XX hagi EE, MM ja AA vastu pärandvara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. veebruari 2019. a määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Deivi Vaht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-2137 ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada XX määruskaebus.
3.Tagastada XX-le määruskaebuselt 28. veebruaril 2019 tasutud riigilõiv 50 eurot ja kanda see YY pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohtu selgitused: Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust.
1.XX (hageja) esitas 10. veebruaril 2019 Harju Maakohtule EE (kostja I, pärija), MM (kostja II, pärija) ning AA (kostja III, kaasomanik) vastu hagi pärandavara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks.
2-19-2137
Hageja palus jagada HH (pärandaja) pärandavara selliselt, et jätta pärandvara hulka kuuluv XXX asuv kinnisasi (registriosa nr XXXXXXX) (kinnisasi) kaasomandisse (1⁄6 mõttelist osa hageja, 1⁄6 mõttelist osa kostja I ja 1⁄6 mõttelist osa kostja II omandisse ning 3/6 mõttelist osa kostja III omandisse). Samuti palus hageja lõpetada kinnisasja kaasomandi, müües kinnisasja avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, ning jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt pärisid kostja I, kostja II ja MM pärandaja vara võrdsetes osades (igaüks 1⁄3 mõttelist osa). Hageja omandas MM vastu alustatud täitemenetluses viimasele kuulunud 1⁄3 mõttelist osa pärandvara ühisusest. Pärandavara hulka kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnisasjast, mis on hagejale teadaolevalt pärandaja ainuke vara. Kinnisasja ülejäänud osa (1⁄2 mõttelise osa) kaasomanik on kostja III. Hageja soovib kinnisasja kaasomandi lõpetada, kuid kostja I ja kostja II ei olnud sellega nõus ning kinnitasid, et ka kostja III ei nõustu. Hageja esitas hagiavalduse e-toimiku vahendusel ning lisas kostjate andmed vastavalt kostjate isikukoodidele rahvastikuregistrist.
2.Harju Maakohus jättis 15. veebruari 2019 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest hagiavalduse puudused. Maakohus selgitas, et hageja esitatud nõue ei ole selge, kuna sellest ei ole aru saada, kas hageja nõudeks on pärandavara jagamine pärijate kaasomandisse või selle enampakkumisel müümine või on need nõuded esitatud alternatiivselt. Samuti kohustas maakohus hagejat esitama täiendava haginõude kostjatelt pärandavara jagamiseks nõusoleku saamiseks (viitega Riigikohtu 29. septembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10 p-le 20) ning tasuma sellelt riigilõivu (viitega Riigikohtu 20. detsembri 2016. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16 p-le 24.3). Samuti palus maakohus hagejal põhjendada, miks ei ole kohtule hagiavalduses esitatud kostjate andmeid.
3.Hageja selgitas, et ta soovib lõpetada kinnisasja kaasomandi avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja jagada saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Selleks tuleb enne lõpetada pärandvara ühisus ja määrata kindlaks kaasomanike osade suurus pärandvara hulka kuuluvast kinnisasja 1⁄2 suurusest mõttelisest osast. Pärandvara jagamiseks ei ole vaja hageda kaaspärijate nõusolekut, kuid kui maakohtu arvates on seda vaja, siis täiendab hageja oma esimest nõuet ja palub kohustada kostjat I ja kostjat II andma tahteavaldus pärandavara jagamiseks ning asendada nende nõusolek kohtuotsusega. Hageja ei pea maksma täiendavat riigilõivu, sest ta ei ole esitanud nõuet kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavalduste asendamiseks. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus keeldus 26. veebruari 2019. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel menetlusse võtmast, sest hageja ei kõrvaldanud puudusi. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
2-19-2137 Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Samuti palus hageja määruskaebuse rahuldamisel tagastada talle sellelt tasutud riigilõivu hageja lepingulise esindaja pangakontole. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus ekslikult hagi TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel menetlusse võtmata. Hageja selgitas vastuses maakohtule, miks ta ei pea õigeks täiendava riigilõivu nõudmist, kuid maakohus ei vastanud määruses hageja väidetele. Kuigi hageja jättis hagiavalduses märkimata kostjate andmed ega selgitanud, et talle ei ole kostjate andmed teada, ei anna see alust jätta hagi menetlusse võtmata, sest hageja kasutas hagiavalduse esitamisel e-toimiku rakendust rahvastikuregistrist kostjate andmete ülekandmiseks e-toimikusse.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ekslikult hagi TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel menetlusse võtmast ning jättis kohtumääruse olulises osas põhendamata.
9.Maakohtul ei olnud alust keelududa hagi vormipuuduste tõttu menetlemast. Seejuures ei nähtu maakohtu määrusest, mis olid täpselt need puudused, mis tingisid hagi menetlusse võtmisest keeldumise. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi võib maakohus jätta hagi menetlusse võtmata juhul, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuded on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 38. peatükis. TsMS §-de 334 ja 336 järgi peavad kohtule esitatud avaldused olema selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis, samas võib menetlusosaline esitada avalduse ka elektrooniliselt. Praegusel juhul esitas hageja esindaja hagiavalduse elektrooniliselt. Seega ei saa hagejale ette heita seda, et avaldus ei vastanud seaduses sätestatud vorminõuetele. Lisaks tuleb kohtule esitatavas hagiavalduses märkida TsMS § 338 lg 1 p 1 järgi menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Füüsilise isiku kohta tuleb menetlusdokumendis märkida TsMS § 338 lg 2 I lause järgi ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg, ning kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis TsMS § 338 lg 3 järgi märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud.
2-19-2137 Praegusel juhul märkis hageja hagiavalduses kostjate nimed ja isikukoodid. Kuna hageja ei teadnud kostjate kontaktandmeid, sidus hageja hagiavaldust e-toimiku kaudu kohtule esitades kostjate andmed rahvastikuregistri andmetega. Kuigi nimetatud asjaolu ei nähtu mingil põhjusel kohtuinfosüsteemist, võimaldab e-toimiku rakendus hagejal sel viisil kohtule kostjate andmeid edastada. Samuti on maakohus köitnud rahvastikuregistri väljavõtted toimikusse (tl 9–11). Seega märkis hageja hagis kostjate nimed ja isikukoodid ning edastas kohtule rahvastikuregistri andmed, millelt nähtuvad mh kostjate kontaktandmed. Seda arvestades ei olnud maakohtul alust jätta hagi sel põhjusel käiguta ega keelduda seda menetlemast.
10.Maakohtul ei olnud alust keelduda hagi tervikuna menetlusse võtmast ka seetõttu, et hageja ei tasunud hagiavalduselt täiendavat riigilõivu.
10.1.Iseenesest on õige see, et kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi hagi menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Selleks, et selgitada, kas hageja on tasunud hagilt õiges suuruses riigilõivu, tuleb kohtul esmalt selgitada, millise(d) nõude(d) on hageja esitanud ning milline on hagihind TsMS § 122 lg 2 tähenduses. Praegusel juhul esitas hageja maakohtule hagi, milles palus esmalt jagada pärijate ühisusele kuuluva 1⁄2 mõttelist osa kinnisasjast kaaspärijate kaasomandisse ning seejärel lõpetada kaaspärijate ja kinnisasja teise kaasomaniku kaasomand kinnisasjale. Seega esitas hageja esimese nõude kaaspärijate (kostjate I ja II) vastu pärandvara jagamiseks ning teise nõude kinnisasja kaasomanike (kostjate I, II ja III) vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks. Kuigi hageja lõppeesmägiks on kinnisasja kaasomandi lõpetamine avaliku enampakkumise teel, on hageja õigesti märkinud, et esmalt tuleb jagada kaaspärijate vahel pärandvara.
10.2.PärS § 152 lg 1 järgi võib iga kaaspärija nõuda pärandvara jagamist. Seejuures jagavad kaaspärijad pärandvara PärS § 152 lg 4 järgi üldjuhul kokkuleppel, kuid vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Pärandvara jagamisele kohaldatakse PärS § 152 lg 3 järgi kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, arvestades pärimisseaduses sätestatud erisusi. Seejuures tuleks pärandvara jagamisel pärimisseaduse mõtte kohaselt jagada üldjuhul korraga kogu pärijate ühisomandis olev pärandvara, sh nii pärija õigused kui ka kohustused. Ühisvara jagamise (sh kaaspärijate ühisomandis oleva pärandvara jagamise) nõue loetakse hagihinna tähenduses TsMS § 132 lg 4 p 5 järgi mittevaraliseks nõudeks ning sellise nõude puhul loetakse tsiviilasja hinnaks TsMS § 132 lg 11 järgi 3500 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda lõivu 300 eurot. Sellise summa on hageja ka hagi esitades tasunud. Seega ei olnud maakohtul alust keelduda TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlemast vähemalt hageja pärandvara jagamise nõuet. Seejuures ei ole õige maakohtu arusaam, et hageja peab pärandvara jagamist taotledes tasuma täiendavalt riigilõivu tahteavalduste asendamise eest. Iseenesest on õige maakohtu arusaam, et pärandvara jagamise nõue on suunatud kaaspärijate tahteavalduste asendamisele pärandvara jagamise kokkuleppes. Hageja on vastavalt oma nõude sõnastust ka täpsustanud. Seega on hageja nõue selge ja arusaadav ning sellelt nõudelt on hageja nõutava riigilõivu tasunud. Kuna hageja ei ole taotlenud lisaks pärandvara jagamiseks vajalike tahteavalduste asendamisele kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalike tahteavalduste asendamist, siis nõudis maakohus hagejalt põhjendamatult selle nõude eest riigilõivu tasumist. Lisaks märgib kolleegium, et ka juhul, kui hageja oleks sellise nõude esitanud, ei pruugi maakohtu viidatud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukoht olla praeguses vaidluses kohaldatav. Riigikohus on küll sissnõudja nõudel abikaasade ühisvara tagasivõitmise ja jagamise vaidlust lahendades lugenud
2-19-2137 omanikukannete tegemiseks kostjate tahteavalduste andmise nõude eraldi mittevaraliseks nõudeks, mille hind on TsMS § 132 lg 1 alusel samuti 3500 eurot, kuid hilisemas praktikas on Riigikohus pidanud korduvalt kaasomandi lõpetamise vaidlustes tsiviilasja hinnaks 3500 eurot sõltumata sellest, et samas kohtuasjas on olnud ka eespool nimetatud tahteavalduse asendamise nõue (vt nt Riigikohtu 3. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-15236 ja
25.oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828).
10.3.Lisaks on hageja esitanud praeguses asjas ka kaasomandi lõpetamise nõude, mille puhul on kostjate ring mõnevõrra erinev pärandvara jagamise nõude kostjatest. Arvestades seda, et pärijad ei ole veel pärandvara jaganud, võib hageja olla esitanud kaasomandi lõpetamise nõude ennatlikult, sest hageja võib saavutada oma eesmärgi (hüvitise pärandvara eest) ka üksnes pärijate vahelise vaidluse abil. Kolleegium selgitab, et pärandvara jagamisele kohaldatakse PärS § 152 lg 3 järgi kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, arvestades pärimisseaduses sätestatud erisusi. PärS § 159 lg 2 järgi võib pärandvara hulka kuuluva eseme, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, anda ühele pärijale ning kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see PärS § 159 lg 3 järgi avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Seda silmas pidades saab hageja taotleda pärandvara jagamist ka muul viisil kui kaasomandisse. Samuti võivad vastuhagiga taotleda neil viisidel pärandvara jagamist kostjad. Kuna maakohus ei selgitanud hagejale kaasomandi lõpetamise nõudega seonduvat, tuleb maakohtul asja menetlusse võtmist otsustades selgitada välja, kas hageja soovib hagis sisalduvat teist nõuet esitada või mitte, arvestades mh asjaolu, et selle nõude hind on TsMS § 132 lg 4 p 4 ja lg 11 järgi samuti 3500 eurot, millelt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda lõivu 300 eurot.
11.Neil põhjendustel tühistab kolleegium maakohtu määruse ja saadab hagi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Hageja taotles ringkonnakohtule määruskaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tagasi. Määruskaebuse esitajale tagastatakse kaebuse rahuldamise korral TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi riigilõiv, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Praegusel juhul ei ole maakohus veel hagi menetlusse võtnud ja kostjad ei ole menetluses osalenud, mistõttu tuleb hageja taotlus rahuldada ja talle määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.