2-19-855/5 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue OÜ Komei Grupp (kes on vastavalt üürileandjaks alates 01.05.2015) ja C S sõlmisid 01.01.2014 majutuslepingu ning selle lisa (Leping). Lepinguga andis hageja kostjale õiguse kasutada enda omandis olevat majutusasutuses aadressil x (muudetud kinnistusregistris uueks aadressiks x, registrikoodiga x lisa 2), Tallinn, korteri tx (Ruumid). Leping on sõlmitud tähtajaliselt, esmaselt 1 kuuks, ning edaspidi tingimusel, et leping pikeneb automaatselt 3 kuuks juhul, kui kumbki poolt ei teata 1 kuu jooksul lepingu lõpetamise soovist. Leping lõpetati poolte vahel 13.02.2018.a. Kostja kohustus maksma Ruumide kasutamise eest hagejale tasu (Tasu). Vastavalt Lepingu kohaselt oli igakuise Tasu summa 1200 eurot (Lepingu lisa 2 punkt 4), mis sisaldas käibemaksu 9%. Hageja on esitanud kostjale Ruumide kasutamise eest igakuiselt Tasu arved. Kostja on jätnud tasumata arveid perioodi eest 15.11.2017 kuni 15.12.2017, kokku summas 1864,04 eurot: 17074, arve summa 1200 €, sellest tasumata 975,10 € (224,9 € on tasutud 10.12.2018) 17068, arve summa 1200 €, sellest tasumata 673,95 € (526,05 € on tasutud 10.12.2018) 201761, arve summa 214,99, kõik tasumata. Kuna kostja on viivitanud arvete tasumisega, on hageja arvestanud tasumata summalt viivist 0,15% päevas (Lepingu p.6.2). Kostja on esitatud arvetega tasumisega viivituses olnud perioodi eest alates 15.11.2017a. Seega nõuab hageja kostjalt viivist kolmekordse viivismäära ulatuses, kokku summas 490,25 eurose viivisnõude tasumist Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 1864,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas viivised 490,25 eurot, kahjuhüvitisena sissenõudekulud 50 eurot ning viivised määraga 0,0657% päevas alates 19.01.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2-19-855 Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskulud summas 539 eurot (275 eurot riigilõiv ja 264 eurot õigusabikulud). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 275 eurot ning õigusabikulud summas 264 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 275 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 264 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 539 eurot (275+264). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (264 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.