Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub tunnustada Orase Invest OÜ (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses nõuet kogusummas 19 466,16 eurot pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus. Harju Maakohtu kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Hageja teavitas pankrotihaldurit oma nõuetest tähtaegselt 08.06.2018 ja palus tunnustada nõuet kogusummas 19 466,16 teises rahuldamisjärgus. 23.08.2018 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja hageja nõude kogu ulatuses. 11.09.2007 sõlmisid Keilas Haapsalu mnt 1 elamu (edaspidi elamu) kõigi korteriomandi omanikud võlgnikuga lepingu, mille eesmärgiks oli määrata kindlaks ja leppida kokku poolte vastastikustes õigustes ja kohustustes seoses korteriomanike poolt elamu pööningukorrusele kuni 4 korteriomandi moodustamise ja kostja poolt korteriteks väljaehitamisega. Eelnevatest kokkulepetest lähtudes sõlmisid elamu korteriomanikud 04.01.2008 kokkuleppe uute korteriomandite tekkimiseks ja korteriomandite koosseisude muutmiseks, moodustatud kolme korteriomandi müügilepingu, leppisid kokku ostuhinnas ja ehitustööde teostamises ja sõlmisid asjaõiguslepingud ja tegid kinnistamisavaldused. Ehitustööd pidi võlgnik lõpetama hiljemalt 04.07.2009, kuid faktiliselt nende töödega ei alustanud, ehkki võlgniku taotlusel on tööde teostamise tähtaega korduvalt pikendatud. Viimane tähtaeg tööde tegemiseks oli 31.07.2015. Võlgnik on omandanud kolm korteriomandit, kuid jätnud omandatud korteriomandite eest kokku lepitud ehitustööd elamu renoveerimiseks tegemata. Seetõttu 05.02.2016 hageja ja korteriomanikud taganesid 04.01.2008 töövõtulepingust ja korraldasid hanke uue töövõtja leidmiseks, mille tõttu on hageja kandnud kulutusi kogusummas 11 088,60 eurot:  A OÜ 13.10.2017 arve summas 2 670 eurot;  OÜ K arved nr 16-039, 16-041, 16-108 summas 8 280 eurot;  Advokaadibüroo L 31.01.2017 arve summas 138,60 eurot. Kui võlgnik oleks enda kohustused vastavalt 04.01.2008 lepingule täitnud, ei oleks võlgnik eelnimetatud kulutusi kandnud. Võlgnik vastutab 04.01.2008 lepingu rikkumise eest. Ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Võlgnik ei ole mitte ühtegi kulu kandnud ja perioodi 2009-2017 eest võlgneb võlgnik korteriühistule hoolduskulusid 8 377,56 eurot. Kostja vastus hagile Kostja vaidleb hagile vastu. Kahju hüvitamise nõue on aegunud. Ehitustööd pidid valmima 04.07.2009, st hageja nõue muutus sissenõutavaks 05.07.2009 ja aegus 05.07.2012. Kui hageja nõue ei ole aegunud, on nõue igal juhul alusetu ja põhjendamata. Isegi juhul, kui eeldada taganemise kehtivust, ei saa hageja nõuda pärast lepingust taganemist tehtud kulutuste hüvitamist,

kuivõrd need ei olnud väidetava taganemise ajaks muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul puudusid hageja poolt viidatud arvete esitamise kuupäeval 04.01.2008 sõlmitud lepingu alusel mistahes kohustused, mida võlgnik oleks rikkunud ning mille tõttu oleks hageja pidanud hagiavalduse punktis 10 viidatud kulusid kandma. Isegi kui jaatada hageja nõude olemasolu, on hageja nõue ilmselt juba rahuldatud. 04.12.2017 rahuldas Harju Maakohus hageja liikmete hagi võlgniku vastu tagaseljaotsusega, nõude aluseks oli 04.01.2008 leping. A OÜ, OÜ K ning Advokaadibüroo L poolt teenuste osutamine ei ole kõnealuse lepingu esemeks ning kulutuste tegemisel puudub seos lepingu täitmise või täitmata jätmisega. Puudub põhjuslik seos võlgniku tegevuse ja hageja kahju vahel. 2009-2014.a majandamiskulude nõue on aegunud. Võlgnikul puudub ka kohustus tasuda 2015-2017 aastatel väidetavalt tekkinud majandamiskulude eest. Korterid pandi kohtutäituri poolt enampakkumisele ning hageja pidi esitama kohtutäiturile tõendid sissenõutavaks muutunud ja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete kohta. 01.02.2017 esitas hageja kohtutäiturile järgneva teate „Käesolevaga teatame, et Orase Invest OÜ-l (rk 11300030) on seisuga 01.02.2017.a. majandamiskulude võlg KÜ-le H kogusummas 104 815,11 ( ükssada neli tuhat kaheksasada viisteist eurot ja 11 senti) vastavalt kõigi korteriomandite omanike ja Orase Invest OÜ vahel 04.01.2008.a. Tallinna notar E P notaribüroos sõlmitud lepingule ja selle lisadele.“ Täpselt sama summa on 04.12.2017 tagaseljaotsusega võlgnikult hageja kasuks välja mõistetud. 01.02.2017 seisuga ei leidnud hageja, et tal eksisteeriks võlgniku vastu mistahes muu nõue kui nõue summas 104 815,11 eurot. Hageja ei ole ka põhjendanud ega tõendanud millest väidetavad majandamiskulud on tekkinud, miks ei ole ta neid varasemalt võlgnikult nõudnud ning mis põhjusel ei esitanud ta vastavat nõuet kohtutäiturile. Hageja ei ole varasemalt majandamiskulude tasumist nõudnud ilmselt ka seetõttu, et võlgnikule kuulunud korteriomandite puhul oli tegemist välja ehitamata korteriomanditega, millega seoses ei tekkinud hagejal mingeid kulusid. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja nõuded ei ole aegunud. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel, kelleks kostja antud menetluses ei ole. Hageja ei nõustu, et hageja kahju hüvitamise eeldused pole täidetud. Hageja võlgniku vastu suunatud kahju nõue ei ole 04.01.2008 võlgnikuga sõlmitud lepingu täitmise nõue ega ei tulene sama lepingu tagasitäitmisest. Hageja poolt 2016 A OÜ-lt ja OÜ-lt K tellitud teenuste puhul on tegemist 04.01.2008 lepingus kokku lepitud ehitustööde tegemiseks vajalike kuludega. Kuivõrd võlgnik jättis tööd tegemata ja vahepeal oli faktiline olukord ja nõuded ehitamiseks muutunud, pidi hageja tellima uue ehitusprojekti ja omaniku järelevalve teenuse ning seoses sellega kandma kulusid. Õiged ei ole kostja vastuväited ka hageja nõudele võlgniku majandamiskulude võlgnevuse osas. Asjaolu, et võlgnik on jätnud korterid välja ehitamata ei vabasta teda elamu majandamiskulude tasumise kohustusest. Hageja on kehtestanud üldkoosoleku otsusega sihtotstarbeliste maksete (majandamiskulud) suuruseks: - 01.01.2007-31.12.2010 5 krooni ühe ruutmeetri kohta; - 01.01.2011-30.04.2014 0,32 eurot ühe ruutmeetri kohta; - alates 01.05.2014 0,50 eurot ühe ruutmeetri kohta; - alates 01.04.2016 1 eurot ühe ruutmeetri kohta. Õige ei ole kostja seisukoht, et kuna võlgnik on korterid võõrandanud, siis vastutab tema võlgade eest uus omanik, kellele on võlgniku kohustus üle läinud. Korteriühistu võib nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt.

Hageja poolt võlgniku majandamiskulude võlgnevusest teatamata jätmine täitemenetluses ei tähenda hageja nõude puudumist või selle lõppemist. Kohtu põhjendused 26.03.2019 toimunud istungil jäi hageja oma nõude ning kostja oma vastuväidete juurde. Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas 2-18-2258 kuulutati välja võlgniku pankrot (t lk 5). Hageja teavitas pankrotihaldurit oma nõudest 19 466,16 eurot 08.06.2018 (t lk 6-8) ja palus tunnustada nõuet teises rahuldamisjärgus. 23.08.2018 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja hageja nõude kogu ulatuses (t lk 9-10). Elamu korteriomanikud ja võlgnik sõlmisid 04.01.2008 kokkuleppe (t lk 11-21) uute korteriomandite tekkimiseks ja korteriomandite koosseisude muutmiseks, moodustatud kolme korteriomandi müügilepingu, leppisid kokku ostuhinnas ja ehitustööde teostamises ja sõlmisid asjaõiguslepingud ja tegid kinnistamisavaldused. Ehitustööd on siiani tegemata. 04.12.2017 tagaseljaotsusega (t lk 68) rahuldas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-17-2378 hageja liikmete hagi võlgniku vastu summas 104 815,11 eurot korterite ostuhinna tasumiseks. Hageja on kandnud järgnevaid kulutusi kogusummas 11 088,60 eurot (t lk 96-104):  A OÜ 13.10.2017 arve summas 2 670 eurot (t lk 22);  OÜ K arved nr 16-039, 16-042 (hagiavalduses märgitud 16-041), 16-108 summas 8 280 eurot (t lk 23-25);  Advokaadibüroo L 31.01.2017 arve summas 138,60 eurot (t lk 26). 01.02.2017 esitas hageja kohtutäiturile teate (t lk 69-70), et võlgnikul on hageja ees võlgnevus summas 104 815,11 eurot. Võlgnevuse suurus kajastati enampakkumise kuulutuses (t lk 71-72). Võlgnik ei ole korteriomandite majandamiskulusid tasunud. Kohus loeb nimetatud asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. PankrS § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi esitati kohtule 24.09.2018, seega tähtaegselt. Hageja palub tunnustada nõuet summas 19 466,16 eurot. Sellest nõudest 11 088,60 eurot on kahju hüvitamise nõue ning 8 377,56 eurot on majandamiskulude nõue. Kohus käsitleb esmalt kahju hüvitamise nõuet. Hageja väitel kujuneb nõue sellest, et hageja on teinud kulutusi teenustele (uus projekt, omanikujärelevalve ja õigusabi), mida ta poleks pidanud tegema, kui võlgnik oleks täitnud 04.01.2008 kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Kostja hinnangul on nõue aegunud ja kui nõue pole aegunud, siis on see igal juhul põhjendamatu. Aegumise vastuväite kohta on hageja arvamusel, et seda saab esitada vaid kohustatud isik, mitte kostja. Kohus sellega ei nõustu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Antud juhul on aga tegu nõude tunnustamise hagiga. Nõuete kaitsmisel on seadusega antud ühele võlausaldajale õigus vaidlustada teise võlausaldaja nõuet, seega on nõude vaidlustanud võlausaldajal õigus esitada ka vastuväiteid, mida saaks esitada võlgnik. Järeldusele, et võlausaldaja saab esitada aegumise vastuväidet, on jõutud ka õiguskirjanduses (Varul, P; jt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Lk 459). Seega saab kostja esitada aegumise vastuväite. Nõue ei ole siiski aegunud. Kostja on aegumistähtaja alguse sidunud kuupäevaga, mil võlgnik pidi 04.01.2008 kokkuleppe järgi olema lõpetanud ehitustööd ehk 04.07.2009. Kohus sellega ei nõustu, hageja nõue ei ole lepingu täitmise nõue vaid nõude aluseks on aastatel 2016-2018 tehtud kulud.

Hageja hinnangul on kulude tegemise põhjuseks lepingu täitmata jätmine, seega on tegu tehingulise kahju hüvitamise nõudega, mille aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Kuna hagi esitati 2018.a, siis ei ole ka kõige varasemate arvete osas nõue aegunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise nõue põhjendatud. 04.01.2008 lepingu p 4.1 on märgitud, et elamu omanikud müüvad moodustatavad kolm korteriomandit võlgnikule ostuhinnaga kokku 1 640 000 krooni (104 815,11 eurot), kuid seda vaid tingimusel, et võlgnik teostab kokkulepitud ehitustööd ning p 4.2 järgi loeti ostuhind tasutuks ehitustööde tegemisega. Samas on nimetatud summa 04.12.2017 tagaseljaotsusega võlgnikult välja mõistetud korterite müügihinnana ning hageja on kinnitanud, et võlgnikul ei ole enam kohustust ehitustöid teha. Seega on kohtu hinnangul toimunud täitmise asendamine. Nimelt sätestab VÕS § 89 lg 1: „Võlgnik võib kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks.“ Hageja on loobunud nõudmast võlgnikult ehitustööde tegemist, aktsepteerinud seda, et võlgnik ei pea täitma ehitustööde tegemise kohustust ning nõustunud selle asemel võlgniku poolt korterite hinna hüvitamisega rahas – seega on toimunud täitmise asendamine ja ehitustööde teostamise kohustuse saab lugeda asendamisega täidetuks. Sellest tulenevalt puudub ka alus nõuda ehitustööde tegemata jätmisega tekitatud võimaliku kahju hüvitamist. Seega jätab kohus rahuldamata hagi 11 088,60 euro suuruse nõude tunnustamise osas. Järgnevalt vaatab kohus majandamiskulude nõuet. Majandamiskulude nõue on kujunenud perioodi 2009-2017 eest. Kostja hinnangul on 2009-2014.a arvetest tulenevad nõuded aegunud ning 2015-2017 tekkinud kulusid ei pea võlgnik tasuma. Kostja on esitanud aegumise vastuväite ning kohus märkis juba eelnevalt, et kostjal see õigus nõude tunnustamise menetluses on. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et perioodi 2009-2014.a majandamiskulude nõuded on aegunud. Majandamiskulude näol on tegu korduvate kohustustega, mille aegumistähtaeg TsÜS § 154 lg 1 järgi on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. 2014.a majandamiskulude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2015 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2017 kell 24.00. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis viitaks sellele, et nõude aegumine oleks olnud katkenud või peatunud. Seega on 2014.a ja varasemad majandamiskulude nõuded aegunud, kuna hagi esitati 24.09.2018. Kostja on seisukohal, et võlgnik ei pea hagejale majandamiskulude eest tasuma, sest hageja ei esitanud täiturile majandamiskulude nõuet (01.02.2017 seisuga võlgnes võlgnik hagejale viimase arvates vaid 104 815,11 euro suuruse summa) ning kui hagejal ka on majandamiskulude nõue, siis on kohustatud isikuks korteriomandite uus omanik, kellel puudub tagasinõue võlgniku vastu. Kohus ei nõustu sellega, et hageja saaks nõuda võlgnevust vaid uuelt omanikult ja uuel omanikul ei ole tagasinõuet võlgniku vastu. Korteriomandite müümise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 sätestas, et „korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest“. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KÜS § 7 lg 3 alusel tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus (korteriühistu võib nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka

omandajalt), sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. KÜS § 7 lg-s 3 sätestatud võlgade ülemineku regulatsioon kehtib ka korteriomandi müümisel täitemenetluses toimunud enampakkumisel (Riigikohtu lahend 3-2-1-97-16, p 14 ja 15). Seega saab kuni võõrandamiseni tekkinud võlgnevust nõuda nii võõrandajalt kui omandajalt. Kostja on viidanud KÜS § 7 lg-le 31, et omandaja ei saaks esitada tagasinõuet võõrandaja vastu, kuid see ei puutu asjasse (hagi pole esitatud omandaja vastu) ja see ei ole ka õige – viidatud norm sätestab, et „kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu“, kuid antud juhul ei ole majandamiskulude võlgnevust ostjale teatavaks tehtud (teatavaks tehti vaid korterite ostuhinna nõue). Võlgnevusest kohtutäiturile teatamata jätmisega ei saa lugeda nõuet ka lõppenuks, kuna see ei ole võlasuhte lõppemise aluseks ning kohtule teadaolevalt ei ole hageja oma nõudest loobunud VÕS § 207 mõttes. Kuna korteriomanikul on kohustus tasuda majandamiskulusid (KÜS § 7 lg 1), võlgnik oli kolme korteri omanikuna hageja liige kuni 26.05.2017, võlgnik ei ole majandamiskulusid kunagi tasunud ja majandamiskulude nõue võlgniku vastu ei ole lõppenud, on hagejal õigus nõuda võlgnikult majandamiskulude võlgnevust alates 2015.a jaanuarist kuni 26.05.2017. Võlgniku korteriomandite suurus kokku oli 182,2 ruutmeetrit ning majandamiskulude suurus oli 2015.a-2016.a märts 0,5 eurot ruutmeetri kohta ning alates 2016.a aprillist 1 euro ruutmeetri kohta. Alates 2015.a kuni 26.05.2017 kujuneb seega nõude suuruseks 3 887,91 eurot (2015.a 1 093,20 eurot, 2016.a 1 913,10 eurot ja 2017.a kuni 26.05.2017 881,61 eurot) ja kohus tunnustab selles ulatuses hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja tunnustab hageja nõuet summas 3 887,91 eurot võlgniku pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Ülejäänud (s.o 15 578,25 euro tunnustamise) osas jääb hagi rahuldamata. Otsuses viitamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kuna need on asjasse puutumatud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 20% ulatuses, mistõttu jagab kohus menetluskulud sama protsendi järgi. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks mh dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 300 eurot ja tasu lepingulisele esindajale 1 728 eurot (12 tundi, tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga). Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Hagihinnaks on 3 500 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 300 eurot. See on põhjendatud kulu. Õigusabi osutamisele kulunud aega ja tehtud toiminguid (dokumentide koostamine, dokumentidega tutvumine) peab kohus põhjendatuks, tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga võib pidada mõistlikuks ja turutingimustele vastavaks. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku on 2 028 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude suurus 2 085,83 eurot. Esindaja vandeadvokaat Magnus Brauni ajakulu on 2,75 tundi, tunnitasu 170 eurot ning esindaja vandeadvokaadi abi Ave-Ly Käsi ajakulu on 12,43 tundi, tunnitasu 130 eurot. Lisaks on kuluks

majandusaasta aruande väljatrükk äriregistrist 2 eurot. Hageja on esitanud vastuväited kostja menetluskuludele: menetluskulud on tõendamata, vajalik ei ole kahe esindaja osalemine menetluses, hageja ei ole nõus tunnihinnaga 170 eurot, enamus ajakulu on ülepaisutatud ja mittevajalik (05.11.2018 kulu ei ole täies ulatuses põhjendatud; 19.11 ja 21.11.2018 kulud on mittevajalikud, kuna kohus jättis taotluse rahuldamata; 14.01.2019 kulu on põhjendamatu; 18.02 ja 19.02.2019 advokaatide nõupidamise kulu on põhjendamatu; 19.03.2019 nõupidamise ja kirjavahetuse ajakulu on põhjendamatu; ülepaisutatud on kahe advokaadi ajakulu istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks). Kohus peab võimalikuks kostja menetluskulud kindlaks määrata vaatamata sellele, et kostja ei ole esitanud arveid õigusabi osutamise kohta. Kohtul puudub kahtlus, et esindajad on teinud kulude nimekirjas välja toodud toimingud ja et nende tunnitasu on selline, nagu nimekirjas märgitud. Kohus nõustub sellega, et vaidlus ei ole selline, mis vajanuks kahe esindaja osalemist menetluses. Kostjal on õigus võtta endale esindaja või mitu ning ükskõik millistel tingimustel, vastaspool ei pea seda kõike aga hüvitama. Seetõttu ei ole põhjendatud kahekordne ajakulu 05.11.2018 nõupidamiseks kliendiga, istungiteks ettevalmistamisele 25.03.2019 ja istungil osalemisele 26.03.2019. Samal põhjusel ei ole põhjendatud advokaatide omavahelised nõupidamised. Kohus arvestab ümber tehtud toimingud ja sellele kulunud mõistliku aja selliselt, nagu oleks menetluses olnud üks esindaja. Õigusabikulu arvestab kohus tunnitasu 130 eurot järgi. Kohtu seisukoht kostja kulude osas on järgnev Esindaja Tegevus

nõupidamiseks ettevalmistamine

taotluse koostamine

taotluse koostamine ja kohtule esitamine

Nõupidamine kliendiga ja nõupidamiseks ettevalmistamine, vajalike dokumentide nimekirja koostamine ja edastamine kostja vastuse koostamiseks Menetlusdokumendi koostamine (kostja vastus hagile) Töönõupidamine Magnus Brauniga, suhtlus kohtuga, menetlusdokumentidega tutvumine Töönõupidamine Ave-Ly Käsiga Hageja esitatud uute dokumentide ja taotlusega tutvumine, nõupidamine Magnus Brauniga, kirjavahetus kliendiga

Aeg 0,58

Kohtu seisukoht Põhjendatud ajakulu 0,5 tundi.

0,47 1,5

1,07

Ajakulu 2,5 tundi on põhjendatud vaatamata taotluse rahuldamata jätmisele. Kohus ei pea taotlust pahatahtlikuks või menetluse venitamise eesmärgil esitatuks, mistõttu ajakulu on põhjendatud. Ajakulu 1,07 tundi on põhjendatud. Teatud ajakulu nõupidamisele on vajalik kliendi esindamiseks.

4,12

Ajakulu 4,12 tundi on põhjendatud.

0,75

Põhjendamatu ajakulu.

0,58

Põhjendamatu ajakulu.

1,08

Põhjendatud ajakulu 0,5 tundi hageja seisukohaga tutvumisele ja kirjavahetusele kliendiga. Nõupidamine teise esindajaga on põhjendamatu.

Braun

Istungiks valmistumine

0,75

Käsi

Istungiks valmistumine

1,33

Käsi

Istungil osalemine

Braun

Istungil osalemine

Põhjendatud ajakulu 1 tund.

Põhjendatud ajakulu 1 tund.

Kokku

10,69 tundi

Kostja põhjendatud ja vajalik aeg õigusteenuse osutamiseks on seega 10,69 tundi, mis tunnitasuga 130 eurot annab õigusabikuluks 1 389,70 eurot. Asja läbivaatamise kulu 2 eurot peab kohus põhjendatuks, kohtule on esitatud kostja poolt hageja majandusaasta aruanne, mille väljavõtte võtmine äriregistrist maksab 2 eurot. Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja menetluskuluna kindlaks 2 028 eurot, millest kostja peab hüvitama 405,60 eurot (20%). Kostja menetluskuluna määrab kohus kindlaks 1 391,70 eurot, millest hageja peab hüvitama 1 113,36 eurot (80%). TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Tasaarvestuse tagajärjel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 707,76 eurot (1 113,36-405,60). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on sellekohase taotluse esitanud, kohus rahuldab taotluse ja mõistab välja viivise menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2020 kohtuotsusega muudeti osaliselt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.04.2019 otsuse põhjendusi. 08.04.2019 kohtuotsus jõustus 27.04.2020 Riigikohtu kohtumäärusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.