Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 12.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-3403/16
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 12.04.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1528

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus Narva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2019 kell 13.00, Narvas

Tsiviilasja number

2-19-3403

Tsiviilasi

A Š avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

02. aprill 2019

Menetlusosalised

Võlgnik: A Š (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX, tel XXX) Ajutine pankrotihaldur: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Vilmsi 5, 10126 Tallinn; e-post XXX; tel XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A Š avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2.Kuulutada välja A Š (isikukood XXX) pankrot 12. aprillil 2019 kell 13.00.

3.Nimetada A Š pankrotihalduriks Svetlana Pilden (B OÜ, XXX; e-post XXX; tel

XXX).

4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 30. aprill 2019, algusega kell 15.45, Narvas 1. Mai 2 asuvas Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4.

5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud A Š avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 14 020.79 euro ulatuses. Võlgnik on lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulek on alla miinimummäära. Võlgniku sissetulekust ei jätku võlgnevuste tasumiseks. Võlgnik on varatu ning püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on abielus ning tal on kaks alaealist last. 06.03.2019 määrusega on A Š ajutiseks halduriks nimetatud Svetlana Pilden. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A Š pankrot. A Š pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et kuni 18.02.2019 kuulus võlgnikule ühiselt tema abikaasaga elamumaa, asukohaga XXX, pindala XXX ruutmeetrit, registriosa nr 10712550. Kinnistu oli võõrandatud võlgniku emale T B. Võlgniku seletuse kohaselt oli kinnistu vaid vormistatud tema nimele, tegelikkuses tasus selle eest ema, kes on ka võtnud selle ostuks laenu. Vastavalt Maanteeameti andmetele ei olnud võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Võlgnikul puudub seos äriühingutega. Võlgniku nimele on avatud konto Swedbank AS-is, mille saldo seisuga 18.03.2019 on 116.00 eurot. Võlgniku nimele on avatud ka pensionikonto nr XXX, konto saldo

hetkeseisuga 819,409 Swedbank Pensionifond K4 osakut. Tegemist on II samba pensioniosakutega, mis ei ole tagasivõetavad. Võlgniku sissetulekuks on vanemahüvitis summas 540.00 eurot kuus ning peretoetused summas 120.00 eurot kuus. Võlgniku seletuste kohaselt muu vara puudub. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused on kokku summas 14 020.61 eurot. Kohustused suurenevad viiviste võrra. Täitemenetlused ning muud lõpetamata kohtuvaidlused ei olnud tuvastatud. Võlgnik on avaldanud, et maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et laenude võtmisel oli tal töökoht ja kindel sissetulek laenukohustuste täitmiseks. Pärast lapsehoolduspuhkusele jäämist, kasvasid ka väljaminekud ning laenude refinantseerimiseks võeti uusi laene. Laenude abil teostati korteris remont ning osteti olmeasju. Kohtuistungil kinnitas võlgnik oma sõnu. Analüüsides võlgniku konto väljavõtet on haldur tuvastanud, et võlgnik on pidevalt võtnud kiirja väikelaene. Ülekannete põhjal on näha, et laenudena saadud raha kasutati toidu, rõivaste, kosmeetika või meelelahutusasutuste teenuste ostmiseks. Laenude puhul on tegemist kohustustega, mis olid võetud abielu kestel, seega on tegemist abikaasade solidaarkohustusega perekonnaseaduse § 18 tähenduses. Samas ka võlgniku abikaasa suhtes on käimas pankrotimenetlus (tsiviilasi 2-19-3401). Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku sissetulekuks on vanemahüvitis ja peretoetus kokku summas 660.00 eurot kuus. Võlgnikul on kaks üllapeetavat. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse tekkimise aeg on ajutise halduri hinnangul 2016 aasta, mil võlgnik võttis laene juba tekkinud kohustuse täitmiseks ning elamiseks. Nimetatud asjaoludest tulenevalt leiab haldur, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku hooletu finantskäitumine. Ajutise halduri aruande koostamise kuupäeva seisuga ei olnud tuvastatud asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Veebruaris 2019 toimunud võlgnikule kuulunud kinnistu võõrandamistehingu puhul esinevad õiguslikud alused tagasivõitmise hagi esitamiseks. Nimetatud tagasivõitmise majanduslik perspektiiv vajab aga halduri hinnangul täiendavat analüüsi. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 7 töötunni eest kokku summas 630.00 eurot (lisandub käibemaks 126.00 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 630.00 eurot (lisandub käibemaks 126.00 eurot). Kohus on seisukohal ka, et aruandes viidatud kulud summas 39.00 eurot (lisandub käibemaks 07.80 eurot) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (lisandub käibemaks). Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud osas jäävad halduri tasu ja kulud pankrotivara kanda.