kujutisega logod vastavalt AS Restor projekti joonistele (AS Restor TÖÖ Nr. 017- 09) ja asendada OÜ Fixor Invest (pankrotis) nimetatud nõusolek kohtuotsusega.
53.TLPA saatis 8.10.2018. a kostjale kui hoone omanikule kirja nõusoleku andmiseks, millele lisas hageja poolt TLPA-le koos taotlusega esitatud 2009. a AS Restor projekti TÖÖ Nr. 017- 09 joonised hoone fassaadile teabekandjate paigaldamise kohta. Kostja saatis TLPA-le ja hagejale oma seisukoha 19.10.2018. a, milles avaldab, et keeldub andmast mistahes nõusolekuid ja kooskõlastusi Premier Restaurants Eesti OÜ-le mistahes reklaamide eksponeerimiseks.
54.VÕS § 2 lg 2 järgi võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. VÕS § 25 lg 1 sätestab, et lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kohus leiab, et VÕS § 2 lg 2 järgi võib üürileandjal tekkida kohustus anda haldusõigusliku tähendusega tahteavaldusi, kui need on vajalikud ja mõistlikud selleks, et üürnik saab üüriruume eesmärgipäraselt kasutada. Kui üürnileandja on varem sellise nõusoleku andnud, räägib see selle kasuks, et samadel asjaoludel tuleb ka edaspidi vastav nõusolek anda. TsÜS § 68 lg 5 järgi, kui isik (13)
2-18-10149 on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kui üürileandjal on kohustus anda haldusõigusliku tähendusega tahteavaldusi, võib üürnik nõuda TsÜS § 68 lg 5 järgi kohtus üürileandja kohustamiseks vastava tahteavalduse andmiseks.
55.Kostja ei ole eitanud, et hageja on reklaamid paigaldatud hoonele olemasoleval kujul aastal 1995 juba esialgse 11.02.1994. a väljastatud ehitusloa alusel ja McCafé ja M-tähe kujutisega 2 uut teabekandjat ja eraldi üks McCafé teabekandja paigaldati 2009. aastal. Tõendatud on, et hageja ei taotle uute teabekandjate paigaldamist, vaid loa andmist olemasolevate säilitamiseks. Hageja 25.10.18 menetlusdokumendi lisas 7 on esitatud foto hoone fassaadist vaatega Viru ja Valli tänava nurgale ja fotolt nähtub taotletav teabekandja suure M-tähe kujutisega peaukse kohal. Menetlusdokumendi lisas 8 on esitatud foto McDonald’s logo kujutisega teabekandjast, mis asub suure vitriinakna kohal peaukse kõrval, lisas 9 on esitatud foto McDonald’s logo kujutisega teabekandjast, mis asub teise suure vitriinakna kohal peauksest teisel pool. Lisas 10 on esitatud foto McCafé logoga teabekandjast hoone Valli tänava fassaadil. Lisas 11 on esitatud foto teabekandjast, millel on M-tähega logo ja McCafé logo hoone Viru tn fassaadil. Lisas 12 on esitatud foto teabekandjast, millel on M-tähega logo ja McCafé logo hoone Valli tn fassaadil. Lisas 13 oleval fotol on hoone fassaadi üldpilt ja sellest on näha kuuest teabekandjast viis ja ei ole näha üksnes lisas 10 näidatud teabekandja. Kohus vaatles teabekandjaid ka paikvaatlusel. Kostja 25.10.18 vastuse lisas 6.9 esitatud AS Restor töö leheküljelt nr 3 nähtub, et töö on kooskõlastanud kostja toonase juhatuse liikme O N 08.10.2009. a Samad joonised saatis TLPA kostjale kooskõlastamiseks oma 8.10.2018. a kirja lisas.
56.AS Restor töö, esitatud fotode ja paikvaatlusel nähtu alusel on kohus seisukohal, et tegemist on mõistlike ja vajalikke reklaamidega hoone fassaadil. Reklaamid ei ole liiga suured ega sobimatud ning need ei piira hoone omaniku õigusi ebaproportsionaalselt. Reklaamid on hagejale vajalikud kiirtoidurestorani pidamiseks. Et üürileandja on talunud reklaame alates 1995 aastast ning on need kooskõlastanud 08.10.2009, siis on poolte vahel tekkinud tavast tulenev täiendav kaalutlus, mis annab üürnikule õiguse nõuda reklaamide paigaldamiseks vajaliku haldusõigusliku tahteavalduse andmist.
57.Põhjendamatu on kostja vastuväide, et sellisel kujul nõude rahuldamise maht oleks palju suurem, kui hagi täienduse sisust tuleneb, sest asjaolu, et see peaks vastama AS Restor tööle nr 017 - 09 ei oma tähtsust, sest AS Restor võib vastavat tööd iga aeg täiendada nimetades seda sama numbriga. AS Restor töö nr 017 – 09 on identifitseeritud dokument, mille hageja on esitanud 25.10.18 dokumendi lisana 15. Menetluskulude jaotus.
58.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
59.Kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi kuulub rahuldamata jätmisele täielikult. Pooled paluvad sõlmitud kompromissi osas jätta menetluskulud jaotamata ja määrata need kindlaks asjas tervikuna ning jagada need lähtuvalt sellest, kuidas kohus muud nõuded rahuldab või rahuldamata jätab. (13)
2-18-10149
60.Arvestades nõuete omavahelist seotust ja sisulist kaalu jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.