Xxxi hagi Telia Eesti AS-i vastu lepingu täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
380 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxx (isikukood xxx) Kostja Telia Eesti AS (registrikood 10234957), volitatud esindaja Kristel Ütsi
Asja läbivaatamine
Korraldaval kohtuistungil 11.12.2018, edasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jäta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta kõik menetluskulud hageja Xxxi kanda. Määrata kindlaks, et kostjal Telia Eesti AS-il menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Xxx (edaspidi hageja) esitas 06.04.2018 hagi Telia Eesti AS-i (edaspidi kostja) vastu telefoni hooldus- ja/või remonditööde teostamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 01.07.2016 kostjalt telefoni Samsung Galaxy S7 (seerianumber 359457073588351). Hageja viis 05.09.2017 telefoni tehnilise rikke tõttu kostjale, et kostja parandaks telefoni garantii korras. Kostja keeldus telefoni garantii raames parandamast või telefoni asendamast. Hageja pöördus avaldusega Tarbijavaidluste komisjoni poole. Komisjon jättis hageja kaebuse rahuldamata.
2.Hageja täpsustas vastavalt kohtu selgitustele 10.01.2019 oma nõuet ja palub kostjal telefon asendada.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja poolt läbi viidud ekspertiisi järgi on telefoni rike tulenev hageja poolt tekitatud füüsilistest kahjustustest, mistõttu garantii ei kehti puuduse kõrvaldamisele. Vastavalt on seadme garantii tingimustele lõppenud hageja seadme müügigarantii, mistõttu puudub kostjal kohustus hageja seadet tasuta remontida. Antud juhul on hageja ise seadmele tekitanud vigastuse, mille tagajärjeks võivad tavaliselt olla ka erinevad probleemid ekraaniga (sh hageja kirjeldatud probleem). Seda tõendab ka asjaolu, et hageja seadme remonti toomise ja soetamise vahele jäi 14 kuud. Kostja leiab, et asi vastab lepingutingimustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg-te 1 ja 2 mõistes. Kostja leiab, et hageja kirjeldatud probleemi näol ei ole tegu tootja defektiga ning seega ei ole hagejal õigus nõuda VÕS § 222 lg 1 või 2 ettenähtud õiguskaitsevahendite rakendamist (st asja tasuta parandamist või asendamist). Kostja ei keeldu hageja seadme tasulises korras parandamisest.
4.Vastuseks hageja nõude täpsustusele leiab kostja, et käesoleval juhul ei ole hageja ei hagiavalduse esitamisel ajal ega ka nüüd täiendavalt esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja poolt hagejale 01.07.2016 müüdud mobiiltelefon ei vastanud asja üleandmise ajal lepingutingimustele ja et selle eest on vastutav kostja. Reljeefsed täkked metallkorpusele saavad tavaliselt tekkida vaid kukkumisel. Antud juhul oli seadme hagejale müümisest (01.07.2016) kuni selle esmakordselt remonti toomiseni (05.09.2017) möödunud 14 kuud, mistõttu siis ei saa (automaatselt) eeldada, et asja lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal. Hageja poolne asja asendamise nõue põhjustaks kostjale ebamõistlikke kulutusi VÕS § 222 lg 1 mõistes. Nimelt ei müü kostja enam Samsung Galaxy S7 mudelit ja hetkel müügis oleva uuema Samsung S-klassi mudeliga asendamine oleks kostjale samuti kallim kui asja parandamine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
6.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 222 lg 1 järgi müügilepingu täitmist, s.o asja parandamist või asendamist, kui asi ei vasta lepingutingimustele. VÕS § 222 lg 1 esimese lause kohaselt võib ostja juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Seega peab VÕS § 222 lg 1 kohaldamise eelduseks olema kehtiv leping, lepingust tulenev kohustus, oluline lepingurikkumine ning müüa vastutus.
8.Müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle asja ja ostja kohustub selle eest tasuma (VÕS § 208 lg 1). Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 01.07.2016 müügilepingu, mille alusel müüs kostja hagejale mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 (seerianumber 359457073588351) (tl 5). 05.09.2017 viis hageja telefoni kostja juurde garantiiremonti pikslirikke tõttu. Poolte vahel sõlmiti remondi- ja hooldustööde kokkulepe nr 41709003607 (tl 44-46). Kohtule esitatud fotolt nähtuvalt on telefoni raamil nurgas kahjustus (tl 48). Pooltel puudub vaidlus selles, et kahjustus on tekkinud seadmele seadme hageja valduses oleku ajal.
9.Kohus leiab, et käesoleval juhul kohalduvad tarbijalemüüki käsitlevad sätted. Kui müüja
tegutseb majandustegevuses, ostja on tarbija ning müüakse vallasasja, on tegemist tarbijalemüügiga (VÕS § 208 lg 4). Vaidlust ei ole selles, et kostja müüs hagejale telefoni oma majandus- ja kutsetegevuses. Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1 ls 1) ning asi peab olema vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1).
10.VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Vaidlus puudub selles, et hageja teatas puudustest kostjale õigeaegselt. Müüja kannab asja parandamisega või asendamisega seotud kulud (VÕS § 222 lg 4). Ostja saab nõuded esitada üksnes, kui müüja vastutab puuduse eest. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale (VÕS § 218 lg 2 ls 1). Puuduse ilmnemisel kuue kuu jooksul asja üleandmisest eeldatakse, et mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal (VÕS § 218 lg 2 ls 2).
11.Kohtule esitatud tehnilise ekspertiisiakti nr 2.3-5754/2017 kohaselt on tuvastatud seadmel mehhaaniline vigastus (põrutusjälg vaheraamil) ning seadet ei saa käsitleda garantiilise remondina. Seadme kahjustus on põhjustatud tootjapoolsete ohutus- ning garantiinõuete mittetäitmisest (tl 49-50). Sellest tulenevalt on telefonil esinenud kahjustus tekkinud hagejast olenevalt. Kohus täitis selgitamiskohustust nii 11.12.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil, kui ka 27.02.2019 määrusega (tl 63 ja 72). Kuna puudus ilmnes hiljem kui 6 kuud pärast asja üleandmist, tuli käesoleval juhul hagejal tõendada, et puudus oli olemas juba asja üleandmisel. Hageja tõendeid selle kohta ei esitanud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et eelpool nimetatud puudus ilmnes telefonil selle üleandmise ajal. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja on müügilepingut rikkunud ning seetõttu ei ole hagejal alust nõuda müügilepingu rikkumise tõttu mobiiltelefoni asendamist. Seega ei ole tarvis edasi analüüsida, kas seadme asendamine tekitab kostjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi.
12.Lisaks võib hageja vastutus tuleneda garantiist. Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta VÕS § 155 lg-te 1 ja 11 järgi lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse, mh eeldatakse, et võlausaldaja nõustus garantiiga. Seejuures ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustusvõlausaldaja ees VÕS § 155 lg 2 järgi sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega sellekohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele, st tegemist on abstraktse ja mitteaktsessoorse kohustusega. Üheks selliseks garantiiks on ka müügigarantii. Müügigarantii on VÕS § 230 lg 1 järgi mh müüja lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Seega võtab müüja endale garantiiga müügilepingust sõltumatu kohustuse tagada, et müügilepingu eset saab garantiiaja jooksul eesmärgipäraselt kasutada, ning kohustub sellest tulenevalt garantiiajal müügilepingu esemeks olnud tootel ilmnenud puudused kas parandama, toote asendama või tagama muul viisil asja vastavuse ettenähtud tingimustele. Seejuures eeldatakse VÕS § 231 lg 4 p 1 järgi, et müügigarantii annab ostjale garantiitähtajal õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist, ning VÕS § 230 lg 3 järgi seda, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Keelatud ei ole kokku leppida teisiti. Sellest tulenevalt on ostjal garantiiajal oluliselt lihtsustatud oma õiguse maksmapanek, kuna ostja peab tõendama üksnes seda, et puudus ilmnes garantiiajal, ja müüja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et puudus tekkis asja väärast kasutamisest või pärast asja üleandmist aset leidnud mõjutuse tulemusena. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale (VÕS § 218 lg 2 ls 1).
13.Vaidlus puudub selles, et hageja teatas kostjale telefonil esinenud puudusest kaheaastase müügigarantii jooksul. Käesoleval juhul on garantii tingimused täpsustatud kostja poolt. Kostja on kohtule esitanud nii tootja garantiitingimused kui ka hooldus-ja remonditööde tingimused, millest nähtub, et kostja ei ole kohustatud remontima kasutaja enda poolt seadmele tekitatud füüsiliste (mehaaniliste) vigastuste korral seadmeid garantii korras ega ka müüja vastutuse korras tasuta (45-47). Samuti on kostja poolt esitatud eksperdi hinnanguga tõendatud, et puudus oli tekkinud mehaanilise kahjustuse tulemusel (tl 49-50). Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt viidatud veebilehel toimunud arutelu ei oma asjas tõenduslikku väärtust. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja soovib tugineda garantii kehtivusele, tuleb hagejal esitada tõendid, et puudus ei tulene mehaanilisest kahjustusest (tl 72 pöördel). Hageja nimetatud asjaolude kohta tõendeid ei esitanud. Seega ei vastuta kostja garantiist tulenevalt telefonil oleva puuduste eest.
14.Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele müügilepingu ega ka müügigarantii alusel.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja Xxxi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kostjal menetluskulud puuduvad, ei tule kindlaks määra menetluskulude suurust.
16.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.