Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-18-106051 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue AS FEB (hageja) ja A T OÜ (registrikood: XXX) (ostja) sõlmisid 23.08.2016 lepingu nr FOR1515CK, mille alusel hageja müüb ostjale müüja kehtivates hinnakirjades fikseeritud kaupu. Hageja ja P V (kostja) sõlmisid 23.08.2016 käenduslepingu, mille punktidest 1.1 ja 3.1 tulenevalt kohustub kostja täitma kõik müügilepingust tulenevad ostja kohustused, kui ostja jätab need tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitmata. Hageja ja ostja sõlmisid 24.01.2017 müügilepingule lisa 1 ning hageja ja kostja sõlmisid 24.01.2017 käenduslepingule lisa 1. Käenduslepingu lisaga 1 muudeti Käenduslepingu punkt 1.1.2 selliselt, et kostja kui käendaja vastutuse piirmäär on 7700 eurot. Kuna ostjal oli tekkinud hageja ees müügilepingust tulenev võlgnevus, sõlmisid hageja ja ostja 30.03.2017 müügilepingu lisana 2 maksegraafiku, mille kohaselt pidi ostja tasuma selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse summas 5776,37 eurot maksegraafiku alusel. Ostja ei täitnud kokkulepitud maksegraafikut, mille tulemusel on ostja jätnud müügilepingu alusel väljastatud arved põhisummas 4876,37 eurot tasumata. Müügilepingu punkti 6.3 järgi on hagejal õigus nõuda viivist määras 0,1% tasumata põhisummalt päevas. Hagi esitamise seisuga (25.10.2018) on viivis 2933,32 eurot, mis kasvab igapäevaselt viivise näol 0,1% tasumata põhisummalt päevas.

2-18-106051 Kooskõlas käenduslepingu punktiga 1.1.2. vastutab kostja koos ostjaga kui solidaarsed võlgnikud, kusjuures kostja vastutuse rahaline maksimumsuurus on 7700 eurot. Seega hageja saab nimetatud summasid nõuda kostjalt kokku 7700 eurot, s.o. käenduse maksimumsuuruse ulatuses. Kuna ostja võlgnevus koos viivisega ületab nimetatud summat, esitas hageja käesolevas asjas kostja vastu nõude käenduskohustuse piiri ulatuse, s.o. kokku summas 7700 eurot, millest põhinõue moodustab summas 4876,37 eurot ning viivisenõude summas 2823,63 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt menetluskulude hüvitamist summas 1173,66 eurot, millest 475 eurot on riigilõiv ja 698,66 eurot on õigusabikulud ning menetluskulude hüvitamisega viivitamisel nendelt viivist VÕS § 94 lg 1 ja § 113 sätestatud määras. Kohus võttis hagi menetlusse 16.11.2018 määrusega, mille kohaselt on kostjal kohustus hagile vastata kirjalikult 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kohus hoiatas, et kui kostja hagile ei vasta, siis võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Hagimaterjal ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud kostjale Ametlike Teadaannete vahendusel 12.03.2019 (avaldatud 25/02/19). Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kostja hagile ei vastanud, kuulub hagi hagetud osas rahuldamisele. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 475 eurot, Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 475 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 475 eurot. Hageja esindaja kulud on arvestuse kohaselt 5 h ja 20 min eest kokku 698,66 eurot. Töö sisu on: maksekäsu avalduse koostamine 1 h ja 10 min, infovahetus täituriga kättetoimetamise teemal ja kohtu teavitamine kättetoimetamise tulemustest 25 min, Harju Maakohtu 11.10.2018 määruse läbivaatus, selgitused kliendile edasise menetluse kohta 10 min, hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine e-toimiku kaudu 3 h ja 35 min. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud üksnes maksekäsu avaldus, hagiavaldus, mille faktiliste asjaolude hulk ei ole märkimisväärne ja asjas sisu ei ole tavapärasest keerukam, lisatud ei ole märkimisväärset hulka dokumentaalseid tõendeid, mis teeks asja keerukaks, seega on põhjendatud ajakulu ligikaudu 4 tunni ulatuses. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast

2-18-106051 nähtuvalt on õigusabi esitatud 131 eurot tunnitasu määraga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid esitatud mahus 4 tunni eest kokku 655 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1130 eurot (655+475). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1130 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.