Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu hagi ÜLEMINE KORRUS OÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ Orase Invest (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.04.2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu (registrikood 80243024), lepinguline esindaja Ingrid Proos Kostja ÜLEMINE KORRUS OÜ (registrikood 11980160), lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja advokaat Ave-Ly Käsi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu otsus osas, milles maakohus ei tunnustanud hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses töövõtulepingust tulenevas kahju hüvitamise nõudes 11 088,60 euro ulatuses ja majandamiskulude hüvitamise nõudes 4489,65 euro ulatuses pankrotiseaduse § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Jätta muutmata maakohtu otsus menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas hagi ja tunnustas hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 3887,91 euro ulatuses pankrotiseaduse § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.
4.Poolte menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu kanda.
5.Rahuldada osaliselt ÜLEMINE KORRUS OÜ taotlus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks 1257 euro ulatuses. Välja mõista Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistult ÜLEMINE KORRUS OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskuludena 1257 eurot.
6.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.24.09.2018 esitas Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu (hageja) hagiavalduse ÜLEMINE KORRUS OÜ (kostja) vastu, milles palus tunnustada oma nõuet 19 466,16 euro ulatuses OÜ Orase Invest (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - Harju Maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti; - hageja teavitas pankrotihaldurit tähtaegselt oma nõuetest ja palus tunnustada nõuet kogusummas 19 466,16 teises rahuldamisjärgus; - nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja hageja nõude kogu ulatuses; - 11.09.2007 sõlmisid Keilas Haapsalu mnt 1 elamu (elamu) kõigi korteriomandite omanikud võlgnikuga lepingu elamu pööningukorruse väljaehitamiseks, kuni 4 korteriomandi moodustamiseks ja kostja poolt korteriteks väljaehitamiseks; - 04.01.2008 lepinguga müüsid korteriomanikud moodustatavad korteriomandid võlgnikule 1,64 mil kr eest tingimusel, et võlgnik teostab omal kulul lepingu p-s 5 ja lisas 1 toodud ehitustööd (hagis nimetatud tööd seonduvad kõik kaasomandi osaga); - võlgnik töödega ei alustanudki, ehkki tööde lõpetamise tähtaega pikendati korduvalt; - 05.02.2016 taganesid hageja ja korteriomanikud 04.01.2008 töövõtulepingust; - hageja pidi tellima tööde tegemiseks uue ehitusprojekti ja omaniku järelevalve teenuse, kasutama õigusabi ning seoses sellega kandma kulusid kokku 11 088,60 eurot. Kui võlgnik oleks enda lepingulised kohustused vastavalt 04.01.2008 lepingule täitnud, ei oleks hageja eelnimetatud kulutusi kandnud. Võlgnik vastutab 04.01.2008 lepingu rikkumise eest. Võlgnik ei ole kandnud majandamiskulusid ja perioodi 2009-2017 eest võlgneb võlgnik korteriühistule hoolduskulusid 8377,56 eurot. Võlgniku kohustus tuleneb seadusest ja hageja üldkoosoleku otsustega kinnitatud sihtotstarbeliste maksete kinnitatud suurusest.
2(9)
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kahju hüvitise nõudele esitas kostja järgmised vastuväited: - hageja ei ole esitanud taganemisavaldust; - alternatiivselt ei saa hageja nõuda pärast lepingust taganemist tehtud kulutuste hüvitamist, kuivõrd need ei olnud väidetava taganemise ajaks muutunud sissenõutavaks; - võlgnikul puudusid hageja poolt viidatud arvete esitamise kuupäeval 04.01.2008 sõlmitud lepingu alusel kohustused, mida võlgnik oleks rikkunud ning mille tõttu oleks hageja pidanud hagis viidatud kulusid kandma; - alternatiivselt on hageja nõue juba rahuldatud 04.12.2017 Harju Maakohtu tagaseljaotsusega hageja liikmete hagis võlgniku vastu; - kolmandate isikute poolt teenuste osutamine ei ole 04.01.2008 lepingu esemeks ning kulutuste tegemisel puudub põhjuslik seos lepingu täitmise või täitmata jätmisega; - hageja nõue kahju hüvitamiseks aegus 05.07.2012. Majandamiskulude nõudele esitas kostja järgmised vastuväited: - 2009-2014.a majandamiskulude nõue on aegunud; - võlgnikul puudub kohustus tasuda 2015-2017 tekkinud majandamiskulusid, sest korteriomandid müüdi täitemenetluses; - võlgnikule kuulunud korteriomandite puhul ei tekkinud hagejal kulusid. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tunnustades hageja nõuet 3887,91 euro ulatuses võlgniku pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena ja jättis ülejäänud osas (s.o 15 578,25 euro tunnustamise osas) rahuldamata. Poolte menetluskulud jäid vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 80% hageja ja 20% kostja kanda. Maakohus määras menetluskulude suuruse kindlaks ja mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt välja kostja kasuks 707,76 eurot. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - tsiviilasjas 2-18-2258 kuulutati välja võlgniku pankrot; - hageja teavitas pankrotihaldurit tähtaegselt oma nõudest 19 466,16 eurot ja palus tunnustada nõuet teises rahuldamisjärgus; - nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja hageja nõude; - korteriomanikud ja võlgnik sõlmisid 04.01.2008 kokkuleppe uute korteriomandite tekkimiseks ja korteriomandite koosseisude muutmiseks, sõlmisid moodustatud kolme korteriomandi müügilepingu 1 640 000 krooni (104 815,11 eurot) tingimusel, et võlgnik teostab kokkulepitud ehitustööd ning p 4.2 järgi loeti ostuhind tasutuks ehitustööde tegemisega; sõlmisid asjaõiguslepingud ja tegid kinnistamisavaldused; - lepinguga ettenähtud ehitustöid võlgnik ei teinud; - hageja on kandnud kulutusi 11 088,60 eurot seoses võlgniku poolt lepingust tulenevalte kohustuste mittetäitmisega; - 01.02.2017 teatas hageja kohtutäiturile, et võlgnikul on hageja ees võlgnevus 104 815,11 eurot ja võlgnevuse suurus kajastati enampakkumise kuulutuses; - võlgnik ei ole korteriomandite majandamiskulusid tasunud; - 04.12.2017 tagaseljaotsusega (t lk 68) rahuldas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-17-2378 korteriomanike hagi võlgniku vastu müügihinna 104 815,11 euro nõudes.
3(9)
Nõuete kaitsmisel on nõude vaidlustanud võlausaldajal õigus esitada ka vastuväiteid, mida saaks esitada võlgnik. Seega saab kostja esitada aegumise vastuväite nii töövõtulepingust tulenevate nõuete kui ka majandamiskulude osas. Hageja nõue töövõtulepingust tulenevate tulevikus tekkivate kulutuste hüvitamiseks ei ole lepingu täitmise nõue, vaid nõude aluseks on aastatel 2016-2018 tehtud kulud. Tegu on tehingulise kahju hüvitamise nõudega, mille aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Kuna hagi esitati 2018.a, siis ei ole ka kõige varasemate arvete osas nõue aegunud. Nõude alusena viitas maakohus VÕS § 115 lg-le 1 ja leidis, et kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja on loobunud nõudmast võlgnikult ehitustööde tegemist, aktsepteerinud seda, et võlgnik ei pea täitma ehitustööde tegemise kohustust ning nõustunud selle asemel võlgniku poolt korterite hinna hüvitamisega rahas – seega on toimunud täitmise asendamine ja ehitustööde teostamise kohustuse saab lugeda asendamisega täidetuks. Sellest tulenevalt puudub ka alus nõuda ehitustööde tegemata jätmisega tekitatud võimaliku kahju hüvitamist. Seetõttu jättis kohus rahuldamata hagi 11 088,60 euro suuruse nõude tunnustamise osas. Majandamiskulude osas viitas maakohus TsÜS § 154 lg-le 1 ja tuvastas, et: - nõue on kujunenud perioodi 2009-2017 eest; - 2014.a majandamiskulude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2015 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2017 kell 24.00; - hagi esitati 24.09.2018; - hageja ei esitanud täiturile majandamiskulude nõuet. Kuna hageja ei toonud esile asjaolusid, mis viitaks sellele, et nõude aegumine oleks olnud katkenud või peatunud, on 2014.a ja varasemad majandamiskulude nõuded aegunud. Kohus viitas KÜS § 7 lg-le 3 ja Riigikohtu lahendile 3-2-1-97-16, p-dele 14 ja 15 ning leidis, et kuni võõrandamiseni tekkinud võlgnevust võib hageja nõuda nii võõrandajalt kui omandajalt. Võlgnevusest kohtutäiturile teatamata jätmisega ei saa lugeda nõuet lõppenuks. Hagejal on õigus nõuda võlgnikult majandamiskulude võlgnevust alates 2015.a jaanuarist kuni 26.05.2017. Võlgniku korteriomandite suurus kokku oli 182,2 ruutmeetrit ning majandamiskulude suurus oli 2015-2016 märts 0,5 eurot ruutmeetri kohta ning alates 2016.a aprillist 1 euro ruutmeetri kohta. Alates 2015.a kuni 26.05.2017 kujuneb seega nõude suuruseks 3887,91 eurot (2015.a 1093,20 eurot, 2016.a 1913,10 eurot ja 2017.a kuni 26.05.2017 881,61 eurot) ja kohus tunnustab selles ulatuses hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses. Apellatsioonkaebus
4.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja nõude rahuldamata ja teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude osas kordab hageja hagis väljendatud seisukohti ja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud oluliselt menetlusõigust. Majandamiskulude osas leiab hageja, et maakohus:
4(9)
- on jätnud arvestamata hageja väite, mille kohaselt võlgniku kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb seadusest; - ei ole selgitanud aegumise katkemise või peatumise asjaolude väljaselgitamise vajadust; - hageja on juba hagiavalduse väitnud, et võlgniku taotlusel on hageja temale korduvalt pikendanud tööde tegemise tähtaegu, milleks viimane oli 31.07.2015.a ja millega ühtlasi oli vastavalt kõigi korteriomanike kokkuleppele pikendatud kõigi võlgnike kohustuste täitmine, sh majandamiskulude eest tasumine. Hageja viitab KrtS § 12 lg-s 1, § 34 lg-tes 1-3 sätestatule ja leiab, et hageja nõue võlgniku vastu on solidaarvõlausaldajate nõue võlgniku vastu. Kohus kohaldas aegumist kostja taotlusel, kes pole hageja ja võlgniku vahelises suhtes pole kohaseks kohustatud isikuks ja pole selleks muutunud ka võlgniku pankrotimenetluses. Tulenevalt TsÜS § 142 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist võlgnikult. Hageja majandamiskulude nõue perioodi 2009-2017 eest summas 8377,56 on põhjendatud ja pole aegunud. Menetluse edasine käik
5.07.01.2020 kirjas pooltele tegi ringkonnakohus muuhulgas hagejale ettepaneku täpsustada töövõtulepingu sõlmimise asjaolusid: kes sõlmis võlgnikuga töövõtulepingu, kes taganes sellest ja kuidas; kuidas on hagejal kui töövõtulepingu pooleks mitteoleval isikul lepingust tulenev kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohus selgitas, et üldjuhul saab kahju hüvitamise nõude esitada isik, kelle suhtes tuli kohustus täita, st lepingu puhul selle teine pool ja palus hagejal täpsustada, kas nõue on hagejale loovutatud või millisel õiguslikul alusel on hagejal solidaarselt korteriomanikega lepingust tulenev nõue kostja vastu tekkinud. Kolleegium palus avaldada pooltel soovi korral oma õiguslikud seisukohad kõnealuses küsimuses, st kas hagis toodud asjaoludel on hagejal nõude esitamiseks õiguslik alus või selline nõue võib olla kaheksal korteriomanikul, kes on töövõtulepingu pooleks (eeldusel, et lepingust tulenev nõue ei ole loovutatud).
6.21.01.2020 vastuses ringkonnakohtule täpsustas hageja, et tugineb 11.09.2007 lepingule ja 04.01.2008 lepingule. Võlgnik pidi kõik ehitustööd kooskõlastama hagejaga. Kirjalikku avaldust 04.01.2008 lepingust taganemiseks pole võlgnikule tehtud, kuid see on järeldatav poolte edasisest tegevusest, mille hageja elamu korteriomandi omanikud on hageja üldkoosoleku otsusega heakskiitnud. 11.07.2007 ja 04.01.2008 lepingute kohaselt oli eelnimetatud kulutuste kandmise kohustus võlgnikul. Hageja viitab, et lepingud olid nende sõlmimise ajal kehtinud KOS § 16 kohaseks korteriomanike kokkuleppeks KÜS § 151 lg 2 mõttes, mis on võlgniku poolt täitmata. Hageja viitab KrtS § 30 lg-le 4 ja RKTKo nr 3-2-1-116-11 p-le 25, nr 3-2-1-18-12 p-le 10, 3-2-1-15514 p-le 10, milles on väljendatud seisukohta, et korteriomanike õiguste rikkumine, mille kõrvaldamiseks võib korteriühistu korteriomanike ühiste huvide esindajana esitada nõudeid, k.a kohtusse, võib seisneda ka korteriomandite kaasomandi eseme kahjustamises. Hageja nõude aluseks olevad kulud on kantud hageja poolt, nende kulude kandmise kohustus oli aga võlgniku kohustus.
7.Kostja leidis, et hageja ei ole õigustatud isik nõude esitamiseks lepingust tulenevas vaidluses, sest lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid saavad esitada korteriomanikud. Kuivõrd lepingu pooled ei ole töövõtulepingust vastavalt seaduses sätestatule taganenud, puudub apellandil ja
5(9)
korteriomanikel töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks kantud kulutuste hüvitamise nõue. Potentsiaalselt võiks korteriomanikud nõuda võlgnikult kahju hüvitamist VÕS § 115 lgte 2 ja 3 järgi, kuid sellist nõuet ei ole korteriomanikud esitanud, samuti ei oleks nõude eeldused täidetud. Kostja palus jätta tähelepanuta hageja esitatud 11.09.2007 lepingu, kuna hageja ei ole sellele nõudeavalduses, maakohtus ega apellatsioonkaebuses tuginenud. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi. Maakohtu otsus tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses (kommunaalkulude nõue) 3887,91 euro ulatuses on jõustunud. Apellatsioonkaebus jääb rahuldatama. I
9.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha haginõudes tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 11 088,60 euro ulatuses.
9.1.Hageja nõue töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks võlgniku vastu 11 088,60 euro ulatuses on käsitatav kahjunõudena täitmise asemel (VÕS § 115 lg 1). Hagi asjaolude kohaselt tuleneb kahju 04.01.2088 lepingu täitmata jätmisest võlgniku poolt. Vaidlustamata asjaolude kohaselt ei ole hageja vastava lepingu pool, samuti ei ole korteriomanike lepingust tulenevad nõuded hagejale mingil õiguslikul alusel (nt nõude loovutamise teel) üle läinud. Kolleegiumi leiab seetõttu, et hageja ei ole kohane isik hagi esitamiseks.
9.2.Hagi on esitatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kehtivuse ajal. Hageja viidatud KrtS § 12 lg 1, § 30 lg-d 2 ja 4 ning § 34 lg 2 ei anna eraldi ega nende koostoimes korteriühistule õigust esitada nõudeid korteriomanike ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingute alusel. KrtS § 12 reguleerib korteriomanike oma korteriomandist tulenevate õiguste ja kohustuste teostamist korteriühistu kaudu. KrtS lg 2 reguleerib korteriomanike õigust nõuda, et eriomandi või kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Sama sätte neljanda lõike kohaselt võib sellest tuleneva nõude esitada ka korteriühistu. Praeguses asjas ei ole kahju tekkinud võlgniku poolt mingil etteheidetaval viisil kaasomandi kasutamisest, vaid osade korteriomanike ja võlgniku vahel sõlmitud töövõtulepingust. KrtS § 34 lg 2 reguleerib valitsemise põhimõtteid ja sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Ka nimetatud norm ei anna hagejale oma nimel õigust lepingust tuleneva nõude esitamiseks, sest reguleerib kaasomandi eseme valitsemist. Õigusvaidlus ei tulene aga mitte kaasomandi eseme valitsemisest või korteriomandi mõtteliste osade majandamisest ega kahjustamisest, vaid korteriomanikega sõlmitud töövõtulepingu mittekohasest täitmisest.
9.3.Ka Riigikohtu varasem praktika ei ole tunnustanud võimalust, et korteriühistu võiks korteriomanike ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingu täitmata jätmisest tulenevaid nõudeid esitada. Varasema Riigikohtu praktika kohaselt KÜS tõlgendamisel võis KOS § 11 alusel (korteriomaniku poolt kahju tekitamine teistele korteriomanikele) esitada kahju hüvitamise nõude ka korteriühistu, kelle ülesandeks on korteriühistuseaduse § 2 lg-st 1 tulenevalt korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (nt RKTKo 3-2-1-91-06, p 10); korteriühistul oli õigus oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (nt RKTKo 3-2-1-9-04, p 23; 3-21-83-04, p 17; 3-2-1-91-06, p 10; 3-2-1-85-07, p 15). Kui korteriomanik rikub teiste
6(9)
korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi oli korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt RKTKo nr 3-2-1-116-11, p 25; nr 3-2-1-18-12, p 10; nr 3-2-1-155-14, p 10). Korteriomanike õiguste rikkumine, mille kõrvaldamiseks võib korteriühistu korteriomanike ühiste huvide esindajana esitada nõudeid, k.a kohtusse, võib seisneda ka korteriomandite kaasomandi eseme kahjustamises. Varasemas kohtupraktikas on seega tunnustatud korteriomanikele ühiselt seadusest (nt asjaõigusseadusest, erastamist reguleerinud seadustest) või deliktist tulenevate nõuete maksmapanekut (KOS § 11 alusel) korteriühistu poolt.
9.4.Samad põhimõtted on eelduslikult kehtivad ka kehtiva seaduse kohaldamisel. Kehtiva KrtS § 30 lg 4 annab korteriühistule eraldi nõudeõiguse eriomandi ja kaasomandi eseme seaduse, korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt kasutamiseks (vt RKTKo 2-177999/68, p 13.1.). Vaidlusaluses asjas on olukord, kus eristada tuleb kaht õigussuhet – võlgnik sai küll korteriomandite omanikuks, kuid oli töövõtjana suhetes teiste korteriomanikega kui tellijatega ja hageja nõuded saavad tuleneda töövõtulepingust, mitte võlgniku korteriomanikuks olemisest. Hageja on ka ise korduvalt rõhutanud, et tema nõuded tulenevad 04.01.2008 lepingu täitmata jätmisest võlgniku poolt, st renoveerimistööde tegemata jätmisest. Hageja ei ole kolleegiumi hinnangul solidaarvõlausaldajaks kõrvuti korteriomanikega lepingust tulenevas nõudes võlgniku vastu.
9.5.Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnik rikkuda hageja õigusi töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. Seoses sellega ei hinda ringkonnakohus poolte väiteid ning tõendeid, mis seonduvad lepingust taganemisega ja kahju suurusega. Maakohus leidis kokkuvõttes õigesti, et hageja nõue tuleb 11 088,60 euro tunnustamise nõudes rahuldamata jätta. II
10.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus hageja väiteid seoses hagejal võlgniku vastu oleva majandamiskulude nõudega.
10.1.PankrS §-st 107, § 101 lg-st 2, § 103 lg-test 2, 3 tuleneb, et nõudele vastu vaieldes ja kostjana menetluses osaledes on võlausaldajal nõudele vastuväiteid esitades samad õigused, mis võlgnikul, keda esindab haldur (vt RKTKo nr 3-2-1-93-07, p 21). Seega on kostjal kui võlausaldajal õigus esitada pankrotimenetluses ka aegumise vastuväide.
10.2.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et majandamiskulude näol on tegemist korduvate kohustustega ja kohaldamisele kuulub TsÜS § 154 lg 1. Kuigi korteriomaniku kohustus tasuda sihtotstarbelisi makseid tuleneb üldiselt seadusest, tuleneb see ka hageja üldkoosoleku otsusega kinnitatud põhikirja p-st 4.2.6 (kuigi põhikirja ei ole esitatud, saab ringkonnakohus aru, et pooled selle üle ei vaidle) ja tegemist on korduva kohustusega, mille aegumisel kohaldatakse TsÜS § 154 lg-s 1 sätestatut. Nimetatut kinnitab ka Riigikohtu praktika nt küttekulude tasumise kohustuse hindamisel (vt RKTKo 3-2-1-166-13, p 13). Korteriomanike ja korteriühistu suhe on tehingulaadne õigussuhe ja kohustus maksta põhikirja alusel makseid kindlaks kuupäevaks ja kokkulepitud tariifides ei ole seadusest tulenev nõue (vt selle kohta ka RKTKo 3-2-1-174-11, p 11). Seega on maakohtu otsus nimetatud osas õige.
11.Apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja juba hagiavalduses väitnud, et võlgniku taotlusel on hageja temale korduvalt pikendanud tööde tegemise tähtaegu, milleks viimane oli 31.07.2015.a ja millega ühtlasi oli vastavalt kõigi korteriomanike kokkuleppele pikendatud kõigi võlgnike kohustuste täitmine, sh majandamiskulude eest tasumine. Sellist väidet
7(9)
majandamiskulude osas hagiavalduses ega hageja poolt esitatud teistes menetlusdokumentides ei sisaldu ja väite tõendamiseks ei ole hageja esitanud ei maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses tõendeid. Hageja on väitnud hagiavalduses üksnes seda, et korteriomanikud pikendasid korduvalt võlgniku töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaega.
12.Aegumise katkemise või peatumisega seonduvate asjaolude väljatoomise vajadust ei pidanud maakohus hagejale selgitama. Hageja pidi tulenevalt asjaolust, et kostja esitas hageja nõude suhtes aegumise vastuväite, need asjaolud ise esile tooma. Isegi kui maakohus jättis hagejale selgitamata vajaduse tõendada nimetatud asjaolu, ei oleks see otsuse tühistamise aluseks menetlusnormi olulise rikkumise tõttu, sest vastavad asjaolud ja tõendid oleks hageja saanud esitada apellatsioonkaebusega, hageja seda ei teinud. Ringkonnakohus pole 07.01.2020 kirjaga hagejale ka vastavat ettepanekut teinud. Kuna hageja on esitanud uued asjaolud ja tõendid põhistamata, miks ta seda ei teinud maakohtu menetluses, kostja vaidleb aga tõendite vastuvõtmisele vastu, ei ole alust nende vastuvõtmiseks ja ringkonnakohus jätab asjaolud ja tõendid tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).
13.Kokkuvõttes kuulub hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele 3887,91 euro ulatuses ja see jääb tunnustamata 15 578,25 euro ulatuses.
14.Hageja ei ole väitnud, et tema nõue tuleneks 11.09.2007 lepingust, kuigi samas on väitnud, et tugineb nimetatud lepingule. Kolleegium saab aru, et vastav leping (tl 150-154) on esitatud seoses sellega, et selgitada seda, kuidas jõuti 04.01.2008 lepingu sõlmimiseni. Seoses asjaoluga, et kolleegium ei pea töövõtulepingust tulenevate nõuete osas hagejat kohaseks hagejaks, puudub vajadus hinnata ka 11.09.2007 lepingut. Samal põhjusel ei hinda ringkonnakohus hageja poolt esitatud Keila Linnavalitsuse 11.01.2016 kirja IL-le. III
15.Poolte apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
15.1.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb hagejalt lepingulise esindaja kulude katteks 2038,51 euro väljamõistmist. Kostjale osutatud õigusabiteenuse sisuks on maakohtu otsusega tutvumine 25min, vastuväite ja kohtunõudele vastuse koostamine 1h 20min; apellatsioonkaebusega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4h 4min; ringkonnakohtu kirjaga tutvumine, kliendile kokkuvõtte tegemine ja edastamine, kompromissiläbirääkimised, nõupidamine kliendiga ja vastamine kohtule, nõupidamine Magnus Brauniga ja Ave-Ly Käsiga 2h 15min; hageja 21.01.2020 menetlusdokumendiga tutvumine, analüüs, vastuse koostamine ja täiendamine 7h 3min, kokku 15h 7 min. Kostjat on esindanud vandeadvokaat Magnus Braun tunnihinnaga 170 eurot + käibemaks ja advokaat Ave-Ly Käsi tunnihinnaga 130 eurot + käibemaks.
15.2.Apellant esitas 30.01.2020 menetlusdokumendis vastuväiteid kostja menetluskuludele, leides, et osaliselt on esindajate ajakulu ülepaisutatud ja tunnihind 170 eurot + käibemaks on liiga kõrge.
15.3.Kolleegium leiab, et kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt kuulub rahuldamisele osaliselt. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks apellatsioonkaebusele eelnevalt esitanud vastuväite ja vastuse kohtunõudele, mistõttu ajakulu 1h 20min ulatuses pole
8(9)
põhjendatud. Arvestades kohtuotsuse, apellatsioonkaebuse ja vastustaja vastuse sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus põhjendatuks apellatsioonkaebusele vastamisega seotud ajakuluks 3h (4h 4min asemel) ja hageja 21.01.2020 menetlusdokumendiga tutvumise ja vastamisega seotud ajakuluks 4h (7h 3min asemel). Muus osas võib õigusabi osutamist toodud ajakulu osas pidada mõistlikuks, kokku seega 9h 40min ulatuses (15h 7min asemel).
15.4.Esindaja mõistlik tunnitasu, arvestades asja väikese mahu ja suhtelise lihtsusega, on põhjendatud 130 euro ulatuses (lisandub käibemaks). Esindajad on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ilma käibemaksuta, millest ringkonnakohus järeldab, et käibemaksu lisamist tasule ei taotleta. Kokku on vastustajale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 9h 40min x 130 = 1257 eurot, mis kuulub väljamõistmisele apellandilt vastustaja kasuks.
15.5.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.6.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.