Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Kohtujurist
Kaia Hälvin
Määruse tegemise aeg ja koht
05.04.2019.a, Tallinn, kirjalik menetlus
Kohtuasja number
2-16-17124
Kohtuasi
V Ri hagi AS Ida-Tallinna Keskhaigla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Hagi tagasivõtmise taotluse lahendamine, riigi õigusabi tasu, menetlusabi (ekspertiisikulude) riigituludesse väljamõistmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V R (isikukood: xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Selberg (e-post: [email protected]) Kostja: AS Ida-Tallinna Keskhaigla (registrikood: 10822068, asukoht: Ravi tn 18, 10138 Tallinn), lepingulised esindajad: vandeadvokaat Ants Nõmper (e-post [email protected]) ja vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi (e-post: [email protected])
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punktide 4 ja 5 peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Ülejäänud osas ei ole määrus kaevatav.
Harju Maakohtu menetluses on V Ri hagi AS Ida-Tallinna Keskhaigla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 24.01.2017 rahuldas kohus riigi õigusabi taotluse ja andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. V R kohustus riigi õigusabi osutamisega seonduvad menetluskulud kandma täielikult juhul, kui tsiviilasjas nr 2-16-17124 teeb kohus lahendi tema kahjuks. 07.01.2019 määrusega anti hagejale menetlusabi ekspertiisikulude kandmisel ja vabastati ta täielikult ekspertiisikulude kandmisest. Kohus viitas menetlusabi andes TsMS § 190 lõikele 2, mille kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. 18.03.2019.a esitas hageja avalduse, millega võtab hagiavalduse tagasi, kuna käesolevas tsiviilasjas teostatud meditsiinilise ekspertiisi järgi oli hageja nõue alusetu. 22.03.2019 esitas kostja seisukoha, mille kohaselt on ta hagi tagasivõtmisega nõus. Kohus määras RÕA tasuks 408 (eurot) ja ekspertiisi tasuks 560 eurot, millele lisandusid sotsiaalmaks 184,80 eurot ja sotsiaalkindlustusmakse 4,48 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Antud juhul on hageja esitanud avalduse hagi tagasivõtmiseks TsMS § 424 lg 1 alusel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja on 14.03.2019 seisukohas märkinud, et kostja on nõus loobuma menetluskuludest, kui hageja võtab viivitamatult hagi tagasi. Hageja on hagi viivitamatult tagasi võtnud, mistõttu puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude hagejalt kostja kasuks väljamõistmiseks. TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama paragrahvi lõike 2 järgi pärast asjas tehtud
lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. TsMS § 179 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lg 4 järgi kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Kuna kohus jättis menetluskulud hageja kanda, tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista riigi õigusabi advokaadi tasu maakohtus summas 408 eurot (sh käibemaks) ja ekspertiisikulud summas 749,28 eurot. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.