Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ASJAOLUD

Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus esitas 14.11.2018 Viru Maakohtule taotluse Töövaidluskomisjoni otsuse nr nr 4-1/1059/2018 läbivaatamiseks hagimenetluses. Avalduse esitaja märkis, et ei nõustu Töövaidluskomisjoni 02.10.2018. a otsusega nr 4-1/1059/2018, millega rahuldati J. G. avaldus osaliselt. Sisulisi vastuväiteid ja/või põhjendusi, miks taotluse esitaja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega, Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskuse esindaja ei esitanud. Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskuse esindaja A. Sikut palus vaadata töötaja J. G. avaldus läbi hagina hagimenetluse korras töövaidluskomisjoni 02.10.2018. a otsusega nr 4-1/1059/2018 rahuldatud ulatuses; lugeda J. G. töövaidluskomisjonile esitatud avaldus puudustega hagiavalduseks ning anda J. G.le tähtaeg nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks; nõuda töövaidluskomisjonist välja töövaidlusasja nr 4-1/1059/18 lahendamise materjalid ja võtta need toimikusse; jätta J. G. läbi vaatamata, juhul kui J. G. ei esita avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks.

J. G. esitas Töövaidluskomisjonile alljärgnevad nõuded: muuta töölepingu lõpetamise alust ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel, hüvitada töölepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgmise eest 65,34 eurot; hüvitada saamata jäänud puhkusetasu summas 5,34 eurot; maksta välja kolme kuu keskmise töötasu hüvitis 112,14 eurot, maksta välja saamata jäänud töötasu summas 132,94 eurot. Töövaidluskomisjoni 03.10.2018.a otsusega nr 4-1/1059/18 rahuldati J. G. avaldus osaliselt:  Tuvastati J. G. ja Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskuse vahel 27.01.2017 sõlmitud töölepingu nr 10/27-01-2017 ülesütlemise tühisus alates 02.05.2018;

ASJA KÄIK

Maakohus saatis 19.12.2018, 13.02.2019 ja 14.03.2019 kostjale hageja J. G. 17.12.2018 seisukoha, kohustades kostjat kohtule kirjalikult esitama seisukoha hageja Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse (mille kohus luges hagiavalduseks), samuti 17.12.2018 seisukoha suhtes 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. 13.02.2019 kohtunõudes kohus hoiatas, et TsMS § 407 kohaselt kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 19.12.2018. a kohtunõue on kostja esindajale kätte toimetatud 16.01.2019 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. 13.02.2019. a kohtunõuet (hoiatusega), ei õnnestunud kostjale ja/või tema seaduslikule esindajale avalduses märgitud aadressile kätte toimetada, dokumendid on tagastatud märkega „hoiutähtaja möödumisel“. 14.03.2019 saatis kohus kostjale kohtudokumendid e-posti aadressile [email protected] (nimetatud e-posti aadressilt on kostja esitanud kohtule kõik taotlused), kuid kostja esindaja on jätnud kirjade kättesaamise kinnitamata. Samas leiab kohus, et kohtumaterjalid on kostja seaduslikule esindajale A. Sikutile kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 1 p 1 ja § 318 lg 2 alusel, so elektrooniliselt kostja seadusliku esindaja enda poolt kohtule antud e-posti aadressile. Kostja ja tema seaduslik esindaja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hageja esindaja esitas 17.12.2018 kohtule taotluse asja lahendamiseks tagaseljaotsusega juhul, kui kostja hagile vastust ei esita.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on

põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja esindaja Aleksandr Sikut kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kostja esindajale Aleksandr Sikutile on kohtudokumendid toimetatud kätte 16.01.2019 isiklikult; 14.03.2019 on kohtudokumendid kostja esindajale kätte toimetatud e-posti aadressile [email protected] (nimetatud e-posti aadressilt on kostja esitanud kohtule kõik taotlused) Kohus, tutvudes Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskuse poolt kohtule 14.11.2018 esitatud taotlusega ja töövaidluskomisjoni toimikuga nr. 4-1/1059/18, tuvastas, et taotluse esitaja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid/põhjendusi esitanud. Kostja ei ole oma 14.11.2018. a taotluses toonud välja mitte ühtegi põhjendust, miks ta ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega. Kostja esindaja töövaidluskomisjoni istungil antud ütlustest nähtub, et töölepingu lõpetamise aluseks oli see, et töötaja keeldus minemast töötervishoiu arsti poole, samas ei esitanud tööandja tõendit selle kohta, et J. G.l oli kohustus töötervishoiuarsti poole minna. Kohtule jääb mulje, nagu oleks taotlus kohtule esitatud töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise edasilükkamise eesmärgil. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud töölepinguseaduse (TLS) § 19 p 2, § 84 lg 1, § 104 lg 1, § 107, § 109 lg 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 tuvastab kohus hageja ja kostja vahel 27.01.2017 sõlmitud töölepingu nr 10/27-01-2017 ülesütlemise tühisuse alates 02.05.2018; lõpetab 27.01.2017 sõlmitud töölepingu nr 10/27-01-2017 TLS § 107 lg 2 alusel alates 02.06.2018; mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 112,14 eurot ja puhkusehüvitise brutosummas 5,34 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskuse kanda.

RLS § 22 lg 1 p 1, kohaselt, riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Kuna hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest, siis riigilõivuga seotud kulusid hagejal ja kostjal ei tekkinud. 04.04.2019 kohtunõudega andis kohus hageja esindajale tähtaja 3 päeva nõude kättesaamisest alates menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esindaja on kinnitanud kohtunõude kättesaamist 04.04.2019, seega oli menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 08.04.2019. Hageja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, seega eeldab kohus, et hageja ei ole menetluskulusid kandnud ning hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.