Õ M hagi H-R J’i, R J’i, M J’i ja M J’i vastu vara arestist vabastamise nõudes
Tsiviilasja hind
Mittevaraline hagi / 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Õ M, ik x, elukoht x, lepinguline esindaja Janne Kivistik, SPG Õigusbüroo, e-post [email protected]) Kostja 1: H-R J (ik x, elukoht x) Kostja 2: R J (ik x, elukoht x) Kostja 3: M J (ik x, elukoht: x) Kostja 4: M J (ik x, elukoht x) Kostja 2-4 seaduslik esindaja: E J (ik x, elukoht: x, epost/telefon: x ; x) Kostjate 2-4 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 12. märts 2019.a.
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 19.06.2018 määrusega seatud hagi tagamine (kohtutäitur Marek Laanemetsa läbiviidavas täitemenetluses H-R Jile (isiku-kood x) kuuluva kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistus-osakonna registriossa nr x (katastritunnus x), asukohaga x, müügi peatamine kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni).
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud hageja Õ M (M) kanda.
4.Välja mõista hagejalt kostjate R Ji (kostja 2), M Ji (kostja 3) ja M Ji (kostja 4) kasuks solidaarselt menetluskuludena 2262 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend kaks) eurot.
5.Hageja poolt kostjatele 2-4 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1 (9)
2-18-9219
6.Toimetada kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte. Edasikaebamise tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Õ M (edaspidi hageja) esitas 14.06.2018 Harju Maakohtusse hagiavalduse H-R Ji (edaspidi kostja 1), R Ji (edaspidi kostja 2), M Ji (edaspidi kostja 3) ja M Ji (edaspidi kostja 4) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 10.11.2015 Tallinna notari Sirje Velsbergi büroos tehing, millise sisuks oli hüpoteegiga koormatud kinnistu jagamine, võla osalise üleandmise leping, jagamise teel tekkiva kinnistu kinkeleping, kinnistamisavaldused ja asjaõigusleping (edaspidi nimetatud kinkeleping). Kinkelepingu peamiseks eesmärgiks oli jagada hagejale kuuluv kinnistu, registriosa nr x, kaheks kinnistuks ning kinkida jagamise baasil tekkinud uus, x, registriosa x (edaspidi kinnistu), hageja pojale, kostjale 1. Kinke põhjuseks oli asjaolu, et 2015.a. sügisel oli kostja 1 teatanud hagejale, et tema pere saaks KREDEX-i toel endale kodu ehitada, kui vaid oleks maa, mis kuuluks temale või tema perele. Kuna kostja 1 ülal pidada oli kinkelepingu sõlmimise eel 5 last ja abikaasa, siis otsustas hageja kostjat 1 aidata, kuid lootis seeläbi ka enda tervise halvenemise puhuks kindlustada elamispinna olemasolu. Hageja märgib, et tal on diagnoositud karvrakuline leukeemia ja ta on saanud keemiaravi, kuid tervis on aastatega sellest hoolimata halvenenud. Olematu immuunsuse tõttu on hageja vastuvõtlik viirus-haigustele ja seetõttu on temale määratud raske puue koos täieliku töövõime puudumisega. Seni on hageja saanud teatud pausidega töötamist jätkata, kuid tema sissetulekud on madalad ja maa välja-ostmise jätkamine on väga suur lisakulu. Tõenäoline on, et lähiajal kaotab hageja töövõime täielikult. Hageja võiks oma vähesest sissetulekust veel tasuda küll maa väljaostuhinda Eesti Vabariigile, kuid sellisel juhul kui ta saaks nimetatud maast ka mingisugust tulu või jääks see tema jaoks tagama tema väljaminekuid seoses üha halveneva tervisega. Hageja abikaasal, X Mil, on südamerike ja raske neerupuudulikkus, mistõttu ei saa hageja loota ka abikaasa toetusele. Hageja ega tema abikaasa ei suudaks mingi aja möödudes eeldatavasti kumbki teineteist hooldada, seetõttu vormistati kinkeleping hageja poja kasuks, et viimane ehitaks kingitud kinnistule maja, mis oleks piisavalt suur mahutamaks lisaks kostja 1 perele ka hagejat ja tema abikaasat, kui viimased ei suuda tervise halvenemise tõttu enam ennast ise ülal pidada. Kuna kostja 1 perel on alati majanduslikult raske olnud, maksis hageja kinkelepingu sõlmimisel kõik maaga seotud kulutused ise, samuti pöördus ta x Vallavalitsuse ja x Maavalitsuse poole, organiseeris maa mõõtmised ja broneeris notaribüroosse aja kinkelepingu sõlmimiseks. Maavalitsus jaotas ka maa väljaostuga seotud hüpo-teegi jääkväärtuse ning kostjale 1 kingitud maale jäi kindel väljaostusumma, mida ta kingisaajana kohustus edaspidi tasuma. 2 (9)
2-18-9219 Kinkelepingu kohaselt võttis kingisaaja üle võla summas 583.12 eurot, mille suhtes hageja ja kostja 1 jäid solidaarvõlgnikeks. Seega võttis kostja 1 kinkelepingu sõlmimi-sega üle ka võlakohustuse, mida ta aga täitnud ei ole.
2.2016.a. märtsis selgus hagejale, et kostja 1 pere on lahku läinud, KREDEX-i laenu ei tulnud ja kinkelepingu esemeks olev maa jäi lihtsalt seisma. Kuna kostja 1 oli hagejale teadmata kohta ära kolinud ja temaga kontakti ei olnud, suhtles hageja kostja 1 abikaasaga. Selgus, et lisaks muule pole kostja 1 ka oma lastele elatist maksnud ja samamoodi ei ole ta tasunud maa väljaostuga seotud nõudeid, milliseid hageja on vaatamata oma vähesele sissetulekule tasunud. 2018.a. mais jõudis hagejani teave, et maa on kohtutäituri poolt arestitud ja läheb kostja 1 võlgade katteks sundenampakkumisele. Hageja leiab, et kostja 1 on kingisaajana hageja ja oma laste suhtes ebainimlikult käitunud ning rikkunud kõiki kokkuleppeid, eelkõige neid, millised olid seotud kinnistu tasuta võõrandamisega hagejalt kostjale 1. Hageja on nimetatud maatüki just enda tervist ja oma järeltulijate heaolu silmas pidades soetanud (taotledes Eesti Vabariigilt maad). Kui kinnistu enampakkumise korras maatulundusmaana müüakse, siis ei saa hageja lapselapsed sellest kui hageja pärandist tulevikus mingit abi. Samuti ei saa hageja hooldushaiglas endale arstiabi lubada ja on tõenäoline, et kostja 1 võlad ja elatisnõue võidakse pöörata ka hageja vastu täitmiseks vastavalt seadusele.
3.Hagiavalduse kohaselt alates 01.05.2018, mil hageja sai teada kostja 1 võlgnevustest ning temani jõudis teade kostja 1 suhtes käimasolevatest täitemenetlustest, sai talle selgeks, et kostja 1 on kingisaajana kinkelepingut oluliselt rikkunud ning hageja oli sunnitud kinkelepingust taganema. Seega saatis hageja 18.05.18 kostjale 1 e-posti teel avalduse, milles teatas, et soovib kinkelepingust tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 268 taganeda. Kostja 1 sai selle kätte järgneval päeval ning telefonivestluse käigus teatas, et ta nõustub hageja seisukohtadega ning on nõus kinkelepingust taganemisega ja kinnistu tagastama hagejale. Hageja seejärel soovis broneerida notaribüroosse aja, kuid ei saanud seda teha, kuna kuulis notarilt, et kinnistu on Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt arestitud ning selle suhtes algab sundenampakkumine.
4.Hageja sai täitemenetlusest teada 2018.a. mai alguses (01.05.18), mistõttu sai hageja jaoks ka ilmsiks, et vaatamata korduvatele lubadustele kostja 1 ei kavatsegi asuda täitma enesele võetud kohustust ehitada kinnistule maja, kuhu saaks majutada hilisemalt hageja. Kostja 1 varjas hageja eest täitemenetlust ning ka seda, et kinnistu on arestitud ja võidakse müüa. Ehkki hageja möönab, et ta oleks võinud ka varasemalt kinkelepingust taganeda, andis ta kostjale 1 mitu korda täiendava tähtaja kinkelepinguga seonduvate kokkulepete täitmiseks. Samuti lubas kostja 1 korduvalt, et tasub hagejale tagasi viimase poolt makstud maa väljaostuhinna osad ning jätkab ise nende tasumist. Seda lubadust kostja 1 samuti täitnud ei ole. Kuna kinnistul asub keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kostja 2, 3 ja 4 ning kohtutäitur Marek Laanemets kasuks, ei ole kinkelepingust taganemine ilma keelumärke kustutamiseta võimalik. Seetõttu taotleb hageja kohtu kaudu vabastada kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x (katastritunnus x) asukohaga x, kostja H-R J’i suhtes Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt algatatud täitemenetluse nr 014/2017/162 käigus seatud keelumärkest ja see kustutada.
5.Hageja ei nõustu kostjate 2-4 vastuväidetega hagile. Kostjate vastused hagile
6.Kostja 1 võtab hagi omaks. Kostja 1 nõustub hagejaga, et ta ei täitnud hageja ees kinkelepinguga kaasnevaid kokkuleppeid ning et hageja kinkelepingust taganemise avaldus on esitatud tähtaegselt.
7.Kostjad 2-4 vaidlevad hagile vastu. Kostjad 2-4 leiavad, et hageja poolt kinkelepingust taganemise puhul ei ole taganemise materiaalsed eeldused täidetud, samuti on kinkelepingust 3 (9)
2-18-9219 taganemise avaldus esitatud hilinenult. Alternatiivselt leiavad kostjad 2-4, et hageja poolt kinkelepingust taganemine on tühine, kuna kinkelepingust taganemisel on tegu näiliku tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 mõistes. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostjate vastused, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning läbi vaadanud kirjalikud tõendid, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Hageja tugineb oma nõudes kostjate vastu täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 222 lg 1, mille kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Lg 3 kohaselt hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. Lg 4 kohaselt hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks.
10.Hageja peab ennast jätkuvalt kinnistu omanikuks, kuna leiab, et ta on kinkelepingust kehtivalt taganenud, kuid kinnistu suhtes kinnistusraamatusse seatud keelumärge takistab talle omandi tagasikandmise kohta kande tegemist. VÕS § 267 p 1-3 ja § 268 lg 1 kohaselt võib kinkija peale kinkelepingu täitmist lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. VÕS § 270 lg 1 esimese lause kohaselt kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude eeldusteks, et hageja on kinkelepingust kehtivalt taganenud (täidetud on formaalsed ja materiaalsed eeldused).
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas vaidlustamata asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: - 10.11.2015 lepingu alusel kinkis hageja kostjale 1 kinnistu x, katastritunnusega x (tl 6-12); 27.01.2017 kohtutäitur Marek Laanemetsa avalduse alusel on 31.01.2017 kinnistu suhtes x, katastritunnusega x, kinnistu registriosa nr x kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kostjate 1-4 ja kohtutäitur Marek Laanemetsa kasuks (tl 34. 65 pöördel); - Eesti Töötukassa 05.10.2017 otsusega tuvastati hagejal puuduv töövõime perioodil 24.09.2091723.09.2010 (tl 14-15); - Sotsiaalkindlustusameti 06.10.2017 otsusega on tuvastatud hagejal perioodiks 01.11.201723.09.2020 raske puue, liikumise funktsiooni kõrvalekalle (tl 13); - hageja on teostanud 2016-2018 x maa väljaostumakseid 3 x 22.89 eurot (tl 16-18); - 18.05.2018 esitas hageja kostjale 1 kirjalikult kinkelepingust taganemise avalduse (tl 19, 24); - 21.05.2018 avaldati Ametlikes Teadaannetes kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt kinnistu x, katastritunnusega x, enampakkumise teade (tl 21):
4 (9)
2-18-9219
12.Kohus märgib esmalt, et kuigi kostja 1 on hagi omaks võtnud, ei ole tema suhtes võimalik omaksvõtuotsust teha (TsMS § 440), kuna kaaskostjad 2-4 vaidlevad hagile vastu ja tulenevalt TsMS § 207 lg 3 saab kohtu hinnangul vaidlusalust õigussuhet (sundtäitmise lubamatuks tunnistamine) tuvastada ainult kõigi kostjate 1-4 suhtes ühiselt. Seega arvestab kohus kostja 1 seisukohta hagi suhtes koos (ühiselt) kostjate 2-4 seisukohaga.
13.Hageja ja kostjad 2-4 vaidlevad selle üle, kas hageja on esitanud kinkelepingust taganemise avalduse tähtaegselt (VÕS § 270 lg 1) ja kas taganemisel on täidetud VÕS § 267 p 1-3 eeldused. Hagiavaldusest nähtuvalt tugineb hageja VÕS § 267 pp 1-3 osas asjaoludele, et kostja 1 lubas maa kinkimise eeldusena ehitada kinnistule KREDEX-i tagastamatu laenu toel piisavalt suure elamu, mis mahutaks lisaks kostja perele ka hageja ja tema abikaasa pere, kuhu võiks hageja elama asuda, juhul kui nad abikaasaga ei suuda oma tervisliku seisundi halvenemise tõttu enam teineteist hooldada ja seda peaks tegema kostja 1. Samuti võttis kostja 1 endale kinkelepinguga kohustuse tasuda osade kaupa kinnistul lasuvat võlgnevust 583.12 eurot (riigilt maa väljaostusumma). Tegelikult, nagu hagejale 2016.a. märtsis selgus, oli kostja 1 pere selleks ajaks lahku läinud ja loodetud KREDEX-i laenu kostja 1 ei saanud, mistõttu oli selge, et kinnistule elamu ehitamise kavatsus ei realiseeru. Kuna kostja 1 oli hagejale teadmata kohta ära kolinud ja temaga kontakti ei olnud, suhtles hageja kostja 1 abikaasaga, millest selgus, et lisaks muule pole kostja 1 oma lastele elatist maksnud ega ei ole tasunud ta ka maa väljaostuga seotud nõudeid, milliseid hageja on vaatamata oma vähesele sissetulekule ise tasunud. Kuigi kostja 1 oli andnud hagejale korduvaid lubadusi endale võetud kohustusi täita, selgus hagejale 2018.a. mai alguseks lõplikult, et maa on kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt arestitud ja läheb võlgade katteks sundenampakkumisele, millest hageja järeldas lõplikult, et elamut ei ehitata ja ta ei ole ta võimeline ennast oma elupäevade lõpuni elatama. Tõendid oma halva tervisliku seisundi ja töövõime puudumise kohta on ta kohtule esitanud (tl 13-15). Hageja hinnangul on kostja 1 nii hageja kui oma laste (kostjad 2-4) suhtes ääretult ebainimlikult käitunud, mis annab koos teiste põhjustega aluse kinkelepingust taganemiseks. Kostjate 2-4 vastuväidete osas hageja leiab, et kuigi talle jäi peale kinkelepingu sõlmimist kinnistu 20002 m2, on tegemist väheväärtusliku maatulundusmaaga, mille hind ei ole suur. Asjaolu, et kostjate 2-4 ema tasus kinnistu kostja 1 nimele ümbervormistamisega seonduvad kulud, ei ole käsitletav kinkelepingu tingimuste ja koormiste täitmisena, milleks saab pidada ainult ma väljaostuhinna tasumist (mida tegi kostja 1 eest hageja). Hageja samuti ei nõustu, nagu ta oleks taganemisavalduse esitamisega hilinenud. Kuigi teadmine kostja 1 pere lahkuminekust ilmnes juba 2016.a., uskus hageja kostja 1 korduvate lubaduste alusel siiski, et kostja 1 ja tema abikaasa suudavad kohtuväliselt omavahel kokku leppida ja elamu kahele perele kinnistule siiski ehitatakse.
14.Kostjate 2-4 arvates ei ole kinkelepingust taganemise puhul selle materiaalsed eeldused täidetud. Nii ei ole kostja 1 kui kingisaaja näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust ning selleks ei saa lugeda asjaolu, et kostja 1 suhtes on elatisevõlgnevuse tõttu alustatud täitemenetlus ja kinnistule on seatud keelumärge. Samuti pole tõendatud, et hageja ei ole lepingu täitmise tõttu võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama. Peale kinkelepingu sõlmimist kuulub hagejale piisavalt vara, sh 20 002 m2 suurune kinnistu (tl 62 pöördel). Hageja väide, et tegemist on väheväärtusliku maaga, on tõendamata. Kinkelepingust nähtuvalt on selle esemeks oleva hoonestamata kinnistu väärtuseks 7000 eurot, mis ei mõjuta märkimisväärselt hageja majanduslikku olukorda. Hoonestamata kinnistut ei saaks hageja kasutada ka elamiseks. Samuti pole kostja 1 jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormist või tingimust. Kohustuse kinnistul hageja ja kostja 1 peredele KREDEX –i laenu toel ühise elamu ehitamiseks oleks pidanud fikseerima kinkelepingus kirjalikult, mida aga ei ole tehtud, kuid suulise kokkuleppena selline kohustus ei kehti (on tühine). Tegelikkuses on kostjate 2-4 ema kui seaduslik esindaja E J tasunud kostja 1 eest maa ümberkirjutamisega seotud kulud ning samuti maamõõtmise kulu (tl 63-64 pöördel). Kostjad 2-4 leiavad, et isegi kui lähtuda kinkelepingust taganemise puhul hageja poolt viidatud asjaoludest, on hageja esitanud oma 18.05.2018 kinkelepingust taganemise avalduse hilinemisega, so 1 aasta 5 (9)
2-18-9219 möödumisel pärast seda kui hageja kinkijana sai teada või pidi teada saama oma väidetavast kinkelepingust taganemise õigusest. Nii on hageja hagiavalduses märkinud, et kostja 1 ei olnud tasunud kinnistu väljaostmise osamakseid juba alates 2016. aasta märtsist ning et hagejal ei olnud sellest ajast enam võimalik kostjaga 1 ühendust saada. Lisaks sooritas hageja pärast 2016.a. märtsikuud maa väljaostu osamakseid ise (tl 16-18), kuigi lepingu kohaselt oli see kostja 1 kohustus. Samuti sai hageja 2016. aasta märtsis teadlikuks sellest, et kostja 1 ja tema abikaasa ei ela enam koos ning kostja 1 ei olnud saanud ning ei olnud tõenäosust ka tulevikus saada KREDEX-i käendusega laenu perele, mh hagejale, elamu ehitamiseks kõnealusele kinnistule. Seega pidi hagejale 2016.a. aprilliks või hiljemalt 2016.a. lõpuks olema teada, et kostjale 1 kingitud kinnistule mingit elamut ei ehitata, samuti et kostja 1 ei tasu võla osamakseid. Samuti kostjad 2-4 osundavad, et keelumärge kinnistu kohta kanti kinnistusraamatusse 31.01.2017, millest hageja sai teada juba veebruaris 2017.a., avaldades telefonikõnes kostjate 2-4 emale E Jile pahameelt täite-menetluse raames kinnistule seatud keelumärke üle. Täitemenetluse alustamise plaanist sai hageja teada aga juba 2016.a. detsembris, kui E J tutvustas hagejale edasist tegevuskava seoses kostjal 1 tekkinud elatisevõlgnevusega. Kõige hiljemalt pidi hageja saama teada keelumärkest juuniks 2017.a., saates 08.06.2017 kostjate 2-4 emale E Jile e-kirja, milles avaldas pahameelt keelumärke seadmise üle (tl 114-116). E J saatis hagejale ja kostjale 1 22.09.2017 kirja, milles teatas, et edaspidi suhtleb kohtutäituriga kostjate 2-4 lepinguline esindaja (tl 117).
15.Hinnates asjas esitatud tõendeid ja kuulates hageja ja kostjate 2-4 seadusliku esindaja kohtuistungil ära vande all asub kohus seisukohale, et kostjate 2-4 vastuväited hagile on põhjendatud. Käesoleval juhul tugineb hageja oma nõudes kinkelepingust taganemise kehtivuse tunnustamisele kohtu poolt sellele, et lisaks taganemise formaalsete eelduste täitmisele (kirjaliku taganemisavalduse esitamine kostjale 1 kui kingisaajale, milles vaidlust ei ole) esinevad ka VÕS § 267 pp 1-3 tulenevad materiaalsed eeldused, milleks hageja peab asjaolusid, et kinnistule KREDEX-i tagastamatu laenu toel elamut ei ehitatud, et kostja 1 ei tasunud alates 2016.a tasunud kinkelepinguga võetud kohustust maa väljaostumaksete tegemiseks ja et kinnistu suhtes on alustatud täitemenetlus. Kohtuistungil hageja selgitas, et kinkelepingust taganemise põhjus oli selles, et hageja soovi kohaselt peaks maa ja selle väärtus jääma edasi lastelastele, et see ei satuks võõrastesse kätesse (tl 132-136).
16.Kohus nõustub kostjate 2-4 seisukohaga, et isegi kui kostja 1 oli hagejaga kinnistule elamu ehitamises kokku leppinud, kuhu võinuks ka hageja koos abikaasaga elama asuda, tulnuks selline kohustus tulenevalt VÕS § 11 lg 3 fikseerida notariaalselt tõestatud kinkelepingus, mida aga ei ole tehtud. Hageja poolt vande all antud seletusest nähtuvalt kokkulepped, milles nad kostjaga 1 kinkelepingut sõlmides kokku leppisid, kirjalikku kinkelepingusse sisse ei läinud, kuigi notariga oli sellest juttu. Seega tulenevalt TsÜS § 83 lg 1 on selline kokkulepe tühine ega ole kinkega seatud tingimusena (VÕS § 267 p 3) arvestatav. Lisaks võtab kohus arvesse hageja poolt hagiavalduses omaksvõetut, et juba 2016.a. märtsis oli hagejale teatavaks saanud, et kostja 1 oli abikaasaga lahku läinud ja KREDEX-i laenu ei tulnud. Kohtuistungil selgitas kostja 1 endine abikaasa ja kostjate 2-4 seaduslik esindaja E J vande all, et KREDEX-i suurpere toetuse nad tegelikult 2016.a. jaanuaris said (6000 eurot), kuid 2016.a.märtsiks oli kostja 1 oma pere juurest lahkunud teise elukaaslase juurde. Seejärel pöördus E.J laste elatise saamiseks advokaadi poole ja 2016.a. tuli kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta, millest E.J teatas telefoni teel hagejale ja hoiatas, et kui kostja 1 võlgnevust maksma ei hakka, pöördub ta kostjate 2-4 nimel kohtutäituri poole ja ilmselt läheb maa aresti alla. Jaanuaris 2017.a. läkski asi kohtutäituri kätte ja maa suhtes läks keelumärge peale. Hagejaga oli E.Jil peale seda pikk vestlus. Hageja oli kurb, et maa on aresti all ja ilmselt läheb müüki (tl 132-136). Seega üheltpoolt ei olnud väidetav kinkelepingu tingimus kinnistule kostja 1 ja hageja perede jaoks ühise elamu ehitamiseks õiguslikult kehtiv (oli tühine), teiseltpoolt pidi hageja juba hiljemalt veebruariks 2017.a. olema teadlik sellest, et kostja 1 on vastavat suulist kokkulepet rikkunud ja kostja 1 poolt kinnistule elamu ehitamine on osutunud võimatuks. Asjaolu puhul, et kostja 1 ei ole täitnud kinkelepingu punktist 5.2.1. tulenevat kohustust hüpoteegiga tagatud võlgnevuse (maa 6 (9)
2-18-9219 väljaostuvõla) 583,12 eurot tasumiseks, kohus leiab, et kuigi kostja 1 on ilmselt seda kohustust rikkunud (tl 16-18), võtab kohus arvesse, et hageja tegi kostja 1 eest esimese osa makse 04.11.2016, seega hiljemalt alates sellest ajast pidi hageja olema teadlik kostja 1 poolt kinkelepinguga ettenähtud tingimuse rikkumisest (ning esitama 1 aasta jooksul kinkelepingust taganemise avalduse vastavalt VÕS § 270 lg 1).
17.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et isegi kui lähtuda hageja poolt väljatoodud kinkelepingu tingimuste rikkumistest kostja 1 poolt, pidi hageja olema neist asjaoludest teadlik hiljemalt 2017.a. veebruari lõpuks, mistõttu kinkelepingust taganemise avaldus tulnuks esitada hiljemalt 28.02.2018, kuid hageja on seda teinud ligi kolmekuulise hilinemisega (18.05.2018). Hageja väite osas, et kinkelepingu tingimuste rikkumist kostja 1 poolt tuleb arvestada alates hageja poolt kinnistu suhtes täitemenetluse läbiviimisest teadasaamisest (mida hageja dateerib 01.05.2018) kohus nõustub kostjatega 2-4, et tõenditest nähtuvalt teadis hageja sellest juba 2017a. (tl 114-118), samuti, et kinkelepingu taganemise materiaalsete eelduste puhul tuleb lähtuda siiski mitte täitemenetlusest, vaid alates kostja 1 poolsetest kinkelepingu konkreetsetest rikkumistest teadasaamisest. Samuti ei ole kohtu hinnangul võimalik hinnata täitemenetluse toimingute alustamist kinnistu suhtes (kinnistule keelumärke seadmist) kostja 1 jämeda tänamatusena hageja suhtes või hageja asetamist olukorda, kus ta ei ole võimeline ennast ülal pidama. Seonduvalt hageja töövõimetusega ja tervise võimaliku halvenemisega (tl 13-15) kohus märgib, et isegi kui seostada neid asjaolusid hageja ja kostja 1 kokkuleppega kinnistule elamu ehitamise kohta (kui kostja 1 hoolitseks vajadusel hageja ja tema abikaasa eest), siis ka see väidetav rikkumine ilmnes juba 2016.a. märtsis ja hiljemalt 2017.a. veebruari lõpuks, kui selgus lõplikult, et kinnistule kostja 1 poolt elamu ehitamist ei ole võimalik teostada. Samuti on arvessevõetav kostjate 2-4 osundus, et kinkelepingu objektiks oleva kinnistu väärtus 7000 eurot ei saa märkimisväärselt mõjutada hageja majanduslikku olukorda ega ülalpidamist, sest tegu on hoonestamata maaga, kus puudub elamu, samuti kuulub hagejale maatulundusmaana veel 20 002 m2 suurune kinnistu (tl 62 pöördel). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et isegi kui lugeda tõendatuks, et kostja 1 on kinkelepinguga seotud tingimusi rikkunud (maa väljaostuvõlgnevuse osamaksete mittetasumine alates 2016.a.), siis on hageja taganemisavalduse esitamisega VÕS § 270 lg 1 mõttes hilinenud, mistõttu kinkelepingust taganemine ei ole kehtiv ja kostja 1 on jätkuvalt kinnistu omanikuks. Seega puudub kohtul alus TMS § 222 lg 1 alus hagi kostjate 1-4 suhtes rahuldada.
18.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagas kohus hageja taotlusel hagi 19.06.2018 määrusega (tl 41-42) Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, kohus tühistab hagi tagamise (TsMS § 386 lg 4). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 7 (9)
2-18-9219
21.Hageja esitas 13.03.2019 oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kuludeks on riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2025 eurot (tl 138-145). Kostja 1 menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostjate 2-4 12.03.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on nende õigusabikulud kokku 1885 eurot, millele lisandub käibemaks, koos käibemaksuga 2262 eurot (tl 129-131). Kostjad 2-4 kinnitavad, et õigusabikulud kulud on kantud käesoleva asja menetlusega ja et nad ei ole käibemaksukohustuslased, mistõttu ei saa kantud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad 2-4 paluvad märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
22.Hageja hinnangul on kostjate 2-4 menetluskulud põhjendatud (tl 146).
23.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-21-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
24.Hinnates kostjate 2-4 õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et kostjate 2-4 menetluskulude kindlaksmääramise taotluses näidatud lepingulise esindaja ajakulu 14 tundi ja 30 minutit on põhjendatud. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb lisaks ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kostjate 2-14 lepingulise esindaja vandeadvokaadi Keijo Lindebergi tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) peab kohus põhjendatuks.
25.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Käesoleval juhul kostjad 2-4 kinnitavad, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjate 2-4 kasuks hüvitatavad menetluskulud välja koos käibemaksuga. Seega mõistab kohus hagejalt kostjate 2-4 kasuks välja menetluskuludena 2262 (käibemaksuga).
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 8 (9)
2-18-9219 menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad 2-4 on kohtule vastavasisulise taotluse esitanud.
27.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.